Vallo Kariler, Aleksandr Kondrašov ja Kairi Piirisild
Kohtuasi
H.J-i hagi RUST STOP Eesti OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.06.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
RUST STOP Eesti OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3872,24 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): H.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli Kostja (apellant): RUST STOP Eesti OÜ (registrikood 10231634), lepinguline esindaja Kuldar Kirt
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 10.04.2026
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 03.06.2025 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Harju Maakohtu 03.06.2025 otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis hagi 260 euro välja mõistmiseks rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-19-113344 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.H.J (hageja) esitas 02.07.2019 Harju Maakohtule hagi RUST STOP Eesti OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 3628,54 eurot ja sellelt viivise alates hagi esitamisest. 02.07.2019 hagi ja 28.04.2022 hagi täpsustuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 3845,44 eurot või alternatiivselt, kui kohus loeb HEkspertiisid OÜ-le tasutud 801,90 eurot menetluskulude hulka, 3043,54 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses ettenähtud määras kahju summalt alates hagi esitamisest kuni kahju eest tasumiseni.
2.Kostja tegi 04.10.2018 suulise töövõtulepingu alusel hageja maasturile Mercedes-Benz 300 GE registrimärgiga XXXXXX (edaspidi sõiduk) korrosioonitõrje, mille eest tasus hageja arve nr 10-4R alusel 260 eurot. Kostja tegi töid Tallinnas K. Kärberi 18 asuvas töökojas, kuhu hageja viis sõiduki 04.10.2018 hommikul kella 09.00 paiku. Kella 16.30-ks olid tööd teostatud. Umbes kell 18.30 alustas hageja sõidukiga liikumist Õismäe suunas. Umbes 15 minutit pärast sõidu alustamist märkas hageja, et sõiduki kapoti alt tõuseb suitsu, mis hakkas tungima sõiduki kabiini. Kell 18.45 helistas hageja kostja töökotta, kust vastati, et suitsemine on pärast aine pealekandmist tavaline. Kuna tekkis leegiline põlemine, helistas hageja häirekeskusesse. Enne päästekomando saabumist kustutas hageja sõidukit nelja tulekustutiga.
3.Tulekahju tekkepõhjuseks on sõiduki leegitorule sattunud korrosioonitõrjevahendi süttimine. Kostja rikkus korrosioonitõrje vahendi RUST STOP peale kandmisel töövõtulepingut. Kostja vastutab lepingu rikkumise eest, sest kostja, pikaajalise staažiga korrosioonikaitseteenuse osutajana, pidi teadma või vähemalt võimalikuks pidama, et korrosioonikaitsevahendi kandmisel/sattumisel sõiduki väljalaskesüsteemile võib selle kuumenedes korrosioonivahendi süüdata ning oleks pidanud seetõttu korrosioonikaitsevahendi leegitorule ja mootori teistele kuumadele detailidele sattumist/kandmist vältima. Korrosioonitõrjevahendi süttimist ei oleks toimunud, kui seda ei oleks esinenud sõiduki kuumadel detailidel. Välistatud on korrosioonitõrjevahendi tilkumine kuumale detailile sõidu ajal, kuna aine väheses koguses kuumale pinnale tilkumise korral on süttimine välistatud.
4.Hageja kahju koosneb arve nr 10-4R alusel korrosioonivastase tõrje eest tasutud 260 eurost, ekspertiisi eest tasutud 801,90 eurost, sõiduki taastusremondi maksumuses 2643,54 eurot ja sõiduki teisaldamise kulus 140 eurot.
2
2-19-113344 Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja kandis korrosioonitõrjevahendit hageja sõidukile peale nõuetekohaselt vastavalt juhendile. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalune põleng toimus sõiduki leegitoru piirkonnas, leegitorul või selle vahetus läheduses. Samuti pole tõendanud, et sõiduki põlengu põhjuseks oli korrosioonitõrjevahendi süttimine leegitorul või selle vahetus läheduses. Isegi kui sõiduki all, sh leegitorul või selle vahetus läheduses oli korrosioonitõrjevahendit (millega kostja ei nõustu), siis peab seda süttimise jaoks olema piisavas koguses ning ühtlasi tuleks arvestada aine isesüttimistemperatuure ja väljalaskesüsteemi temperatuure.
7.Kostja ei nõustunud ka hageja kahjuga terves ulatuses nende kulu liikide lõikes. Hageja poolt esitatud sõiduki taastusremondi kulu on kostja hinnangul lisaks tõendamatusele ka suurendatud ulatuses aegunud. Kostja hinnangul puudub hagejal õiguslik alus nõuda 260 eurot tagasi, sest hageja ei ole kostjaga sõlmitud lepingust taganenud ega seda üles öelnud. 801,90 euro osas märgib kostja, et arvamuses esitatud seisukohad on oletuslikud ega seondu tegelike asjaoludega ning hageja ei ole tõendanud, et arvamuse koostamisega seotud kulud vastaksid turutingimustele, oleksid mõistlikud ja põhjendatud. Puksiiriteenuse osas märgib kostja, et arvetelt ei nähtu osutatud teenuse sisu ja selle seotus hageja poolt esile toodud asjaoludega. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3585,44 eurot ja sellelt summalt viivise alates 02.07.2019 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus 93% ulatuses kostja kanda ja 7% ulatuses hageja kanda.
9.Pooled ei vaielnud järgmiste asjaolude üle: hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping sõidukile korrosioonitõrje teostamiseks; kostja on pikaajalise kogemusega korrosioonitõrjet pakkuv ettevõte; kostja tegi hageja sõidukile 04.10.2018 korrosioonitõrje korrosioonitõrjevahendiga RUST STOP A ja RUST STOP B ning hageja maksis selle eest 260 eurot; hageja tuli sõidukile järele kella 18.10 ajal ja alustas sõitu kella 18.30 ajal; hageja sõiduk läks 04.10.2018 pärast korrosioonitõrje tegemist sõidu ajal põlema ja hageja helistas Päästeametile kell 18.49.
10.Pooled vaidlesid selle üle, kust sai 04.10.2018 põleng alguse. Kohus luges H-ekspertiis OÜ, ekspertiisiakti nr 23E-PT0014, ekspertide täiendavate selgituste ja vaatlusprotokolliga tõendatuks, et tulekahjukolle paiknes (süttimiskoht) sõiduki mootoriruumis ja/või salongi esiosa põhja all väljalasketorustikul või selle vahetus läheduses. Juhul, kui tulekahju oleks saanud alguse salongist, siis oleks salong hävinud kas täielikult või osaliselt, st igal juhul oleksid salongi kahjustused olnud märkimisväärselt suuremad kui kohus seda vaatlusel tuvastas.
11.Kohus lähtus sellest, et poolte vahel oli sõlmitud tarbijatöövõtuleping VÕS § 635 lg 4 tähenduses. Kostja põhikohustuseks oli hageja sõidukile korrosioonitõrje tegemine. Kostja seadusliku esindaja kinnitusel oli sõiduki summutil korrosioonitõrjevahendit (mida seal olla ei oleks tohtinud). Ekspert selgitas, et leegitorul olevad laigud viitavad mingi aine leegitorule sattumisele. Eeltoodust ja asjaolust, et kostja seaduslik esindaja ei ole välistanud, et leegitorule ja selle ümbrusesse ei võinud sattuda korrosioonitõrjevahendit, tuvastas kohus, et 3
2-19-113344 leegitorule oli korrosioonitõrje käigus sattunud korrosioonitõrjevahendit. Sellega rikkus kostja töövõtulepingut, kuna ei teostanud korrosioonitöid vastavalt enda poolt kinnitatud juhendile.
12.Ekspertarvamuse ja ekspertide selgituste kohaselt välistasid eksperdid võimaluse, et põleng oleks alguse saanud sõiduki elektrijuhtmestikust, sest leegitoru ja selle piirkonnas ei asunud elektrijuhtmestikku ja olemasoleval elektrijuhtmestikul ei esinenud sulamisi. Samas ei välistanud eksperdid, et sõidu ajal ei võiks sattuda väliskeskkonnast leegitorule või selle piirkonnas muule kuumale pinnale midagi, mis süütaks sõiduki, kuid see tõenäosus on ekspertide hinnangul üsna väike, praktiliselt olematu. Ekspert KL pidas ebatõenäoliseks ka sõiduki enda põlevvedelikest põhjustatud süttimise, sest lekkeid ei tuvastatud. Erinevate spetsialistide poolt on toodud esile, et sõiduki kõik ohtu kujutavad seadmed asusid sõiduki vasakul küljel. Erinevatel aegadel on erinevad spetsialistid ka välistanud, et põleng oleks võinud alguse saada sõiduki elektrijuhtmestikust või sõiduki kütuse, õli või muude vedelike lekkest. Ka vaatluse käigus ei tuvastanud kohus, et leegitoru piirkonnas oleks olnud elektrijuhtmestikku. Kostja ei ole toonud kohtu ette ka tõendeid, et sõiduk oleks läinud põlema elektrijuhtmestikust või muude sõiduki vedelike lekete tagajärjel, kuigi kostjale anti võimalus tutvuda koos enda spetsialist MMga sõidukiga EKEI garaažis ja esitada enda seisukohti tõendavad tõendid. Kostja on vaidlustanud kõik hageja esitatud väited, kuid jättis enda vastuväited tõendamata.
13.Kohus asus tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et hoolimata Lettore OÜ poolt katsete tulemusel välja toodud korrosioonitõrjevahendi isesüttimistemperatuurist ja väljalaskesüsteemi töötamistemperatuurist, oli sõiduki põlengu tekkepõhjuseks korrosioonitõrjevahendi süttimine leegitorul või selle vahetus läheduses. Põleng sai alguse leegitoru piirkonnast ning leegitorul ja selle vahetus läheduses oli korrosioonitõrjevahendit, mida seal olla ei oleks tohtinud. Sellega rikkus kostja töövõtulepingust tuleneva hoolsuskohustust. Vähem oluline ei ole see, et sõiduk süttis põlema ca 15 minutit pärast seda, kui oli kostja töökojast välja sõitnud. Kuna eksperdid on välistanud kõik muud põlengu tekkepõhjused, kuid kuna põlemiseks peab olema materjali, temperatuuri ja õhku, siis ei saa antud juhul tõendeid kogumis hinnates jõuda teistsuguse järelduseni.
14.Kui kostja ei oleks töövõtulepingut rikkunud ja korrosioonitõrjevahendit juhendit eirates peale kandnud, ei oleks põleng hageja sõidukil aset leidnud. Kuna kostja on pikaajaliselt selles valdkonnas tegutsev ettevõte ning korrosioonitõrjevahendi pealekandmiseks on kostja poolt kinnitatud ka juhend, siis pidi kostja olema teadlik, et tegemist on tuleohtliku ainega, mille käsitlemisel tuleb juhendit järgida, sest vastasel juhul võib kliendi vara saada kahjustada. Kostjale pidi olema lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena kahju ettenähtav.
15.Kohus nõustus kostjaga, et kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks töövõtulepingust taganenud, mille õiguslikuks tagajärjeks oleks tasutud summa tagasitäitmine. Samuti ei ole hageja hinda alandanud. Seetõttu tuleb hagi 260 euro osas jätta rahuldamata.
16.Hageja nõue 216,90 euro ulatuses ei ole aegunud ning asja lahendamisel tuleks võtta arvesse 28.04.2022 hageja esitatud sõiduki taastamiseks tehtavaid vajalikke ja põhjendatud kulusid. Lähtudes sellest, et hageja esitas nõude kohtusse 02.07.2019, ei saanud hageja mõistlikult eeldada, et veel 2022. aastal ei ole asjas jõustunud lahendit. Arvestades kahju hüvitamise eesmärki ja menetluse kestust, on hageja esitanud mõistliku aja jooksul pärast kahju juhtumi toimumist sõiduki taastamiseks tehtavate kulude uue kalkulatsiooni.
4
2-19-113344
17.Võttes arvesse vaatlusel tuvastatud sõiduki seisukorda ja lähtudes ekspertiisides välja toodud kahjustuste hulka, on hageja kahjuhüvitis 2643,54 eurot sõiduki taastamiseks mõistlik ja arvestades kahjustuste ulatust, siis selle summa ulatuses tehtavad tööd ka vajalikud. Kostja ei ole esitanud asjaolusid ja tõendeid, et hageja sõiduki taastamiskulud võiksid olla väiksemad.
18.Hageja kantud sõiduki teisaldamise kulu oli vajalik ja põhjendatud, sest pärast põlengut pidi hageja sõiduki liikluse takistamise vältimiseks ära viima. Ilmselgelt pärast 04.10.2018 kahjujuhtumit sõidukit kasutada ei saanud. Samuti on põhjendatud sõiduki pukseerimine sõiduki ülevaatuseks tehnoülevaatusele, kus osalesid ka kostja esindajad, et hinnata kahju. Selleks, et saada teada sõiduki taastamisekulude suurust, oli põhjendatud ka sõiduki pukseerimine remonditöökotta.
19.Ekspertiisitasu puhul ei ole tegemist menetluskulu, vaid dokumentaalse tõendi saamise kuluga. Hageja kantud kulu H-ekspertiis OÜ arvamuse saamiseks on põhjendatud ja mõistlik. Apellatsioonkaebus
20.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi tervikuna rahuldamata jätta.
21.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: hageja tuli sõidukile järele kella 18.10 ajal ja alustas sõitu kella 18.30 ajal; hageja sõiduk läks 04.10.2018 pärast korrosioonitõrje tegemist sõidu ajal põlema ja hageja helistas Päästeametile kell 18.49. Eeltoodud asjaolud on vaidluse all ning kostja ei nõustu nendega.
22.Kostja on teostanud korrosioonivastase vahendi RUST STOP pihustamise vastavalt kõikidele nõuetele ning vastavalt tööde kirjeldusele. Samuti kinnitab kostja, et väljalaskesüsteemi leegitoru pinnal ei olnud sellist kogust ainet, mis saaks põhjustada sõiduki süttimise. Kuna tegemist on negatiivse asjaoluga, siis ei ole kostjal võimalik seda tõendada muud moodi, kui kinnitada, et korrosioonivastase vahendi RUST STOP pihustamine toimus vastavalt kõikidele nõuete ning vastavalt tööde kirjeldusele.
23.Kuna ei ole tehtud materjaliekspertiisi, siis on kindlaks tegemata, kas ja kus väidetavalt leidub materjali RUST STOP A või RUST STOP B. Seetõttu pole võimalik hinnata ka seost väidetava tulekahjuga.
24.H-ekspertiis OÜ arvamuse nr 1824 koostajal polnud võimalik jõuda arvamuses tehtud järelduseni, kuna kõik selle aluseks olevad asjaolud on paljasõnalised ja tõendamata. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et arvamuse koostajal oleks haridus, pädevus ja kogemus vastava arvamuse koostamiseks. Arvamuse koostaja ei ole riiklikult tunnustatud ekspert.
25.EKEI ekspertiisiaktist nr 23E-PT0014 ei nähtu tuvastatud ega ekspertarvamuse aluseks olevad asjaolud, mistõttu on esitatud ekspertiisiakt oletuslik ega lähtu faktilistest asjaoludest ja andmetest. Selgusetuks jääb, millist meetodit kasutati. Eksperdid ei ole tuvastanud, et väljalasketorustiku kuumadele osadele oleks sattunud roostetõrjevahendi RUST STOP A või RUST STOP B. Kuna sõiduki süttimiseks on mitmeid erinevaid võimalusi, siis ei ole eksperdid läbipaistavalt, tõendatult ning selgitavalt kontrollinud ega välistanud kõikvõimalike teisi sõiduki süttimise viise. Eksperdid on teostanud ainult sõiduki vaatluse mitte ülevaatuse
5
2-19-113344 kinnises ruumis koos sõiduki asetamisega kanalile või tõstukile. Olukorda ei muutnud selgemaks ka ekspertide küsitlemine.
26.Vaatluse protokoll kajastas asjaolusid, mis ei vasta tõele. Esiteks ei ole NT selgitanud, et „... ning aine sinna pihustamisel võib pritsida ainet ka ülemis(t)ele detailidele ning kui hakata ülemis(t)ele detailile ainet pihustama, siis nendes kohtades, kuhu oli aine pritsinud alumise detaili pihustamisest, võiski ülemisel detailil paksem kiht olla.“ NT ei ole avaldanud ka vaatluse protokollis viidatut: „Kohtuniku küsimusele, et kui korrosioonitõrje ainet kanti, kas siis võis see pihustamise käigus pritsida ka pindadele, kuhu korrosiooniainet ei tohtinud kanda (nt leegitorule), NT ei välistanud seda.“.
27.Lettore OÜ ekspertiisiaktis nr 20004 oli sõiduki sõiduauto Mercedes Benz 300 GE registreerimismärk XXX XXX väljalaskesüsteemi suurim pinnatemperatuur analoogsõidukiga tehtud katsemõõtmise alusel linnarežiimis katsemarsruudil liikumisel 349±1°C ja aine RUST STOP B isesüttimistemperatuur 397±1°C. Seega ei saa olla vaidlust selles, et sõiduki süttimise põhjuseks ei olnud aine RUST STOP B. Siinkohal selgitab kostja, et ainet RUST STOP A kasutatakse ainult sõiduki kere suletud pindade ja õõnsuste töötluseks, mistõttu ei saanud see kuidagi sattuda leegitorudele või väljalaskesüsteemi pinnale. Hageja ei tõendanud, et ainet RUST STOP oleks üldse sattunud väljalaskesüsteemi pinnale. Isegi, kui ainet RUST STOP oleks sattunud väljalaskesüsteemi pinnale, siis peaks hageja tõendama, et seda sattus sinna piisavas koguses, et toimuks isesüttimine. Hageja pole seda tõendanud. Ekspertide katse kohaselt süttis RUST STOP B kui seda oli paksusega 1-2 cm. Sõidukile oli kantud seda aga üksnes väga õhukese kihina. Lettore OÜ riiklikult tunnustatud eksperdi selgitused kinnitavad samuti, et sõidukil toimunud väidetava tulekahju põhjuseks ei saanud olla RUST STOP A ja RUST STOP B. Seda isegi juhul, kui seda oleks sattunud väljalaskekollektorile. Asjaolu, et ainetega RUST STOP A või RUST STOP B ei ole kunagi probleemi olnud, kinnitab ka ainete tootaja kinnitus.
28.Maakohtu järeldused on oletuslikud, kontekstist välja rebitud, vastuolus tsiviilasja materjalidega ega tugine objektiivsetele tõenditele. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et väidetav tulekahju oleks saanud alguse RUST STOP aine tõttu, et väidetav tulekahju oleks saanud alguse leegitoru piirkonnast ning et väidetav tulekahju oleks tunginud mootoriruumist salongi. Olemasoleva info põhjal, kui põleng toimus, millega apellant ei nõustu, siis võis see alguse saada salongist, tungides läbi tehnoloogilise ava kaitsekesta (ümbrise) alla. Vastasel juhul oleksid põlemisjäljed olnud korpuse (ümbrise) välisosas ja selle ümbritsevatel osadel mootoriruumis, kuid nii see ei ole. Samuti puuduvad sõiduki mootoriruumis otsesed põlemisjäljed ehk pole tahma ega põlengust tingitud sulamise jälgi.
29.Kostja ei nõustu ka maakohtu järeldustega hagejale tekkinud kahju osas ega selle osalise aegumise puudumise osas. Antud juhul tuleks kohaldada kolme aastast aegumistähtaega. Samuti ei ole käesoleval juhul kohaldatavad kindlustuse sätted ega ka kindlustusega seotud kohtulahendid. Puuduvad mistahes tõendid sõiduki eelneva seisukorra kohta, väidetavate kahjustuste kohta, nende ulatuse kohta, põhjusliku seose kohta jne. Värvaltrans OÜ kalkulatsioonist jääb muuhulgas selgusetuks, millised tööd on seoses väidetavate sõiduki kahjustuste ja nende kõrvaldamisega. Puksiiri arvetelt ei nähtu osutatud teenuse sisu ning selle seotus hageja poolt välja toodud asjaoludega. Arvamuse koostamisega seotud kulu eest ei vastuta kostja. Samuti ei ole nimetatud kulu vajalik ega põhjendatud.
6
2-19-113344 Vastustaja seisukoht
30.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
32.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagi 260 euro välja mõistmiseks rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
33.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule, kuid maakohtu otsuse põhjendavat osa on vaja täiendada tõendite analüüsiga selle kohta, et hageja sõiduk süttis kostja töökojast väljumise järgselt ning selle kohta, et Lettore OÜ poolt teostatud ekspertiis ei välista tulekahju tekkimist kostja kasutatud korrosioonitõrje vahendi tõttu. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda, vaid vastab üksnes apellatsioonkaebuse väidetele.
34.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tegi suulise töövõtulepingu alusel hageja sõidukile korrosioonitõrje. Maakohus märkis otsuses, et pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja tuli sõidukile järele 04.10.2018 kella 18.10 ajal ja alustas kostja töökojast sõitu kella 18.30 ajal ning selle üle, et hageja sõiduk läks 04.10.2018 pärast korrosioonitõrje tegemist sõidu ajal põlema ja hageja helistas Päästeametile kell 18.49. Kostja märgib apellatsioonkaebuses, et ka need asjaolud olid tegelikult vaidluse all. Ringkonnakohtu 10.04.2026 istungil täpsustas kostja enda väidet ja selgitas, et vaidluse all pole üksnes see, et kostja töökojas tehti hageja sõidukile korrosioonitõrje. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kostja on maakohtus kõik ülejäänud väited vaidlustanud. Kostja märkis 08.08.2019 vastuses hagiavaldusele, et „paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited, et pärast ca 15 minutit sõitu märkas juht kapoti alt tulevat suitsu, mis peagi hakkas tungima kabiini sisemusse. Kell 18.45 helistas maasturi omanik autotöökotta, kust talle teatati, et kerge suitsemine pärast korrosioonitõrje aine pealekandmist on tavaline.“ Hilisemates menetlusdokumentides ei ole kostja enda vastuväidete ulatust sõiduki töökojast lahkumise aja ja Päästeametile helistamise aja osas selgitanud. Kostja 08.08.2019 vastusest järeldab ringkonnakohus, et kostja vaidlustas üksnes seda, et 15 minuti möödumisel märkas sõiduki juht kapoti alt tulevat suitsu ning seda, et kell 18.45 helistas hageja kostja töökotta. Seega polnud vaidluse all, et hageja sõidukile tehti korrosioonitõrje 04.10.2018 ja hageja lahkus töökojast 04.10.2018 kella 18.30 ajal. Samuti polnud vaidluse all, et hageja helistas Päästeametile kell 18.49. Seega tuleb hinnata, kas asjaolud, et 15 minuti möödumisel tekkis sõidukis põleng ning et kell 18.45 helistas hageja kostja töökotta, on tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et need asjaolud on tõendatud maakohtus esitatud kirjalike tõenditega. Hageja esitas hageja telefonist tehtud ekraanitõmmise, millelt nähtub, et hageja on helistanud kell 18.45 aadressile, milleks on märgitud „Antikorrosioon“ ning kell 18.49 Päästeametile (dtl 69). Ringkonnakohtul ei teki kahtlust, et tegemist on hageja telefonist tehtud ekraanitõmmisega kõnedega kohta 04.10.2018, kuna vaidluse all ei ole, et hageja 7
2-19-113344 helistas Päästeametile 04.10.2018 kell 18.49 ja see asjaolu nähtub kohtule esitatud ekraanitõmmiselt. Hageja telefonist tehtud ekraanitõmmis tõendab ringkonnakohtu hinnangul, et sõidukis tekkis põleng ca 15 minuti möödumisel kostja töökojast väljumisest. Kuna hageja väljus kell 18.30 kostja töökojast ning ekraanitõmmiselt nähtuvalt helistas hageja kell 18.49 Päästeametile, tekkis põleng ca 15 minuti möödumisel kostja töökojast väljumisest.
35.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
36.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakt nr 1824 ja EKEI ekspertiisiakt nr 23E-PT0014 on ebausaldusväärsed tõendid ning et EKEI ekspertide ütlused on omavahel vastuolus. Ringkonnakohus ei nõustu, et H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakti nr 1824 koostanud eksperdil puudus pädevus sellise ekspertiisi tegemiseks. Ekspertiisi teinud Heikki Perli oli riiklikult tunnustatud tulekahjuekspert, kellel oli eksperdistaaži 41 aastat ja ekspertiis oli teostatud sõiduki süttimise tekkepõhjuste tuvastamiseks (dtl 483–489).
37.Maakohus on õigesti tuvastanud, et põleng sai alguse sõiduki mootoriruumist. Ekspertiisiaktis nr 23E-PT0014 on eksperdid järeldanud, et tulekahjukolle paiknes (süttimiskoht) sõiduki mootoriruumis ja/või salongi esiosa põhja all väljalasketorustikul või selle vahetus läheduses (dtl 805–815). Ekspert AJ ega ekspert KL selgitused ei ole vastuolulised ekspertiisiaktis tuvastatule. Ekspert AJ selgitas, et „tulekahju jäljed salongis ei ole sellised, nagu seal oleks tulekolle olnud. Siin on jäljed ainult selle tehnoloogilise ava piirkonnas, mis viitab sellele, et põhja alt on vähesel määral tulekahju levinud salongi. /.../ Leegitorul on ümarad laigud, mis viitavad tulekahjule.“ (dtl 1100–1104). Ekspert KL selgituste kohaselt paiknes peamine tulekolle mootoriruumis ja/või salongi esiosa põhja all väljalasketorustikul või selle vahetus läheduses. „Salongis leeki/põlemist ei olnud, seal on temperatuurikahjustus. /.../ Kui võtame selle näite, et see põleng oleks alguse saanud salongis, selles konkreetses armatuuri aluses piirkonnas, siis need kahjustused kogu salongi ulatuses oleksid pidanud olema mastaapsemalt suuremad.“ (dtl 1082–1084). Lisaks märkis KL, et „ma ei saa kategooriliselt välistada, et seal (salongis) leegilist põlemist ei olnud, kuid minu hinnangul ei pruukinud seal leegilist põlemist olla, aga põleng ja temperatuuri kahjustus kui selline on salongis sees olemas.“ Sellest, et KL ei välistanud põlengut sõiduki salongis, ei saa järeldada, et põlengu kolle oli sõiduki salongis. Mõlemad eksperdid on selgelt kinnitanud põlengu kolde asukohana sõiduki mootoriruumi. Lisaks selgitas ekspert AJ 01.03.2024 vaatlusel, et kui põleng oleks saanud alguse salongist, oleks salongi kahjustused suuremad – sulanud plastmassi oleks palju, sh juhtmestik oleks kõik ära sulanud (dtl 934–966). Samuti on H-ekspertiis OÜ ekspertiisiaktis nr 1824 leitud, et tulekahjukolle asus mootoriruumis – „Põlengujärgseid termilisi kahjustusi oli täheldada mootoriruumis – mootoriruumi ja kabiini vahelise seina parempoolse külje alumises osas. Kabiinis, armatuurlaua keskkonsooli parempoolses alumises osas, oli näha sulanud plastdetaile ja põlenud juhtmeid. Samas piirkonnas asub mootoriruumi ja kabiini ühendav ca 5 cm läbimõõduga tehnoloogiline ava. Tuginedes tule leviku seaduspärasustele, võin järeldad, et esmane süttimine toimus mootoriruumis väljalaske- ehk leegitoru juures. /.../ Eemaldatud katte alt on näha põlemisjälgi tehnoloogilise ava ümbruses.“ (dtl 483–489). Neid järeldusi toetab ka 04.11.2024 video põlengu kustutamisest päästjate poolt – videost nähtub, et päästjad kustutavad põlengut sõiduki kapoti all, mitte salongis (dtl 1156–1157). See, et sõiduki mootoriruumi fotodelt nähtavaid põlemise jälgi näha ei ole, ei välista, et need jäljed tuvastasid eksperdid.
38.Ringkonnakohus märgib vastuseks kostja apellatsioonkaebuse p-s 4.4.2 esitatud EKEI ekspertiisiaktiga nr 23E-PT0014 seotud etteheidetele järgmist.
8
2-19-113344
38.1.Kostja väitel ei selgu ekspertiisiaktist, mis metoodika alusel ekspertiisi teostati. Ehkki ekspertiisiaktis ei ole eraldi metoodikat esile toodud, on ringkonnakohtu hinnangul eksperdid seda piisavalt selgitanud oma ütlustega. Eksperdid selgitasid istungil, et „tulekahju ekspertiis kasutab välistamise meetodit, otsitakse üles tule tekkekoht ja sellest tulenevalt hinnatakse kohas või piirkonnas süüteallikaid. Tulekahju ekspert hindab tulekahju poolt jäetud jälgi. Sõiduki puhul kasutatakse selleks sõiduki uurimist ja vaatlust. /.../ Ekspert vaatleb kõiki võimalikke tulekahju tekkimise versioone ning teeb seda lähtuvalt tulekahjukolde asukohast, mis seal on või mida ei ole.“ (dtl 1100–1104, 1082–1084). Seega on eksperdid, kes on vastava ala asjatundjad, selgitanud, mis metoodika järgi nad antud ekspertiisi tegid.
38.2.Eksperdid ei pidanud ekspertiisiga selgitama, mis oli ekspertiisi hetkel muutunud võrreldes varasemaga. Samas on ekspert AJ selgitanud ekspertiisi hetkel olnud muutusi võrreldes varasemaga oma ütlustes: „sõiduki kõrvalistuja istme juures oli tehnilise ava juures polsterdus osaliselt lahti võetud. Auto oli selleks ajaks 5a seisnud, vananenud ja rooste läinud. Ülejäänud osad olid tulekahju järgselt tehtud fotodelt näha.“ (dtl 1100–1104). Kahjustused, mida eksperdid tuvastasid, on kirjeldatud ekspertiisiaktis. Ekspert AJ selgitas vaadeldavate tulekahju jälgede kohta, et „see on võrdlus fotode vahel, mis on tehtud kohe pärast õnnetust ja selles seisus, mis meie autot nägime. See hinnang on tehtud fotode võrdlusest ja käisime ka autot reaalselt vaatamas. Lisaks selgitas ekspert KL: Peamiselt tulekahju tagajärjel tekkinud kahjustused ei olnud kõrvaldatud. Põlemisjäljed kui sellised, olid lokaalselt säilinud.“ (dtl 1082–1084).
38.3.Kostjale jääb arusaamatuks, mille põhjal ja alusel on väidetud, et „säilinud kahjustuste iseloom viitas põlemise levikule salongi väljastpoolt, läbi selles kohas paiknenud tehnoloogilise ava.“ Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Ekspert KL põhjendas tule liikumist salongist väljastpoolt kahjustuste omadustega – „Salongis seespool oli juhtmestik pindmiselt temperatuuri kahjustusega. Seal ei olnud lokaalset leegilist põlemist. See viitaski tule levikule väljastpoolt salongi suunas. Peamine tulekolle paiknes mootoriruumis ja/või salongi esiosa põhja all väljalaske-torustikul või selle vahetusläheduses. Salongis leeki/põlemist ei ole olnud, seal on temperatuurikahjustus.“ (dtl 1082–1084).
38.4.Kostjale jääb arusaamatuks, mille põhjal ja alusel on väidetud, et „mootoriruumis väljalasketorustiku piirkonnas asunud elektriseadmestikul rikkele viitavaid tunnuseid ei tuvastatud.“ Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Ekspert AJ selgitas, et tegi auto uurimise ja vaatluse põhjal. „Vaatasime seal piirkonnas olevaid auto seadmestiku komponente. Nendel me tulekahju tekkimisel tekkinud vigastusi ei tuvastanud. Tulekahjustusi või nende puudumist on võimalik tuvastada visuaalsel vaatlusega (elektrijuhtmestikku). Mina olen tulekahju ekspert, ma hindan tulekahju poolt jäetud jälgi.“ (dtl 1100–1104).
38.5.Kostjale jääb arusaamatuks, mille põhjal ja alusel on leitud, et „arvestades eelpool kirjeldatud tunnuseid paiknes tulekahjukolle (süttimiskoht) sõiduauto Mercedes-Benz 300 GE reg nr XXXXXX mootoriruumis ja/või salongi esiosa põhja all väljalasketorustikul või selle vahetus läheduses.“ Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Eksperdid on selgitanud, mille põhjal nad sellise järelduse tegid. Ekspert KL selgitas, et „vaatame kahjustatud alasid. Mis oli põlenud, sulanud, hävinud – sellele toetume. Antud sõidukil oli temperatuurikahjustus tulemüüril, leegitoru kohal. Temperatuurikahjustus mootorist edasi alusraamil.“ (dtl 1082– 1084).
38.6.Ekspertiisiaktis on märgitud, et „Tulekahju tehnilise tekkepõhjuse kindlakstegemisel lähtuvad eksperdid tulekahjukolde piirkonnast ja auto seadmestiku uurimisel saadud infost.“ Kostjale jääb arusaamatuks, millist infot on silmas peetud. Ringkonnakohtu hinnangul on 9
2-19-113344 eksperdid seda selgitanud. Ekspert AJ selgitas, millisest infost lähtuti: „vaatasime seal piirkonnas olevaid auto seadmestiku komponente. Nendel me tulekahju tekkimisel tekkinud vigastusi ei tuvastanud. Need komponendid olid säilinud ja normaalses olekus. Me ei leidnud sealt jälgi. Me ei kruvinud neid maha või ei hakanud neid testima.“ (dtl 1100–1104).
38.7.Kostjale jääb arusaamatuks, mille põhjal ja alusel on väidetud, et „...võis tulekahju tekkida väljalasketorustiku kuumadele osadele sattunud roostetõrjevahendi RUST STOP termilise isesüttimise tagajärjel.“. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu ja leiab, et eksperdid on oma järeldust piisavalt põhjendanud ja selgitanud. Ekspert KL selgitas: „Tulemusele jõudsime objekti ülevaatuse raames, hinnates kahjustusi. Kui lihtsalt selgitada, siis kui on olemas sõiduk, millel väljalasketorustikus on ette nähtud kuumade temperatuuridega nagunii töötama. Sinna vahetult enne kantakse piirkonda süttimisvõimeline materjal, siis on ka võimalik, et heades keskkonna tingimustes kõrge temperatuuri hakul süttib see materjal põlema. Kui meil on teada, et sinna sõiduki alla on pandud konkreetne materjal, mis võib põleda, siis on erinevad ekspertiisiaktid läbi teinud katseid. Toonud väidetava temperatuuri. Meil on olemas materjali infoleht, kus on süttimise temperatuur kirjas. Kui me koondame need mitu asja kokku, siis see on üks võimalus.“ (dtl 1082–1084).
38.8.Kostja hinnangul tuleb arvestada, et „Kahjustuste iseloomu ning möödunud aja tõttu ei ole võimalik tulekahjukolde piirkonda täpsustada.“ Ringkonnakohtu hinnangul on vajalik kostja esile toodud lauset hinnata koos ülejäänud ekspertiisis toodud järeldustega ja seega ei saa teha järeldust justkui oleksid eksperdid leidnud, et neile pole tulekahjukolde asukoht teada. Ekspertiisiaktis on märgitud kostja poolt esile toodud lausele eelnevalt, et tulekahjukolle (süttimiskoht) paiknes sõiduauto Mercedes-Benz 300 GE reg nr XXXXXX mootoriruumis ja/või salongi esiosa põhja all väljalasketorustikul või selle vahetus läheduses. Seega tähendas kostja esile toodud lause seda, et täpsemalt kui mootoriruumis ja/või salongi esiosa põhja all väljalasketorustikul või selle vahetus läheduses, polnud võimalik tulekahjukolde asukohta määrata.
39.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et väidetav tulekahju oleks saanud alguse RUST STOP aine tõttu. H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakti nr 1824 kohaselt on tulekahju tekkimine elektrivoolu soojusliku toime tagajärjel välistatud, sest piirkonnas, kus esmane süttimine toimus, elektriseadmeid ja juhtmeid ei leidunud. Samuti välistas ekspert tulekahju tekkimise lekkinud kütuse kokkupuute tõttu kõrgtemperatuuriliste detailidega, sest vaatluse käigus ei tuvastatud kütusetorustikus ja seadmetes mingeid lekkeid ega pihkumisi. Ekspertidele esitatud dokumentatsiooni põhjal on roostetõrjevahendi RUST STOP süttimistemperatuur 158°C, isesüttimistemperatuur 430°C. Töötemperatuur leegitorul on kirjanduse andmetel 630–785°C – seega oli kasutatud aine süttimine nii kuumal pinnal paratamatu (dtl 483–489). Samuti ei tuvastanud kohtu määratud tulekahjuekspertiis, et tulekolde piirkonnas oleks tulekahju tekkeks olnud mingeid muid võimalusi peale roostetõrjevahendi süttimise. Ekspertiisiakti nr 23E-PT0014 kohaselt kuna tulekahjukolde piirkonnas ei tuvastatud rikketunnustega elektri- ega muud seadmestikku, võis tulekahju tekkida väljalasketorustiku kuumadele osadele sattunud roostetõrjevahendi RUST STOP termilise isesüttimise tagajärjel (dtl 805–815). Ekspert AJ selgitas, et ekspertidele ei ole teada, et sinna oleks muid aineid sattunud - „Me vaatlesime kogu tehnilist seadmestikku, mis selles piirkonnas esines. Ei ole märke, et mingi muu aine oleks väljalasketorule sattunud. / .../ Tehnosüsteemid me vaatasime üle, sealt me rikkele viitavaid jälgi ei leidnud.“ Ekspert KL ütluste kohaselt peab ta ebatõenäoliseks sõiduki enda põlevvedelikest põhjustatud süttimise, sest lekkeid ei tuvastatud - „Seal oli mingi aine, mis ei peaks seal olema (dtl 1082–1084). Seega on EKEI eksperdid leidnud üksmeelselt, et muid võimalusi, kui aine RUST STOP tõttu,
10
2-19-113344 sõiduki süttimiseks ei olnud. Samale järeldusele on jõutud ka H-ekspertiis OÜ ekspertiisiaktis nr 1824.
40.Lettore OÜ ekspertiisiakti nr 20004 kohaselt oli sõiduauto Mercedes Benz 300 GE registreerimismärk XXX XXX väljalaskesüsteemi suurim pinnatemperatuur analoogsõidukiga tehtud katsemõõtmise alusel linnarežiimis katsemarsruudil liikumisel 349±1°C ja aine RUST STOP B isesüttimistemperatuur 397±1°C. Seega ei saa kostja väitel olla vaidlust selles, et sõiduki süttimise põhjuseks ei olnud aine RUST STOP B. Kostja selgitab, et ainet RUST STOP A kasutatakse ainult sõiduki kere suletud pindade ja õõnsuste töötluseks, mistõttu ei saanud see kuidagi sattuda leegitorudele või väljalaskesüsteemi pinnale. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et Lettore OÜ poolt teostatud ekspertiis välistab tulekahju tekkimise kostja kasutatud korrosioonitõrje vahendi tõttu. Maakohus asus seisukohale, et hoolimata Lettore OÜ poolt katsete tulemusel välja toodud korrosioonitõrjevahendi isesüttimistemperatuurist ja väljalaskesüsteemi töötamistemperatuurist, oli sõiduki põlengu tekkepõhjuseks korrosioonitõrjevahendi süttimine leegitorul või selle vahetus läheduses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, kuid täiendab maakohtu otsuse põhjendusi järgnevaga.
40.1.Lettore OÜ ekspertiisiakti nr 20004 kohaselt saadi süttimistemperatuurid katseliselt – katseanumas avatud pindalaga ca 21 000 mm2 oli 420 ml (dtl 137–138). Lettore OÜ ekspert HR ütluste kohaselt kaasnes ekspertiisi tegemisel leegiline põlemine olukorras, kus kaetud katseanumas oli uuritavaid aineid paari cm (2 cm) paksuse vedelikukihina. Aine süttib eksperdi ütluste kohaselt siis, kui aine temperatuur on saavutanud selle isesüttimistemperatuuri. Lisaks selgitas ekspert, et aine süttimine sõltub sellest, kui paks on aine kiht ning kas aine aurustub sellel pinnal ja kas ainet väliselt jahutatakse. Kihi paksus mõjutab eksperdi hinnangul selle süttimisvõimet - „Kui seda ainet oli rohkem, siis on tõenäosus leegiliseks põlemiseks suurem. Ei ole teada piisav kogus, mille puhul aine süttib.“ (dtl 253–254). HR ütlustest järeldub seega, et katset tehti 2 cm paksuse kihiga (siis süttis – erinevate temperatuuride juures). Samuti ei süttinud see aine tilgutamisel. Kuna ekspert HR ei tea seda kogust, millal see aine süttima hakkab, siis ei saa ringkonnakohtu hinnangul katsest teha järeldust, et väiksema koguse puhul kui 2 cm ei ole süttimistemperatuur madalam. Seda, et süttima pidi aine RUST STOP kinnitavad ka H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakt nr 1824 ja ekspertiisiakt nr 23E-PT0014. Ekspert KL ütluste kohaselt kui seda ainet on sinna vahetult enne pandud, siis on ka võimalik, et see süttis põlema, sest muud materjali seal auto all ei ole, mis põleks (dtl 1082–1084). Samuti kinnitab lisaks eeltoodule sõiduki süttimist aine RUST STOP tõttu asjaolu, et sõiduk süttis ca 15 minuti möödumisel kostja töökojast väljumisel.
40.2.Lettore OÜ eksperdid leidsid, et vaidlusalune sõiduk võis süttida linnarežiimis liikumisel korrosioonitõrjevahendi RUST STOP A tõttu, kui see aine sattus piisavas koguses sõiduki väljalaskesüsteemi leegitoru pinnale (seda kriitilist kogust eksperdid välja ei selgitanud). Ekspertiisiakti nr 20004 kohaselt oli suurim väljalaskesüsteemi temperatuur kirjeldatud marsruudil analoogsõidukiga sõidetud režiimis leegitoru pinnal mõõdetuna 349±1oC ja suurim väljalaskesüsteemi temperatuur sõiduki mootori tühikäigul režiimis oli leegitoru pinnalt mõõdetuna 274±1oC. Marsruudi välisel liikumisel maanteele iseloomuliku kiirusega ca 90 km/h kasvas väljalaskesüsteemi temperatuur leegitoru pinnalt mõõdetuna väärtuseni 406±1oC (dtl 137–138). Ekspertiisiakti kohaselt tehti katse seega analoogse sõidukiga linnarežiimis liikumisel. Samas selgitas ekspert HR, et potentsiaalselt on võimalik võimsama mootoriga sõidukiga järsult kiirendades saada hetkeks kõrgemat temperatuuri (dtl 253–254). Seega ei saa Lettore OÜ ekspertiisiaktist nr 20004 järeldada, et hageja sõiduki leegitoru pinnal ei saanud olla 15 minuti möödumisel kostja töökojast lahkudes kõrgemat temperatuuri kui 349±1oC. Samuti nähtub H-ekspertiis OÜ ekspertiisiaktist nr 1824, et leegitorul võivad esineda ka kõrgemad temperatuurid (dtl 483–489). 11
2-19-113344
40.3.Seega ei kinnita ringkonnakohtu hinnangul Lettore OÜ ekspertiisiakt nr 20004, et hageja sõidukis toimunud tulekahju põhjuseks ei saanud olla RUST STOP A ja RUST STOP B. Seda, milline neist ainetest konkreetselt oli sõiduki leegitorule sattunud ja tulekahju põhjustas, pole ringkonnakohtu arvates oluline - EKEI eksperdid ja H-ekspertiis OÜ on välistanud tulekahju tekkimise mingil muul põhjusel. Seetõttu pole asjakohane ka kostja etteheide selle kohta, et käesolevas asjas pole tehtud materjaliekspertiisi.
41.Kostja heidab ette maakohtule, et maakohtu vaatluse protokoll kajastas asjaolusid, mis ei vasta tõele – seal on toodud kostja esindaja NT selgitused, mida ta ei ole andnud. 01.03.2024 vaatluse protokolli kohaselt ei välistanud NT, et korrosioonitõrje vahendi pealekandmisel võis seda sattuda ka pindadele, kus seda olla ei tohiks, näiteks leegitorule. Lisaks kinnitas NT ekspert AJle, et summutil on korrosiooniainet (dtl 934–966). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus ei saanud vaatluse protokolli märgitud NT viidatud selgitusi arvesse võtta. TsMS § 291 lg 5 kohaselt kirjeldatakse vaatlusel eset, paikkonda või sündmuskohta üksikasjalikult ning vajaduse ja võimaluse korral pildistatakse või salvestatakse selle olulised omadused muul viisil. Vaatluse korraldamine protokollitakse, protokolli kantakse ka vaatlusel tehtud menetlusosaliste märkused. Seega on vaatlusel osalenud isikute selgitused ja märkused, mis on tehtud vaatluse eesmärgil vaadeldava eseme osas, vaatlusprotokolli üheks osaks. TsMS § 50 lg 1 p 6 kohaselt kantakse menetlustoimingu protokolli menetlusosaliste avaldused ja taotlused. TsMS § 53 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Seega juhul, kui protokollis esines ebaõigsus, saanuks kostja esitada protokolli parandamise taotluse. Kostja seda ei teinud, vaid esitas alles 15.04.2024 vastuväite kohtu tegevusele seoses sellega, et vaatluse protokoll ei kajastanud õigeid asjaolusid. Kuna maakohus tegi protokolli pooltele nähtavaks 13.03.2024, pidi kostja esitama selle protokolli parandamiseks taotluse hiljemalt 18.03.2024, arvestades, et allkirjastamise ja tähtaja möödumise vahele jäi nädalavahetus.
42.Kostja ei nõustu ka maakohtu järeldustega hagejale tekkinud kahju osas ega selle osalise aegumise puudumise osas.
42.1.Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti sõiduki taastusremondi maksumusena 2643,54 eurot. Värvaltrans OÜ 28.04.2022 kalkulatsioonis on märgitud, mis töid ja mis mahus oli vaja sõiduki taastamiseks teha ning milliseid materjale oli vaja kasutada. Selles kalkulatsioonis on märgitud vajalike töödena jahutusvedeliku vahetamine, salongi polsterdamine, elektrijuhtmestiku remont, soojendusahju vahetus ja seadistus ning lukksepatööna kliima täitmine. Materjalidest on kasutatud soojendusahju, külmaainet ja jahutusvedelikku (dtl 523–527). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sõiduki taastamiseks vajalik kulu ülemäärane ja arvestades kahjustusi, mis nähtuvad fotodelt (dtl 488, 809), siis ka vajalikud. Kuna sõidukil oli vajalik vahetada soojendusahi, on põhjendatud lisada sõiduki jahutus- ja soojendussüsteemi külmaainet ja jahutusvedelikku. Kostja pole omalt poolt esitanud tõendeid, et Värvaltrans OÜ kalkulatsioonis märgitud kulu võinuks olla väiksem või mingid tööd oleks pidanud jätma tegemata või materjalid kasutamata.
42.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõue sõiduki taastamiseks vajalike kulude 28.04.2022 suurendatud osas (216,90 eurot) aegunud ei ole. Asjaolu, et menetluse ajal hageja suurendas nõuet sõiduki taastamiseks vajalike kulude kallinemise tõttu, ei tähenda, et hageja oleks esitanud uue nõude.
42.3.Kostja hinnangul ei nähtu puksiiriarvetelt osutatud teenuse sisu ning nende arvete seotus hageja poolt välja toodud asjaoludega. Hageja esitas 140 euro suuruse kulu 12
2-19-113344 tõendamiseks 1PUKSIIR OÜ 04.10.2018, 15.10.2018, 28.11.2018 ja 29.11.2018 arved (dt 497–500). Arvetelt nähtuv haakub hageja selgitustega selle kohta, et pukseerimisteenus oli vajalik seoses sõiduki liigutamisega 04.10.2018 kahjujuhtumi järgselt sündmuskohalt ära garaaži (Järveotsa tee 46 parkla), sealt Õismäe teel asuvasse ülevaatuspunkti ekspertidele näitamiseks, ülevaatuspunktist tagasi parklasse ja parklast Punane 74 asuvasse Värvaltrans OÜ remonditöökotta remondikalkulatsiooni tegemiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ilmselgelt pärast 04.10.2018 kahjujuhtumit sõidukit kasutada ei saanud. Kuna maakohus tuvastas õigesti, et kostja rikkus töövõtja kohustusi, mille tõttu muutus sõiduk sõidukõlbmatuks, siis on sellise rikkumisega põhjuslikus seoses ka kahju, mis kaasneb sõiduki teisaldamisega.
42.4.Kostja leiab, et H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakti nr 1824 koostamisega seotud kulu (801,90 euro) eest ei vastuta kostja. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist on dokumentaalse tõendi saamiseks vajaliku kuluga ning et see kulu on olnud mõistlik ja vajalik. Tegemist on asjas olulise tõendiga ja selles tuvastatud asjaolusid on kinnitanud hilisem maakohtu määratud tulekahjuekspertiis. Sellise kulu hüvitamiseks saab esitada eraldi nõude (VÕS § 128 lg 3). Kuna kostja on vastutav töövõtulepingu rikkumise eest, on põhjendatud ka see kulu kostjalt hageja kasuks välja mõista.
43.Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et kostja on kopeerinud apellatsioonkaebusse mitmeid lehekülgi maakohtu otsusest ja lisanud sinna juurde üldiselt, et ta ei nõustu maakohtu seisukohtadega. Samas pole selge, millega konkreetselt kostja ei nõustu. Apellatsioonkaebus ei vasta nõuetele, kui sellest nähtub üksnes rahulolematus maakohtu otsusega (TsMS komm III, § 633, p 3.3.b). Ringkonnakohtul puudub võimalus vastata sellisele üldisele vastuväitele. Ringkonnakohus märgib üksnes niipalju, et maakohus ei ole materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega menetlusnorme rikkunud.
44.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.