Circle K Eesti Aktsiaseltsi hagi Forestmax OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1200,15 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Circle K Eesti Aktsiaselts, registrikood 10180925 esindajad Hageja lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja: Baleganga Galenpiba OÜ (kuni 21.04.2026 Forestmax OÜ), registrikood 16929270 Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi.
Välja mõista Baleganga Galenpiba OÜ-lt Circle K Eesti Aktsiaseltsi kasuks
-
põhivõlg 552,64 eurot,
-
27.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 455,17 eurot,
-
leppetrahv 55,27 eurot,
-
sissenõudmiskulud 40 eurot,
-
viivis alates 28.10.2025 põhivõla tasumata jäägilt 0,16% summast iga viivitatud päeva eest, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte rohkem kui 552,64 eurot. Jätta menetluskulud Baleganga Galenpiba OÜ kanda.
Määrata Circle K Eesti Aktsiaseltsi menetluskulude suuruseks 660 eurot (sh riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 360 eurot) ning mõista see summa Baleganga Galenpiba OÜ-lt Circle K Eesti Aktsiaseltsi kasuks välja. Menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 717567292.
Kohustada Baleganga Galenpiba OÜ-d tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Hageja ja kostja sõlmisid 05.03.2024 kliendikaardilepingu. Vastavalt lepingu punktile 1.3 kohalduvad lepingule Circle K kliendikaardilepingu üldtingimused. Hageja esitas kostjale üldtingimuste punkt 3.2 kohaselt kostja poolt lepingus toodud e-postile kaks arvet, mille kostja jättis tähtaegselt tasumata. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata põhisummas 552,64 eurot. Hagejal on sissenõutavaks muutunud leppetrahvi nõue summas 55,26 eurot tulenevalt kliendikaardilepingu üldtingimuste punktist 2.9 ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 455,17 eurot. Hageja nõuab ka sissenõudekulude 40 eurot hüvitamist. Viivise või leppetrahvi vähendamine ei ole põhjendatud, kuna viivis ei ületa põhivõlga, leppetrahv moodustab vaid väikese osa põhinõudest, tegemist on ettevõtete vahelise lepingusuhtega, kõrvalnõuded on tekkinud kostja pikaajalise rikkumise tõttu. Kostjal oli võimalik kõrvalnõuete suurenemist vältida kohustuse õigeaegse täitmisega, kuid ta ei ole seda teinud. Sissenõudekulud on esitatud tulenevalt VÕS § 113 1 lg-st 1 ning hageja ei pea tõendama nende tegelikku kandmist ega ulatust.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja ei tunnista hagiavaldust esitatud kujul. Kostja tunnistab põhinõuet summas 552,64 eurot, kuid vaidlustab viivised, leppetrahvi ja sissenõudekulud. 2
Viivise määr on ebamõistlik ja vastuolus hea usu põhimõttega. Viivise määr 0,16% päevas ületab selgelt majanduslikult põhjendatud ja kohtupraktikas mõistlikuks peetavat määra. Kostja taotleb vähendada viivisemäära mõistlikule tasemele, nt 0,05% päevas (umbes 18% aastas). Leppetrahv 55,27 eurot on ebaproportsionaalne ja topeltnõue, mille kostja palub jätta täielikult rahuldamata. Sissenõudekulud on põhjendamatud ning kostja palub need jätta rahuldamata või vähendada mõistliku tasemeni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.05.03.2024 hageja ja kostja vahel sõlmitud Circle K Eesti AS Kliendikaardilepingu (dtl 27, edaspidi leping) alusel sai kostja krediidilimiiti 1000 eurot üldkrediidilimiidiga 1000 eurot. Lepingu p 1.3 kohaselt kohalduvad lepingule Circle K kliendikaardilepingu üldtingimused, mis on kättesaadavad kodulehel circlek.ee/yldtingimused (dtl 28, edaspidi üldtingimused).
4.Üldtingimuste p 3.2 kohaselt krediit- ja ROUTEX-kaardiga sooritatud tehingute summade eest tasub klient Circle K-le igakuiselt esitatava arve alusel hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul arve kuupäevast arvates, kui pooled ei ole kirjalikus taasesitatavas vormis kokku leppinud teisiti. Üldtingimuste p 2.9 kohaselt on mõlemad lepingu pooled kohustatud hüvitama teisele poolele tekitatud tõendatud kahju ja lepingus ettenähtud juhtudel tasuma lisaks leppetrahvi ja viivised. Juhul kui klient on viivitanud mistahes maksekohustuse täitmisega, on Circle K-l õigus anda nõue kliendi vastu sissenõudmiseks inkassole ning sellisel juhul on Circle K-l õigus nõuda ja kliendil kohustus tasuda Circle K-le leppetrahv suurusega 10% sissenõudmiseks üleantud nõude summast. Üldtingimuste punktist 3.2 tulenevalt juhul, kui klient ei tasu tähtaegselt lepingujärgselt Circle K-le tasumisele kuuluvaid summasid, on Circle K-l õigus nõuda ja kliendil on kohustus tasuda viivist 0,16% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest alates maksetähtpäevale järgnevast päevast.
5.Hageja esitas kostjale lepingu alusel kogusummas 552,64 eurot järgmised arved, mis hagi kohaselt on tasumata: -
arve nr 801565105, arve kuupäev 30.04.2024, maksetähtaeg 14.05.2024, summa 281,03 eurot (dtl 29-30);
-
arve nr 801580625, arve kuupäev 31.05.2024, maksetähtaeg 14.06.2024, summa ilma viiviseta 271,61 eurot (dtl 31-32).
6.VÕS § 208 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
7.Pooltel ei ole vaidlust lepingu sõlmimise, selle kehtivuse, ostetud kauba, arvete esitamise ega arvete sisu üle.
3
8.Kostja on hagivastuses tunnistanud põhivõlga summas 552,64 eurot, s.o kostja on võtnud hagi osaliselt õigeks. Hagi tuleb põhivõla osas TsMS § 440 lg 1 sätestatuga arvestades rahuldada. Viivis
9.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
10.Kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, seega on hagejal õigus nõuda viivist.
11.Kliendikaardilepingu üldtingimuste puhul on tegemist tüüptingimustega võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 mõttes. Pole vaidlust, et üldtingimused on lepingu osa (VÕS § 37 lg 1). Seega on pooltevahelise lepinguga nähtud ette seadusjärgsest kõrgem viivisemäär, s.o 0,16% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest.
12.Kohtul puudub alus leida, et üldtingimustes toodud viivise nõudeõiguse, sh viivisemäära puhul oleks tegemist tühise tüüptingimusega, mis lepingu teist poolt ebamõistlikult kahjustab. Kostja on sõlminud lepingu oma majandustegevuses ning tüüptingimustega nõustunud. Tegemist ei ole tarbijalepinguga, kus tuleks nõrgemat poolt kaitsta. Lepingu kohase täitmisega on võimalik viivisenõuet vältida, s.o viivist saab võlausaldaja nõuda olukorras, kus rahalise kohustuse täitmisega on juba viivitatud.
13.Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist kogusummas 455,17 eurot: -
arve nr 801565105, sissenõutavaks muutunud viivis alates 15.05.2024 kuni 27.10.2025 (530 päeva), viivis 238,31 eurot.
-
arve nr 801580625, sissenõutavaks muutunud viivis alates 15.06.2024 kuni 27.10.2025 (499 päeva), viivis 216,85 eurot.
Kostja viivise arvestuskäigule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtu arvutuse kohaselt on viivis kokku 455,16 eurot.
14.Tulenevalt VÕS § 113 lg 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
15.Kostja taotleb viivise vähendamist kuni 0,05% päevas. Kostja ei ole siiski toonud esile selliseid asjaolusid, mis võiksid olla viivise vähendamise aluseks. Kostja ei ole võlgnevust tasunud kuni käesoleva ajani. Kohtupraktika kohaselt väljendab VÕS § 113 lg 1 kohane viivis minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mida võib raha maksmisega viivitamise korral nõuda sõltumata tegelikust kahjust; viivise mõte on esmajoones lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkiva kahju suuruse arvutamist. Hagejal on ilmne huvi viivisenõude esitamiseks. Kostja ei ole tuginenud enda majanduslikule seisundile. Ka ei ületa viivisenõue põhinõuet. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebatavaliselt kõrge ning ebamõistliku viivisemääraga.
4
16.Kostja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis viitaksid hea usu põhimõtte rikkumisele ning kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et hageja nõutav viivis oleks VÕS § 6 sätestatuga vastuolus.
17.Kohus rahuldab hageja 27.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 455,16 eurot.
18.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb jooksva viivise väljamõistmist alates 28.10.2025. Kohus rahuldab nõude ning piirab väljamõistetava viivise kogusummat põhivõla suurusega. Leppetrahv
19.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 sätestab, et lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata.
20.Hageja on esitanud leppetrahvi nõude alusena tüüptingimuse, mis seob leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimise kliendi viivitamise maksekohustusega täitmisega ning inkassole nõude üleandmisega. Seega juhul, kui sissenõutavaks muutunud tasumata nõue antakse üle inkassofirmale, võib võlausaldaja nõuda leppetrahvi.
21.Kohus ei pea hageja kasutatud tüüplepingu leppetrahvi tingimust ebaharilikuks või laenusaajat ebamõistlikult kahjustavaks. Ei ole kaldutud kõrvale seaduse olulisest põhimõttest ega piiratud teise lepingupoole õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutuks küsitavaks. Ka ei ole kohtu hinnangul rikutud oluliselt lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks. Lepingu kohase täitmisega on võimalik leppetrahvi nõuet vältida, s.o leppetrahv kohaldubki ainult olukorras, kus teine lepingupool on lepingutingimusi juba rikkunud. Leppetrahvi tüüptingimuse tühisust kohtul eelnevaga arvestades alust tuvastada ei ole.
22.Vaidlust pole lepingu ja leppetrahvikokkuleppe kehtivuses ega hagejal leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimises. Kohus on tuvastanud, et kostja on oma lepingulist kohustust rikkunud ja vastutab rikkumise eest. Kostja leiab, et tegemist on sisuliselt topeltkaristusega ühe ja sama kohustuse rikkumise eest, mis on vastuolus VÕS § 161 lg 2 ja § 6. Ka leiab kostja, et leppetrahv on ebaproportsionaalne, arvestades et põhinõue on väike ja viivist on juba nõutud mitmesaja euro ulatuses.
23.Kohtupraktika kohaselt tuleb leppetrahvi suuruse mõistlikkust hinnata lähtuvalt sellest, milline on leppetrahvi funktsioon konkreetses lepingus. Leppetrahvi kokkuleppe eesmärgiks võib olla kompenseerida kahju või sanktsioneerida rikkumist. Kohtu hinnangul on konkreetsel lepingujärgsel leppetrahvil lisaks kompensatoorsele iseloomule ka sanktsiooniline eesmärk, et edaspidi ei toimuks rikkumist.
24.Kohtu hinnangul ei ole VÕS § 161 lg 1 tulenevalt hagejal kohustust näidata ega tõendada tegelikult tekkinud kahju. Tegemist ei ole topeltkaristamisega. Ka ei ole leppetrahvi määr ilmselgelt ebaproportsionaalne, vaid 10% nõudest (võlgniku võlgnetavast summas) on 5
kohtu hinnangul majandustegevuses tegutsevate poolte vahel sõlmitud lepingut arvestades tsiviilkäibes mõistlikuks peetav määr.
26.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on eelnevalt leidnud, et hagejal on õigus nõuda viivist. Seega on hagejal õigus nõuda ka minimaalses fikseeritud summas sissenõudmiskulude hüvitamist. Nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine. Seega ei pea võlausaldaja tõendama, et kahju tekkis, st et ta tegelikult mingeid võla sissenõudmisega seotud kulusid kandis. Kohus ei leia, et need kulud oleksid ebamõistlikult suured või põhjendamatud ning rahuldab sissenõudmiskulude nõude 40 euro ulatuses. Alust nõude rahuldamata jätmiseks ega vähendamiseks ei ole. Menetluskulude jaotus
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
28.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
29.TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust.
30.Hageja esitas 07.04.2026 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 507 eurot (summa käibemaksuta), riigilõivust 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot. Kokku 807 eurot.
31.Riigilõiv tuleneb seadusest ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 280 eurot. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 144 p 7 ja TsMS § 4842 järgi on põhjendatud kostjalt välja mõista ka hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
32.Hagejat on menetluses esindanud lepingulise esindajana Ahto Järvela tunnitasuga 169 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu ei ole põhjendatud ja ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Siinjuures märgib kohus, et Riigikohus on seni 169 euro suuruse tunnihinna kohta avaldanud 6
arvamust vandeadvokaadi esinduse korral. Praegusel juhul hagejat ei esinda vandeadvokaat. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks tasumäära, mis on 120 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta).
33.Õigusabiteenust on osutatud mahus 3 tundi, sh -
täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 2 tundi;
34.Kohus arvestab, et asi ei ole õiguslikult keeruline. Arvestades vaidluse sisu ja dokumentide mahtu, loeb kohus hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuse mahu vajalikuks ja põhjendatuks. Kokku loeb kohus õigusteenuse eest väljamõistetavaks summaks 360 eurot (3 tundi x 120 eurot) ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 660 eurot (riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, õigusabikulud 360 eurot).
35.Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.