AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi A E vastu põhivõlgnevuse 1032,90 euro, viivise 19,60 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1167,67 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn; e-post: [email protected] Hageja volitatud esindaja: A L (isikukood xxx) 4PS OÜ; epost: xxx Kostja: A E (isikukood xxx), elukoht xxx Kostja lepinguline esindaja: V M (isikukood xxx), e-post: xxx
Menetluse liik
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kanda.
3.Rahuldada kostja A E taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 1524,60 eurot.
HAGEJA NÕUDED
1.Harju Maakohtu menetluses on hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi kostja A Ei vastu põhivõlgnevuse 1032,90 euro, viivise 19,60 euro ja edasiulatuva viivise nõudes (dtl 28-32). Hagi kohaselt on hageja kindlustusandja, kes on sõlminud LKindlS § 12 sõnastatud liikluskindlustuse lepingu, millega on võtnud endale kohustuse hüvitada sõiduki xxx reg nr xxx valdaja asemel kahjustatud isikule liikluskindlustuse seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel (dtl
51). Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli xxx liikluskindlustus sõlmitud hageja poolt (dtl 51). 05.09.2024 sai hageja kahjuteate, mille kohaselt XXX reg nr xxx põhjustas 31.08.2024 Haapsalus Lahe tänaval liiklusõnnetuse (dtl 52-55). Liiklusõnnetuse kannatanu S S kirjeldab toimunud liiklusõnnetust alljärgnevalt: „31.08.2024 umbes kell 12.55 sõitsin Haapsalus mööda Lahe tänavat. Minu ees sõitis Xxx xxx, mis pidurdas ja äkki hakkas tagurdama. Ma andsin signaali, vaatamata sellele auto jätkas tagurdamist ja sõitis minu autole sisse. Siis kiiresti pööras vasakule ja hakkas kiiresti ära sõitma mööda Väike-Liiva tänavat. Ma sõitsin sellele järele. Umbes 150-200 meetri pärast Xxx peatus, sealt väljus naine ja hakkas vabandama. Ma helistasin 112 ja kutsusin politsei“. Liiklusõnnetuse hetkel juhtis Xxxt A E, kes lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt (dtl 52-55). Sõiduk xxx (reg nr xxx) sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada. Fotod kahjustatud sõidukist on lisatud hagiavaldusele. xxx-i parandamiseks koostas kalkulatsiooni xxx AS summas 882,92 eurot (dtl 33-38). Kuna kannatanu S S pöördus kindlustusjuhtumi käsitlemiseks oma kindlustusandja poole, siis käsitles kindlustusjuhtumi ja hüvitas kannatanule kahju Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (Seesam). Päras kindlustusjuhtumi käsitlemist ja kahju hüvitamist esitas Seesam hagejale tagasinõude summas 1032,90 eurot. Hageja hüvitas Seesami tagasinõude alusel kahju summas 1032,90 eurot (dtl 40). Põhjusel, et kostja põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, esitas hageja kostjale 25.11.2024 kahjunõude (dtl 41-42). Hageja andis kostjale kahju hüvitamiseks mõistliku tähtaja, rohkem kui 10 päeva ning palus kahju hüvitada hiljemalt 09.12.2024. Kostja sai kahjunõude kätte, vaidles sellele vastu ning hagejale kahju ei hüvitanud. LKindlS § 8 lg 1 punktide 1 kuni 3 kohaselt oli tegu kindlustusjuhtumiga, sest kahju tekitati sõidukiga, mille suhtes kehtib kindlustuskohustus; kahju oli tekitatud sõidukiga ehk oli realiseerunud sõiduki käitamisele iseloomulik risk; esines põhjuslik seos sõiduki paiknemise ja tekitatud kahju vahel ning kahju tekitati sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kuna kostja põhjustas kindlustusjuhtumi (liiklusõnnetuse), lahkus pärast kindlustusjuhtumi toimumist sündmuskohalt õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkudes ja tegutses lahkumisel ning õigusaktide rikkumisel süüliselt, oli hagejal õigus esitada kostjale tagasinõue (kahjunõue). Hageja esitas 25.11.2024 kostjale kohtuvälise tagasinõue (kahjunõude) (dtl 41-42). Hageja esitas 25.11.2024 kostjale kohtuvälise kahjunõude, andis kostjale kahju hüvitamiseks mõistliku tähtaja ning palus kahju hüvitada hiljemalt 09.12.2024 (dtl 41-42). Kostja hagejale kahju ei hüvitanud. Järelikult muutus kostja kohustus VÕS § 82 lg 3 kohaselt sissenõutavaks alates 10.12.2024, mil oli möödunud talle hageja poolt kohustuse täitmiseks antud mõistlik aeg. Tagasinõudes palus hageja kahju hüvitada hiljemalt 09.12.2024. Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja suhtes VÕS § 113 lg 1 alusel viivise nõue alates 10.12.2024. Viivised hagi esitamise seisuga 07.02.2024 (perioodi 10.12.2024 – 07.02.2025 eest) on 19,60 eurot. Samuti on hageja esitanud edasiulatuva viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras algselt põhinõudelt (1032,90 eurot) alates 08.02.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni (dtl 28-32).
KOSTJA VASTUS
2
10.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (dtl 71-75). Puudub vaidlus selle üle, et 31. augustil 2024 kella 12.55 ajal toimus Haapsalu linnas sõidukite xxx (reg nr xxx) ja Xxx xxx (reg märk xxx) liiklusõnnetus. Samuti puudub vaidlus selle üle, et hageja on kindlustusandja, kelle juures on kindlustatud kostjale kuuluv mootorsõiduk Xxx xxx (reg. märk xxx), ja et sõidukile kehtis liikluskindlustus Hageja kaudu juhtumi toimumise ajal. Liiklusõnnetuse hetkel juhtis Xxxt A E ja xxx juhtis S S. Sõiduk xxx (reg nr xxx) sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada ning tekitatud kahju suurus on tuvastatud ja kostja poolt ei ole sellele esitatud vastuväiteid. Hageja hüvitas Seesami tagasinõude alusel kahju summas 1032,90 eurot.
11.Vaidlus on selles, kas kostja lahkus peale õnnetust sündmuskohalt ilma, et oleks liiklusõnnetust nõuetekohaselt vormistanud või oodanud politseid, rikkudes sellega liiklusseaduse § 169 lõikeid 5 ja 6, ja see käitumine on Hageja hinnangul süüliselt õigusvastane ning seetõttu tekib LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel kindlustusandjal (hageja) õigus regressinõudeks kostja vastu. Viivise osas Hageja väidab, et Kostjale esitati kohtuväline kahjunõue 25.11.2024, kuid ta sellele ei vastanud ega hüvitanud kahju, ja selle põhjal tekkis Hagejal õigus esitada viivisenõue (VÕS § 113 lg 1) ja hagi kohtusse.
12.Politsei- ja Piirivalveameti 03.12.2024 vastusest päringule nr 2.2-2/6991-2 nähtub, et Politsei-ja Piirivalveametis on registreeritud infona juhtum nr 2101240158739 liiklusõnnetuse faktis, mis toimus 31.08.2024 kell 13.06 Haapsalu linnas Väike-Liiva 11 juures mootorsõidukite xxx reg nr xxx ja Xxx reg nr xxx vahel. Registreeritud info kohaselt vormistasid osapooled teatise kindlustusele esitamiseks. Sündmuskohta teenindas patrullpolitseinik K P ( XXX ) (dtl 77). See kinnitab, et Kostja ei lahkunud sündmuskohalt õigusvastaselt ega süüliselt. Seega puudub objektiivne alus käsitleda Kostja käitumist LKindlS § 53 lg 1 p 2 tähenduses süülise ja õigusvastasena. Kostja eitab, et oleks põhjustanud kahju hooletuse või süülise käitumise tõttu. Tagurdamisel ei esinenud tahtlust ega hooletust, mis ületaks käibes vajaliku hoolsuse määra (VÕS § 104 lg 2, 4). Juhtumi täpne asjaolude hindamine kuulub politsei pädevusse, mitte tagantjärgi esitatud Hageja ühepoolsetele hinnangutele.
13.Hageja väide, et kostja ei reageerinud 25.11.2024 esitatud kahjunõudele, ei vasta tõele. Kostja sai nimetatud kuupäeval hageja kirja kätte ning võttis seejärel viivitamata ühendust hageja esindajaga. Kostja selgitas telefonivestluses kõik asjaolud, mis puudutasid 31.08.2024 toimunud juhtumit. Kostja hinnangul viitab tema aktiivne suhtlus, asjaolude selgitamine ning ametlike tõendite edastamine heale usule ning soovile lahendada vaidlus kohtuväliselt. Seetõttu on Hageja etteheide kahjunõudele mitte reageerimise kohta põhjendamatu.
14.LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamiseks peab olema tuvastatud, et sõidukijuht lahkus sündmuskohalt nii õigusvastaselt kui ka süüliselt. Antud juhul need tingimused puuduvad: sündmus registreeriti politseis ametlikult; sündmuskohta külastas politseipatrull; sündmus vormistati vastavalt LS § 169 tingimustele, mis ei nõua politseile teatamist, kui pooled jõuavad vastutuses kokkuleppele ja vormistavad kindlustusdokumendi.
15.Kuna puudub alus kahjunõude esitamiseks, puudub ka alus viivise arvestamiseks VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega ei ole kostja kohustatud tasuma viivist ega hageja kantud menetluskulusid (dtl 71-75). Menetluse käik
16.14.04.2025 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse. Kohus menetleb hagi lihtmenetluse korras (dtl 66-69).
17.Tsiviilasjas on toimunud kaks kohtuistungit: 06.11.2025 (dtl 116-118) ja 12.02.2026, mil kuulati tunnistajatena üle S S ja G T (dtl 125-135). Kohtu selgitused ja edasikaebamise kord 3
18.Kohus on menetlenud tsiviilasja nr 2-24-146869 esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikele 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
19.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
20.Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.
21.TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 4 1 sätestatud tähtaja, so kümne päeva jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.
22.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus annab käesolevas tsiviilasjas loa edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
25.Kostja poolt 20.02.2026 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja menetluskulud kokku 1524,60 eurot, mis moodustab kostja lepingulise esindaja õigusabikulu 15,4 tunni eest (dtl 139). Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväidet esitanud.
26.Kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaks on 99 eurot, mis on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades kostja lepingulise esindaja tunnitasuna mõistlik. Tegemist on kohtupraktikas aktsepteeritud lepingulise esindaja tunnitasumääraga (vt nt Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ning seda võib pidada keskmiseks tunnihinnaks. 4
27.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajal kulunud menetlustoiminguteks kokku 15,4 tundi. Käesolevas asjas on toimunud kaks kohtuistungit, mille ettevalmistamiseks ja millel osalemiseks on kostja esindajal kulunud kokku 5 tundi. Tegemist on igati põhjendatud ajakuluga, sest kohtuistungid kokku kestsid 3 tundi ning nende ettevalmistuseks kulus põhjendatult 2 tundi. Ülejäänud 10,4 tundi on kostja esindajal kulunud erinevate menetlusdokumentide koostamiseks, kliendiga nõupidamiseks, andmete kogumiseks, hageja dokumendiga tutvumiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud kõik kostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas olevad toimingud kokku 15,4 tunni ulatuses.
28.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad kostja menetluskulud summas 1524,60 eurot TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Hagi rahuldamata jätmise tõttu ning menetluskulude hageja kanda jätmise tõttu ei määra kohus kindlaks hageja menetluskulude suurust (dtl 137).
29.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 1524,60 eurot.
30.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.