Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kädi Vaker 03.juuni 2025, Tallinn 2-19-113344 A. I. hagi RUST STOP Eesti OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
4153,50 eurot Hageja: A. I. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli, e-post XXX
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja: RUST STOP Eesti OÜ (registrikood 10231634), lepinguline esindaja K.K., e-post XXX 05.05.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. I. hagi RUST STOP Eesti OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes osaliselt.
2.Mõista RUST STOP Eesti OÜ-lt A. I. kasuks välja kahju summas 3585,44 eurot.
3.Mõista RUST STOP Eesti OÜ-lt A. I. kasuks välja viivis põhinõudelt (3585,44 eurot) alates 02.07.2019 kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta menetluskuludest 93% RUST STOP Eesti OÜ kanda ja 7% A. I. kanda.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.A. I. (edaspidi hageja) esitas 13.05.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse RUST STOP Eesti OÜ (edaspidi kostja) vastu 3931,70 euro nõudes. Kuivõrd kostja esitas 04.06.2019 nõudele vastuväite lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 3931,70 euro saamiseks 13.06.2019 määrusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus tegi 07.06.2021 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.10.2021 otsusega Harju Maakohtu 07.06.2021 otsuse ja saatis asja Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohus märkis 22.10.2021 otsuses, et asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul välja selgitada, milles pooled kokku leppisid (VÕS § 635 lg 1) ning kas ja mida kostja rikkus ehk kas töö vastas lepingutingimustele (VÕS § 641). Maakohtul tuleb hagejale selgitada kahjunõude eeldusi ning määrata hagejale TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 3401 lg 1 alusel tähtaeg asjaolude väljatoomiseks. Samuti tuleb maakohtul selgitada pooltele tõendamiskoormist. Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, mh hagejale kahju tekkimist (VÕS § 127 lg 1, § 128), TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja, v.a vastutuse puudumine rikkumise eest. Tõendamiskoormise jaotamisel tuleb aga arvestada, et tellija tõendamiskoormis lepingu rikkumise tõendamisel ei saa professionaalse töövõtjaga vaieldes olla piiramatu olukorras, kus töövõtja on majandusja kutsetegevuses tegutsev oma ala asjatundja (vt Riigikohtu 08.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-11-58942/229, p 22). Samuti tuli ringkonnakohtu hinnangul asja uuel läbivaatamisel maakohtul hageja väiteid arvestades hinnata, kas hageja esitatud ekspertiisiakt on usaldusväärne või mitte. Kui maakohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et hageja esitatud Hekspertiis OÜ ekspertiisiakti saab asja lahendamisel arvestada, siis tuleb maakohtul hinnata, kas see tõend on vähemalt VÕS § 641 lg 2 ja § 77 lg 1 alusel piisav tellija tõendamiskoormise täitmiseks, st et kahju võis tekkida kostja lepingurikkumise tagajärjel. Sellise tõendamiskoormise jaotuse korral tuleb kostjale selgitada, et tal on TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet tõendada, et tööprotsessis kasutati korrosioonitõrjevahendit Rust Stop nõuetekohaselt ja sõiduki väljalaskesüsteemi leegitoru pinnal ei olnud sellist kogust ainet, mis saaks põhjustada sõiduki süttimise. Samuti on kostja tõendada, et kahju võis tekkida mingil muul (alternatiivsel) põhjusel (vt poolte vahel jagatud tõendamiskoormise kohta nt Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 173-12, p 19). Kui asja uuel läbivaatamisel leiab maakohus, et asjaolu (üldteada olevalt ei kanta korrosioonitõrjevahendit vähemalt paari sentimeetri paksuse kihina sõiduki väljalaskesüsteemi leegitoru pinnale, et see kuumal pinnal oleks süttinud) saab lugeda üldtuntuks, siis tuleb kohtul pooli menetluse käigus teavitada, et ta kavatseb asjaolu üldtuntuks lugeda ning anda pooltele võimalus selle kohta oma seisukohta avaldada. Lisaks tuleb kohtuotsuses ka eraldi põhjendada, millistest menetlusvälistest allikatest on see asjaolu tuvastatav sellise kindlusega, et see annab tõendamisest vabastamise aluse. Kui kõnealust asjaolu ei saa lugeda üldtuntuks, siis tuleb välja selgitada, kas on vaidluse all, millises koguses kanti korrosioonitõrjevahendit Rust Stop sõiduki pindadele, sh väljalaskesüsteemi leegitoru pinnale, ning lähtuvalt tõendamiskoormise jaotusest selgitada tõendama kohustatud poolele tema kohustust seda asjaolu TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada. Kui kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud, tuleb maakohtul anda hinnang hagejale tekkinud kahju suurusele. Hageja on märkinud, et tema kahju moodustab töövõtulepingu alusel kostjale makstud tasu 260 eurot, ekspertiisiakti eest tasutud 801,90 eurot, sõiduki taastusremondi maksumus 2426,64 eurot ja sõiduki transpordikulu 140 eurot. Maakohus hageja nõude elemente sisuliselt ei hinnanud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hageja nõude osas täita TsMS § 392 lg 1 p-des 1–4 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Kui hageja ei ole lahti kirjutanud, mida ja mille eest ta konkreetselt nõuab, siis pidanuks kohus määrama hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja hagi täpsustamiseks. Hageja nõuab muu hulgas 2
hagiavaldusega esitatud ekspertiisiakti eest makstud 801,90 euro hüvitamist kahju hüvitisena VÕS § 128 lg 3 alusel. Kolleegium märgib, et nimetatud kulu osas võib TsMS § 138 lg 1 ja § 143 p 2 järgi olla tegu menetluskuluga (dokumentaalse tõendi saamise kulu), mida saab nõuda menetluskulude kindlaksmääramisel, mitte hagiga. Nii on kohtupraktikas leitud, et asjatundja arvamuse saamise kulud on dokumentaalse tõendite saamise kulud TsMS § 143 p 2 mõttes, seega asja läbivaatamise kulud (vt Riigikohtu 3. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-14, p 22). Kui maakohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et tegemist on menetluskuluga, mida ei saa TsMS § 174 lg-st 11 tulenevalt maksma panna hagimenetluses, tuleb nõue jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.
4.Kostja esitas 01.12.2021 Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.021 kohtuotsusele kassatsioonkaebuse. Riigikohus jättis 31.01.2022 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 31.01.2022. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
5.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt teostas kostja 04.10.2018 suulise töövõtulepingu alusel hageja maasturile Mercedes Benz 300 GE registrimärgiga XXX (edaspidi sõiduk) korrosioonitõrje, mille eest tasus hageja arve nr 10-4R alusel 260 eurot. Kostja teostas töid xxx asuvas töökojas, kuhu hageja viis sõiduki 04.10.2018 hommiku kella 09.00 paiku. Vahendi pealekandmiseks kulus 1-1,5 tundi. Kella 16.30 olid tööd teostatud. Umbes kell 18.30 alustas hageja autoga sõitu Õismäe suunas. Sõidu alustamisest umber 15 minuti pärast märkas hageja, et kapo alt tõuseb suitsu, mis hakkas tungima sõidukikabiini. Kell 18.45 helistas hageja töökotta, kust vastati, et suitsemine on pärast aine pealekandmist tavaline. Kuna tekkis leegiline põlemine, helistas hageja häirekeskusesse. Enne päästekomando saabumist kustutas hageja sõiduki nelja tulekustutiga. Hageja leiab, et tulekahju tekkepõhjuseks on sõiduki leegitorule sattunud RUST STOP, s.o aine, mida kostja korrosioonitõrjevahendina kasutas, süttimine, kuna RUST STOP on küllaltki tuleohtlik ja asjatundjate arvamusel tuleks sellise aine kasutamisel vältida selle sattumist kuumenevatele pindadele. Hageja leiab, et kostja rikkus korrosioontõrje vahendi RUST STOP peale kandmisel töövõtulepingut, sest hageja sõiduk sai kahjustada tulekahjus, mille tekkepõhjuseks oli kostja poolt kasutatud korrosioonitõrjevahendi kandmine ja isesüttimine sõiduki kuumadel väljalaskesüsteemi osadel. Kostja vastutas lepingu rikkumise eest, sest kostja pikaajalise staažiga korrosioonikaitseteenuse osutajana pidi teadma või vähemalt võimalikuks pidama, et korrosioonikaitsevahendi kandmisel/sattumisel sõiduki väljalaskesüsteemile võib selle kuumenedes korrosioonivahendi süüdata ning oleks pidanud seetõttu korrosioonikaitsevahendi leegitorule ja mootori teistele kuumadele detailidele sattumist/kandmist vältima. Töö mittevastavus oli olemas töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko hagejale üleminemise ajal, kuivõrd mittevastavusena tuleb käsitleda ka kergestisüttiva korrosioonikaitsevahendi sattumist/kandmist/olemasolu sõiduki väljalastesüsteemi leegitorudele (tehnoloogilise töötlusprotsess nõuete rikkumine kostja poolt). Korrosioonitõrjevahendi süttimist ei ole toimunud, kuid seda ei oleks esinenud sõiduki kuumadel detailidel. Välistatud on korrosioonitõrjevahendi tilkumine kuumale detailile sõidu ajal, kuna aine väheses koguses kuumale pinnale tilkumise korral on süttimine välistatud. Seega pidi süttinud aine asuma leegitorul juba eelnevalt, st ka sõiduki hagejale üleandmise ajal. Kostja kohustuste rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos, kuivõrd kui kostja oleks olnud piisavalt hoolas ja ettevaatlik ning teostanud korrosioonikatse tööd viisil, mis oleks välistanud tuleohtliku aine RUST STOP sattumise/ladestumise sõiduki väljalaskesüsteemi kuumenevatele pindadele, ei oleks korrosioonikaitseaine süttinud ja sõiduk ei oleks põlengu tagajärjel kahjustada saanud. Hageja kahju koosneb:
arvest nr 10-4R korrosioonivastase tõrje eest 260 eurot, arvest nr 10352 teostatud ekspertiisi eest 801.90 eurot, 3
Ekspertarvamuse summas 801,90 euro osas märgib hageja, et kuigi tegemist on kahjuga, on see suunatud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamiseks hüvitatavate nõuete esitamiseks, mistõttu ei välista hageja käsitlust, mitte kohaselt võib tegemist olla dokumentaalse tõendi saamise kuluga TsMS § 143 p 2 tähenduses. Hageja palub välja mõista kostjalt tekitatud kahju kokku 3845,44 eurot või alternatiivselt, kui kohus loeb H-Ekspertiisid OÜ-le tasutud 801,90 eurot menetluskulude hulka, 3043,54 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses ettenähtud määras kahju suumalt alates hagi esitamisest kuni kahju eest tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks on 14 157,24 eurot. Kostjate vastuväited
6.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja kinnitab, et on kandnud korrosioonitõrjevahendit hageja sõidukile peale nõuetekohaselt vastavalt juhendile. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalune põleng toimus sõiduki leegitoru piirkonnas, leegitorul või selle vahetus läheduses oli korrosioonitõrjevahendit ja sõiduki põlengu põhjuseks on korrosioonitõrjevahendi süttimine leegitorul või selle vahetus läheduses. Kostja viitab X OÜ poolt läbiviidud ekspertiisile ning väidab, et isegi kui sõiduki all, sh leegitorul või selle vahetus läheduses oli korrosioonitõrjevahendit (millega kostja ei nõustu), siis peab seda olema piisavas koguses ning ühtlasi tuleks arvestada ekspertiisiga tuvastatud aine isesüttimistemperatuure ja väljalaskesüsteemi temperatuure. Kostja ei nõustunud ka hageja kahjuga terves ulatuses nende kulu liikide lõikes. Hageja poolt taastusremondi kulu on kostja hinnangul lisaks tõendamatusele ka suurendatud ulatuses aegunud. Kostja hinnangul puudub hagejal õiguslik alus nõuda 260 euro tagasi, sest hageja ei ole kostjaga sõlmitud lepingust taganenud ega seda üles öelnud. 801,90 euro osas märgib kostja, et arvamuses esitatud seisukohad on oletuslikud ega seondu tegelike asjaoludega, hageja ei ole tõendanud, et arvamuse koostamisega seotud kulud vastaksid turutingimustele, oleksid mõistlikud ja põhjendatud. Puksiiriteenuse osas märgib kostja, et arvetelt ei nähtu osutatud teenuse sisu ja selle seotud hageja poolt esile toodud asjaoludega, kostjal puudub mistahes kujul seotus hageja poolt puksiiriteenuse kasutamisega. Kostja menetluskulud on kokku 9328 eurot, mille palub hagejalt välja mõista. Maakohtu põhjendused
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
8.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Hageja kahjuks on suulise töövõtulepingu rikkumise tõttu sõiduki põlengu tagajärjel tekkiv sõiduki taastamise kulu, sõiduki teisaldamise kulu, korrosioonitõrje teenuse eest tasutud tasu ja dokumentaalse tõendi kogumise kulu. Kostja nõuet ei tunnista ja palun jätta nõude rahuldamata.
Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:
Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping sõidukile korrosioonitõrje teostamiseks.
Kostja on pikaajalise kogemusega korrosioonitõrjet pakkuv ettevõte.
Kostja teostas hageja sõidukile 04.10.2018 korrosioonitõrje korrosioonitõrjevahendiga RUST STOP A ja RUST STOP B ning hageja maksis selle eest 260 eurot.
Hageja tuli sõidukile järele kella 18.10 ajal ja alustas sõitu kella 18.30 ajal.
Hageja sõiduk läks 04.10.2018 pärast korrosioonitõrje tegemist sõidu ajal põlema ja hageja helistas Päästeametile kell 18.49. 4
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus töövõtulepingut sellega, et kandis korrosioonitõrjevahendit sõiduki osadele, kuhu seda ei oleks pidanud kandma, kust sai alguse 04.10.2018 põleng, mis on põlengu põhjuseks ning kas kostja on vastutav sõiduki 04.10.2018 süttimise eest ning peaks hagejale kahju hüvitama. Samuti vaidlevad pooled selle üle, milles seisneb hageja kahju. Kostja on esitanud ka 12.12.2022 istungil hageja 28.04.2022 nõude suurendamisele aegumise vastuväite.
11.VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused:
võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 100, § 115 lg 1);
võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, töövõtulepingu korral VÕS §- d 642–645);
võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
12.Esmalt tuvastab kohus, kust tulekahju alguse sai. Seejärel, kas kostja rikkus töövõtulepingut ja mis oli tulekahju põhjuseks. Tulekolle
13.Hageja väitel sai sõiduki põleng 04.10.2018 alguse sõiduki all oleva leegitoru piirkonnast (dtl 480, p 2.2; 1204, o 2.1). Hageja tõendab oma väidet H-ekspertiis OÜ arvamusega, ekspertiisiaktiga ja vaatlusega. Dokumentaalsest tõendist H-ekspertiis OÜ ekspertiisiaktis nr 1824 on märgitud, et „Põlengujärgseid termilisi kahjustusi oli täheldada mootoriruumis – mootoriruumi ja kabiini vahelise seina parempoolse külje alumises osas. Kabiinis, armatuurlaua keskkonsooli parempoolses alumises osas, oli näha sulanud plastdetaile ja põlenud juhtmeid. Samas piirkonnas asub mootoriruumi ja kabiini ühendav ca 5 cm läbimõõduga tehnoloogiline ava. Tuginedes tule leviku seaduspärasustele, võin järeldad, et esmane süttimine toimus mootoriruumis väljalaske- ehk leegitoru juures.“ (dtl 485, 487-488).
14.Ekspertiisiakti nr 23E-PT0014 kohaselt paiknes tulekahjukolle (süttimiskoht) sõiduki mootoriruumis ja/või salongi esiosa põhja all väljalasketorustikul või selle vahetus läheduses. Kahjustuste iseloomu ning möödunud aja tõttu ei ole võimalik tulekahjukolde piirkonda täpsustada (dtl 794).
15.Kostja ei ole menetluse jooksul olnud oma seisukohtades järjepidev tulekahjukolde asukoha osas. Kui maakohus esimest korda käesolevat asja lahendas, siis kostja ise on 18.02.2020 menetlusdokumendis palunud eksperdilt küsida, milline on töötava ja sõitva vaidlusaluse sõiduki väljalaskesüsteemi pinnatemperatuur (dtl 107, p 1.3). 07.07.2020 X OÜ ekspertiisi aktis nr 20004 on ekspert sellele küsimusele ka vastanud (dtl 136). See justkui näitab, et kostja pidanud võimalikuks, et tulekahju sai alguse leegitoru piirkonnast, sest vastasel juhul puudub mõistlik põhjus, miks X OÜ ekspertiisiga tuvastati just väljalaskesüsteemi pinnatemperatuuri kõrgust. Uuesti maakohtusse asja tagasi saatmisel on kostja asunud pärast ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-PT0014) tegemist ja ekspertide 04.09.2024 ja 10.09.2024 täiendavat ärakuulamist väitma, et põleng võis saada alguse salongist, tungides läbi tehnoloogilise ava kaitsekesta alla (dtl 1189, 1219, 1264, 01:18:48). Kostja on sellekohase seisukoha esitamisel lähtunud sellest, et autosalongis olev rõhk on kõrgem ja sellisel juhul ei saaks tuli sõiduki sisse liikuda, mida justkui ka ekspert A. J. on kinnitanud (dtl 1176, p 1.1) 5
16.Ekspert A. J. selgitas 04.09.2024 isutungil, et „Tulekahju jäljed salongis ei ole sellised, nagu seal oleks tulekolle olnud. Siin on jäljed ainult selle tehnoloogilise ava piirkonnas, mis viitab sellele, et põhja alt on vähesel määral tulekahju levinud salongi.“ (dtl 1100, 00:45:30; vt ka 2:29:51, 2:30:11). „Tulekahju on toimunud seal, kus on põlemisjäljed.“ (dtl 1104, 03:02:52). Ekspert K. L. on selgitanud 04.09.2024 istungil „Peamine tulekolle paiknes mootoriruumis ja/või salongi esiosa põhja all väljalasketorustikul või selle vahetus läheduses. Salongis leeki/põlemist ei olnud, seal on temperatuurikahjustus.“ (dtl 1108, 04:56:44).“Visuaalselt on tulekahju jäljed leegitoru taga oleva tulemüüri metallist osa peal.“ (dtl 1082, 00:15:49). „Kui võtame selle näite, et see põleng oleks alguse saanud salongis, selles konkreetses armatuuri aluses piirkonnas, siis need kahjustused kogu salongi ulatuses oleksid pidanud olema mastaapsemalt suuremad. Selle kolde kohal, oletame, et kui salongis sees konkreetses samas asukohas on kolle, siis selle kohal armatuurimaterjal see oleks pidanud sulama, läbi põlema, hävinema./.../ tegelikult see esiosa salongist oleks pidanud kõik ära põlema./.../ sõidukites olev põlevkoormus on suur ja see põleb tegelikult väga hästi kui seda põlema saad, salongis sees veel eriti. Selline tulelevik salongist mootori ruumi ei ole nii kiire, sest salongis on tekstiilid, istmepolstrid, laekatendid, tegelikult väga hästi põlevad. Pigem hävineb salong ära, su auto see osa läheb vana rauaks, aga mootoriruumi tulemüürist tuli ei pruugigi läbi minna.....“ (dtl 1084, 00:33:45; 00:36:38).
17.Hageja esitas 04.11.2024 video põlengu kustutamisest päästjate poolt (dtl 1156-1157). Videost nähtub, et päästja suunab veejoa kapoti alla leegitoru suunal (Lisa 1 dtl 1156). Lisana 2 esitatud videos nähtub, et päästjate tegevus ei ole kuidagi seotud salongiga. Video kohaselt ei ole salongis näha põlengu jälgi (dtl 1157).
18.Kohus tuvastas 01.03.2024 vaatlusel (dtl 934-966), et kapoti all põlemise märke ei olnud – juhtmed, voolikud olid visuaalsel vaatlusel terved ja sulamise märke ei olnud. Salongis on näha kinni teibitud juhtmed (dtl 964, 965) ja hageja selgitas, et kuna salongi kustutati pulberkustutiga, siis päästjad soovitasid pulberkustuti söövituskahjustuste suurenemise vältimiseks kahjustada saanud juhtmed ära lõigata. Salongis on kõrvalistuja poolne armatuurlaua alune lahti kistud (dtl 963). Vaatlusel selgitas ekspert A. J., et kui põleng oleks saanud alguse salongist, oleks salongi kahjustused suuremad – sulanud plastmassi oleks palju, sh juhtmestik oleks kõik ära sulanud. Leegitoru ümbruses on visuaalsel vaatlusel näha põlemise jälgi (dtl 955-958).
19.Tuginedes eeltoodule loeb kohus H-ekspertiis OÜ, ekspertiisiakti nr 23E-PT0014, ekspertide täiendavate selgituste ja vaatlusprotokolliga tõendatuks, et tulekahjukolle paiknes (süttimiskoht) sõiduki mootoriruumis ja/või salongi esiosa põhja all väljalasketorustikul või selle vahetus läheduses. Kohus loeb selle tõendatuks hoolimata sellest, et asja ei ole leidnud tõendamist, et sõiduki aken oleks olnud sõidu ajal olnud avatud ja seetõttu oli sõiduki salongis alarõhk, mis võimaldaks tule liikumist alt üles. Hageja esitas küll video (dtl 1157), millest nähtub, et sõiduki aken on avatud, ei tõenda see asjaolu, et aken oli avatud ka sõidu ajal. Seega sõiduki salongis oleks olnud justkui ülerõhk, mille korral ei tohiks tuli justkui alt üles liikuda (dtl 1101, 00:57:59). Samas on ekspert K. L. 10.09.2024 istungil selgitanud, et kuna metall on ülihea soojusjuht, siis tegelikult sellest rõhkude vahest ei ole nii suurt kasu. Kohus nõustub ekspert K. L.aga ja asub seisukohale, et juhul, kui tulekahju oleks saanud alguse salongist, siis oleks salong hävinud kas täielikult või osaliselt, st igal juhul oleksid salongi kahjustused olnud märkimisväärselt suuremad kui kohus seda muu hulgas tuvastas. Töövõtulepingu rikkumine
20.Kuivõrd pooled ei vaidle, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping korrosioonitõrje tegemiseks hageja autole, ei käsitle kohus eraldi lepingu sõlmimisega seonduvat ja kohus lähtub sellest, et poolte vahel oli sõlmitud tarbijatöövõtuleping VÕS § 635 lg 4 tähenduses.
21.Kostja teostas hageja sõidukile 04.10.2018 korrosioonitõrje kasutades selleks korrosioonitõrjevahendit RUST STOP A (suletud õõnsuste jaoks) ja RUST STOP B (põhja 6
jaoks). Seega kostja põhikohustuseks oli hageja sõidukile korrosioonitõrje tegemine. Hageja väidab, et kostja rikkus töövõtulepingut sellega, et kandis korrosioonitõrjevahendit sõiduki kuumadele väljalaskesüsteemi osadele, eelkõige sõiduki leegitorule, kus see süttis 04.10.2018 isesüttimise teel sõidu ajal.
22.Töövõtulepingust tulenevaid kohustusi hinnates tuleb arvestada kõikide lepingujärgsete kohustustega. Lisaks põhikohustustele on pooltel ka mitmeid kõrvalkohustusi, mille rikkumine võib samuti kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi. Eelkõige on lepingupoolte kohustuseks hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1) tulenev kohustus mitte kahjustada oma lepingulist põhikohustust täites teise poole õigushüvesid (nn lepingulised kaitsekohustused). Riigikohus selgitas 08.11.2017 lahendis tsiviilasjas nr 2-156034, et töövõtja sellise kohustuse olemasolu saab jaatada analoogia põhjal VÕS § 620 lg-ga 2, mis sätestab, et käsundisaaja peab ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Kolleegium leidis, et kuna töövõtuleping on samamoodi teenuse osutamisele suunatud leping, on töövõtjal tellija vara suhtes samasugune kaitsekohustus.
23.Kostja esitas 16.05.2022 RUST STOP tehnoloogilise tööprotsessi kirjelduse, mis on kinnitatud kostja juhatuse otsusega 20.12.2012 ja muudetud vastavalt kostja juhatuse kinnitatud otsustele ja selle tõlke (dtl 541-557; 680-697). Kirjelduse kohaselt kasutatakse tööprotsessis kahte materjali: RUST STOP A ja RUST STOP B, millest esimene on mõeldud suletud õõnsuste ja teine põhja jaoks. RUST STOP A pealekandmine toimub püstoliga pihustamise teel kere siseõõnsustele läbi tehnoloogiliste avade, milleks kasutataks erineva pikkuse ja pealekandesuunaga otsakuid. Juhise järgi töödeldakse mootoriruumi RUST STOP A-ga. Mootoriruumis töödeldakse amortisaatorite välimised kinnitused, kausid, kapoti jäikusribide sisepinnad, kapoti hinged, esitiibade kinnituskohad, eesmine tala. Materjali ei kanta mootorile, rihmadele ega laternatele, peale sattumise korral pühitakse lapiga ära. Pärast sisemiste ja varjatud õõnsuste töötlemist kantakse põhja ja rattakoobaste pinnale materjali RUST STOP B, mis oma füüsikalis-keemiliste omaduste poolest on täielikult sama, mis RUST STOP A, kuid on tihedama konsistentsiga ning kas merekollast või musta värvi. Materjal kantakse püstoliga auto põhjale, rattakoobastele, raamile, eesmiste ja tagumiste õõtshoobade elementidele, tagumisele reduktorile. Kuna see materjal ei kõvastu, ei ole selle pealekandmine riiete määrdumise vältimiseks kohtades, kus on võimalik kokkupuude inimestega. Töötlemisel ei kanta materjali generaatori ja ventilaatori rihmadele, ebasoovitav on materjali sattumine piduriklotsidele (pealesattumise korral pühitakse lapiga ära). Töötlemata jäetakse summuti ja selle kohal olev põhja pind, mis on soojusisolatsiooniga kaitstud. Pealesattumisel põhitakse lapiga ära. Materjal RUST STOP B pealekantava kihi paksus on 1-2 mm, paksemalt materjali peale ei kanta, sest see hakkaks materjali omaduste tõttu pinnalt maha voolama.
24.Hageja tõi 04.11.2022 menetlusdokumendis kohtu ette (dtl 584, p 1.1), et kuigi juhise kohaselt ei kanta RUST STOP B-d summutile ja selle kohal olevale põhjakaitsele ning selle pealesattumisel tuleb see ära pühkida, ei ole kostja neid juhiseid järginud. Hageja väitel on korrosioonitõjevahendit väljalaskesüsteemi erinevatele osadele, mille tõendamiseks esitas kostja 15.10.2018 ja 16.10.2018 tehtud fotod (dtl 604-613). Seega on kostja rikkunud lepingut, sest kandis korrosioonitõrje vahendit sõiduki osadele, kus seda olla ei tohiks.
25.Kostja väidab, et hageja väide selle kohta, et sõiduki all olev must aine on RUST STOP A või RUST STOP B, on tõendama. Kostja ei ole ka nõustunud, et leegitorul võis korrosioonitõrjeainet olla. Kostja on kinnitanud, et korrosioonivahendi RUST STOP pihustamine toimus vastavalt kõikidele nõuetele ning vastavalt tööde kirjeldusele (dtl 536, p 1.1).
26.H-ekspertiis OÜ arvamuse kohaselt selgus sõiduki ülevaatusel, et korrosioonikaitse tööde käigus kasutatud korrosioonitõrjevahendit RUST STOP leidus nii leegitorul, kui ka mitmel teisel masina heitgaaside väljalaste süsteemi elementidel (dtl 486). Arvamuses on ka välja toodud, et autohooldustöökojas teostatud tööde käigus oli korrosioonitõrjevahendiga 7
kaetud ka leegitoru kohal asuv mootoriruumi kate. Aine jälgi on leida katte säilinud osalt ja selle kustutustööde käigus eraldatud fragmentidelt, kusjuures nii sise- kui ka välispinnalt (dtl 486). Arvamusele on lisatud foto, mille juurde on kirjutatud „Altvaade. Tehnoloogiline ava ja leegitoru. Näha on roostetõrjevahendi jälgi leegitorul.“ (dtl 487).
27.Kuivõrd H-ekspertiis OÜ arvamuse koostaja H. P. suri 24.10.2021 (dtl 614) ei olnud hagejal võimalik enam taotleda H. P. tunnistajana ülekuulamist. Ekspert K. L. selgitas 10.09.2024 istungil, et „Põlemiseks on vaja kolme asja: materjal, temperatuur ja õhk. /.../ Väljalaske torustik on ette nähtud kuumade põlemisgaaside eraldamiseks mootorist. Tal on ju oma töötemperatuur. Kogu torustik, toru on ümmargune, on ühtlase temperatuuriga. Mida kaugemale allikatest, mootorist läheb, siis temperatuur langeb. Kui vaatame neid pilte, siis eristatavad tema tavaolukorras, kuna temperatuur kahjustab metalli, siis mingist hetkest võtab sellise ühtlase värvuse, näiteks roostes punane. Aga eristatavad kõrgema temperatuurilased alad värvuvad teistsuguseks. Siin on konkreetselt näha põlenud metalli pind. Ma nõustun HEkspertiis OÜ järeldusega, et need triibud, mis siin on, et need on jäänud mingi aine säilinud osad, mis ei ole ära põlenud, tõenäoliselt on võimalik, et roostetõrje vahend./.../ Seal on selgelt eristatav mingi piir, on seal mingi aine peal. Kui sa auto tulekahjusid näed, siis tegelikult see sumbuti toru peaks olema lihtsalt nagu puhas. Seal on midagi, mis ei tohiks seal olla./.../ Ma ei saa kategooriliselt väita, et leegiline põlemine, seal võis toimuda ka hõõguvuslik põlemine. Aga on selgelt eristatav, et konkreetsel piirkonnal on temperatuuri kahjustus, mis tavakasutusega võrreldes ei ole nagu normaalne, iseloomulik, see ei tohiks seal olla. Sellel konkreetsel väiksel alal on avaldanud miskit mõju nendele aladele, mida oli on võimalik seal sõiduki vaatluse ajal eristada. /.../ Ma ei ole väinud, et seal on 100% RUST STOP. Ma ütlesin, et nii auto vaatluse kui esitatud materjalide põhjal on näha, et seal on mingi aine, mis ei peaks seal olema. Kuna meile esitati küsimus, et kas on võimalik, et kui konkreetne aine satub leegitorule, kas on võimalik, et toimub süttimine, põleng või on see kategooriliselt välistatud. Vastasime, et see on võimalik. Me ei saa seda 100% välistada.“ (dtl 1089,01:13:12; dtl 1087; 00;58:08; dtl 1088, 01:01:26; 01:02:25; dtl 1092, 01:39:20).
28.01.03.2024 vaatlusel tuvastas kohus, et sõiduki alune on valdavalt kaetud musta ainega (dtl 936-938), esines ka roostet. Vaatlusel oli ka tuvastatav, et osaliselt oli sõiduki põhjal olev musta värvi aine erineva paksusega ning ainet esines mõne detaili peal osaliselt, st detail oli osaliselt katmata (dtl 950-954). Sõiduki põhisummutil oli näha, et osaliselt oli sellel korrosioonitõrje ainele viitava aine pühkimise jälgi, mida ei oldud osaliselt siiski korralikult summutilt ära pühitud (dtl 947-949). Seega, kuigi juhendi järgi ei oleks summutil tohtinud olla korrosioonitõrjevahendile viitavaid jälgi, tuvastas kohus, et kostja ei olnud (hoolimata enda kinnitusest) teostaud korrosioonivahendi pealekandmist kooskõlas juhendiga. Kuigi aineekspertiisi ei ole antud asjas läbi viidud, viitavad kohtu hinnangul näiteks summutil olevad pühkimise jäljed sellele, et summutil olev must aine on korrosioonitõrjevahend RUST STOP, sest vastasel juhul tekiks küsimus, miks on keegi pidanud vajalikuks seda osaliselt summutilt maha pühkida. Juhendi kohaselt pidigi summutile aine sattumisel selle maha pühkima, lihtsalt seda ei ole siiski tehtud korralikult. N. T. ka kinnitas vaatlusel ekspert A. J.le, et summutil on korrosioonitõjevahendit. Korrosioonitõrjevahendi ebaühtlast pealekandmist on selgitanud vaatlusel kostja seaduslik esindaja N. T. sellega, et kuna esimesena kantakse aine alumistele pindadele, siis võib alumiste detailide katmisel pritsida ainet ka ülemistele pindadele ning seetõttu võib esineda ülemistel sõiduki detailidel paksemat ainekihti. N. T. ei välistanud, et korrosioonitõrje vahendi pealekandmisel võis seda sattuda ka pindadele, kus seda olla ei tohiks, näiteks leegitorule. Kohus tuvastas vaatluse käigus ka seda, et leegitorul on näha valged laigud (dtl 935). Kohus on vaatluse protokollis viidanud seejuures fotole nr 19, kuid tegemist on inimliku eksitusega ning õige foto, millele kohus viitas on „foto 10“ (dtl 943-946). Samadele laikudele on viidatud ka H-ekspertiis OÜ arvamuses (dtl 487). Seega nii H. P. kui ka eksperdid K. L. ja A. J. on viidanud leegitorul olevatele jälgedele, mis viitavad mingi aine olemasolule leegitorul. 8
29.Arvestades, et kostja seadusliku esindaja kinnitusel oli summutil korrosioonitõrjevahendit (mida seal olla ei oleks tohtinud) ja lähtudes eksperdi selgitusest, et leegitorul olevad laigud viitavad mingi aine leegitorule sattumist ning kuna kostja seaduslik esindaja ei ole välistanud, et leegitorule ja selle ümbrusesse ei võinud sattud korrosioonitõrjevahendit, tuvastab kohus, et leegitorule oli korrosioonitõrje käigus korrosioonitõrjevahendit, mida seal tegelikult olla ei oleks tohtinud.
30.Seega on eeltooduga tõendatud, et kostja rikkus töövõtulepingut, kuna ei teostanud korrosioonitöid vastavalt enda poolt kinnitatud juhendile. Kohus peab vajalikuks ka selle ära märkida, et kostja asjatundjana osales vaatlejana spetsilist M. M., kes kuulus 2023.aastal riiklikult tunnustatud ekspertide hulka (XXX) ja kellega kohus kontakteerus ekspertiisi läbiviimise osas (dtl 730). Kostja lepinguline esindaja on M. M.lt küsinud, et mis musta värvi ainega võiks sõiduki põhi olla kaetud ning M. M. vastas, et talle tundub visuaalselt vaatlusel, et kogu sõiduki alune on korrosioonitõrje vahendiga kaetud (dtl 935). Kohus juhib tähelepanu sellele, et sõiduk jäi vaatluse järgselt veel EKEI garaaži, et kostjal oleks võimalik enda spetsialistiga autot segamatult vaadelda ja esitada enda seisukohti tõendavaid tõendeid, milleks kohus kostjale tähtaja määras (dtl 969-971). Vaatluse järgselt ei nähtu menetluses, et kostja oleks M. M.ga edaspidi koostööd teinud. Kohtu hinnangul ei ole võimatu, et M. M. ei saanud enda kutsest tulenevalt koostada asjatundja arvamust, mis oleks läinud vastuollu vaatlusel tuvastatud asjaoludega. Loomulikult ei pruukinud vaatlusel väljaöeldu ja M. M. seisukohakindlus olla põhjuseks kostja ja M. M. koostöö lõppemisele, kuid see asjaolu tõmbas kohtu tähelepanu. Põlengu põhjus ja põhjuslik seos
31.Hageja väidab, et leegitorul olnud korrosioonitõrjevahend süttis. Hageja tugineb seejuures X OÜ eksperdiarvamusele, mille punkti 4 kohaselt võis RUST STOP roostetõrjevahend hageja sõiduki kuumadel detailidel süttida (dtl 137-138). Samuti H. P. arvamusele, milles H. P. muud võimalikud tulekahju põhjused on välistanud (dtl 483-489), ekspertiisile (dtl 792-801), ekspertide A. J. ja K. L. ütlustele 04.09.2024 ning 10.09.2024 istungil (dtl 1080-1095; 1098-1111) ja vaatlusprotokollile, mille käigus on väljalasketorustiku kohal sõiduki detailid tahmunud (dtl 934). Elulist usutavust, et hageja sõiduk läks põlema just korrosioonitõrjevahendi süttimisest tõendab hageja muu hulgas sellega, et 1) hageja sõiduk läks põlema 15 minutit pärast kostja töökojast ärasõitmist (dtl 69), 2) päästjate tule kustutamisega mootoriruumi piirkonnas (dtl 1158), 3) välistatud on muud süttimise allikad, muu hulgas on peetud ebatõenäoliseks, et sõiduki võis süttida väliskeskkonnast mõne süttiva aine sõiduki mootoriruumi sattumise tagajärjel (dtl 1102, 02:33:41; dtl 1103, 00:46:28 jj; dtl 1104, 02:59:40); 4) salongist ei saanud põleng alguse (dtl 1103, 02:42:28); 5) sõiduki salongis oli aken avatud (dtl 1159-1160); 5) leegitoru pinnatemperatuur on küllaldane korrosioonitõrjeaine süttimiseks; 6) tunnistaja R. L. ütlustega (drl 1170-1172); 7) sõiduki mootoriruumi tagaseinal oli tuletõkkel soojusisolatsioon, mistõttu võis suurem kuumus ja põlemine mootoriruumis jääda metallist tuletõkkeseina ja selle peal asuva soojusisolatsiooni vahele (dtl 1161-1169; dtl 1085, 00:41:55). Kostja ei ole nimetanud ega tõendanud ühtegi alternatiivset hageja sõiduki süttimise põhjust.
32.Kostja leiab, et tõendatud ei ole, et kostja kasutatavat korrosioonitõrjevahendit oleks leegitorul olnud (millega kostja ei nõustu) piisavas koguses, et see oleks süttinud tuginedes seejuures X OÜ ekspertiisiaktile (dtl 136-144).
33.Kohus tuvastas eelnevalt, et leegitorul ja selle piirkonnas oli kostja kasutatavat korrosioonitõrjevahendit, mida seal kostja esitatud juhendi järgi olema ei oleks pidanud.
34.H. P. on oma arvamuses jõudnud järeldusele, et tulekahju tekkimine elektrivoolu soojusliku toime tagajärjel on välistatud, sest piirkonnas, kus esmane süttimine toimus, elektriseadmeid ja juhtmeid ei leidunud. Samuti välistas H. P. tulekahju tekkimise lekkinud kütuse kokkupuute tõttu kõrgtemperatuuriliste detailiga, sest vaatluse käigus ei tuvastatud kütusetorustikus ja -seadmetes mingeid lekkeid ega pihkumisi. H. P. on lisaks märkinud, et 9
kuna kõik ohtu kujutavad seadmed asusid vaidlusaluse sõiduki vasakul küljel, so eemal tulekahju koldes piirkonnast, siis oli tulekahju tekkimine piduriõli süttimise tagajärjel välistatud. H. P. tuvastas sõiduki ülevaatusel ja autohooldustöökojas teostatud tööde käigus, et korrosioonitõrjevahendit leidus nii leegitorul kui ka mitmetel teistel sõiduki heitgaasi väljalaskesüsteemi elementidel ja korrosioonitõrjevahendiga oli kaetud ka leegitoru kohal asuv mootoriruumi kate. Väljalasketorul tekkinud lahtise leegi toimel kattele sattunud aine süttis. Läbi samas asuva tehnoloogilise ava levis tuli kabiini sisemusse, kus kohe ava läheduses asub elektrijuhtmestik ning plastikust käbini ventilatsioon ja küttesüsteemi torustik (dtl 485-486).
35.Kohus määras 27.09.2023 määrusega viia läbi ekspertiisi sõiduki põlengu/tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamiseks (dtl 777-780). Kohus tegi ekspertiisi tegemise ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (EKEI) ja esitas eksperdile arvamuse saamiseks järgmised küsimused
Kas sõiduki MB 300GE, reg.märk XXX süttimist väljalaskesüsteemi kuumadele osadele sattunud roostetõrjevahendi RUST STOP isesüttimise teel saab kindla teadmisega külgneva tõenäosusena pidada võimalikuks?
Kas sõiduki MB 300GE, reg.märk XXX süttimine sõiduki väljalaskesüsteemi kuumadele osadele sattunud roostetõrjevahendi RUST STOP isesüttimise teel on kategooriliselt välistatud?
36.Ekspertarvamuse (dtl 792-801) kohaselt, kuna tulekahjukolde piirkonnas ei tuvastatud rikketunnustega elektri- ega muud seadmestikku, võis tulekahju tekkida väljalasketorustiku kuumadele osadele sattunud roostetõrjevahendi RUST STOP termilise isesüttimise tagajärjel (dtl 794). Ekspertiisiaktist nähtub, et mootoriruumis asunud kahjustused paiknesid mootorist paremal pool väljalasketorustiku piirkonnas, kus sõiduki alusraami värvkate oli temperatuurikahjustusega (dtl 797-799). Mootoriruumis väljalasketorustiku piirkonnas asunud elektriseadmestikul rikkele viitavaid tunnuseid ei tuvastatud. Sõiduki all paiknesid temperatuurikahjustused väljalasketorustiku piirkonnas sõiduki kerel ning alusraamil (dtl 799801).Väljalasketorustiku kohal oli raami külge paigaldatud isolatsioonkiht osaliselt hävinud (dtl 800). Sõiduki all väljalasketorustiku piirkonnas elektrijuhtmestikku ei tuvastatud.
37.04.09.2025 istungil on ekspert A. J. selgitanud kostja küsimusele vastates, et tulekahju ekspertiis kasutab välistamise meetodit, otsitakse üles tule tekkekoht ja sellest tulenevalt hinnatakse kohas või piirkonnas süüteallikaid (dtl 1100, 00:40:30). Ekspert A. J. selgitas lisaks, et mootoriruumis väljalasketorustiku piirkonnas asunud elektriseadmestikul riketele viitavate tunnuste puudumine tuvastati sõiduki uurimise ja vaatluse põhjal. Eksperdid olevat vaadanud seal piirkonnas olevaid sõiduki seadmestiku komponente ja nendel eksperdid tulekahju tekkimisel tekkinud vigastusi ei tuvastanud. Tulekahjustusi või nende puudumist on võimalik tuvastada visuaalsel vaatlusel (elektrijuhtmestikku). Selles piirkonnas elektriseadmestikul tulekahju kahjustusi elektriseadmestikul ei tuvastatud, mistõttu jõudsid eksperdid järeldusele, et elektriseadmestiku rikkele viitavaid tunnuseid ei tuvastatud (dtl 1101, 01:59:07; dtl 1102, 02:13:33; 02:14:17jj; dtl 1103, 02:47:07). Seoses elektrijuhtmetest põlengu aluse saamise välistamisega selgitas K. L. täiendavalt, et „Otsime juhtmestikku juhisoontelt lühisele viitavaid tunnuseid, näiteks kokku sulamised, mis on elektri tagajärjel toimunud, mis on rike.“ (dtl 1109, 05:21:03). Seega on eksperdid välistanud võimaluse, et antud juhul oleks saanud põleng alguse sõiduki elektrijuhtmestikust, sest 1) ei asunud leegitoru ja selle piirkonnas elektrijuhtmestikku ja 2) olemasoleval elektrijuhtmestikul ei esinenud sulamisi, mis oleks viidanud võimalikule rikkumisele.
38.A. J. väitel ei saa 100% välistada, et loodusest ei võiks sattuda midagi leegitorule, mis võiks minna põlema, kuid tavaliselt seda ei juhtu, kui just keegi ei vala sinna midagi. A. J. pidas suhteliselt olematuks võimaluse, et väliskeskkonnast sattunud kuivanud leht või 10
tolmukübe leegitorul sõiduki põlema paneks (dtl 1104, 03:01:06). Oma vastust põhjendas A. J. sellega, et see kogus, mida rattad sõidu ajal üles keerutavad, on nii väike. Kui sõita näiteks 10 cm sügavusega bensiiniloigus, siis võib olla küll, kuid see ei ole tavaolukord ja reaalne (dtl 1105, 03:07:31). Kostja küsimusele, et millistest välisteguritest võib sattuda leegitorule midagi, mille tulemusel võib tekkida tulekahju, vastas ekspert A. J., et ikka on võimalik, et midagi satub sinna, keegi võib kasvõi unustada sinna mingi kaltsu või mis iganes (dtl 1105, 03:12:20). Ka K. L. on öelnud, et ta ei tea, kui suur see väliskeskkonnas olev õli, kütuse lomp peaks olema, et sellest läbi sõites pritsiks see sõiduki alla (dtl 1088, 01:05:46). Seega ei ole eksperdid välistanud, et sõidu ajal ei võiks sattuda väliskeskkonnast leegitorule või selle piirkonnas muule kuumale pinnale midagi, mis süütaks sõiduki, kuid see tõenäosus on ekspertide hinnangul üsna väike, praktiliselt olematu.
39.Muude lekete osas on K. L. lisaks ekspertiisiaktile istungil täiendavalt märkinud, et peab ebatõenäoliseks sõiduki enda põlevvedelikest põhjustatud süttimise, sest lekkeid ei tuvastatud (dtl 1088, 01:03:57).
40.X OÜ ekspertiisiaktis nr 20004 toodi välja, et RUST STOP A isesüttimistemperatuur on 311±1oC ja RUST STOP B isesüttimistemperatuur on 397±1oC. Suurim väljalaskesüsteemi temperatuur oli kirjeldatud marsruudil sõidetud režiimis leegitoru pinnal mõõdetuna 349±1oC ja suurim väljalaskesüsteemi temperatuur sõiduki mootori tühikäigul režiimis oli leegitoru pinnalt mõõdetuna 274±1oC. Marsruudi välisel liikumisel maanteele iseloomuliku kiirusega ca 90 km/h kasvas väljalaskesüsteemi temperatuur leegitoru pinnalt mõõdetuna väärtuseni 406±1oC. Eksperdid leidsid, et vaidlusalune sõiduk võis süttida linnarežiimis liikumisel korrosioonitõrjevahendi RUST STOP A tõttu, kui see aine sattus piisavas koguses sõiduki väljalaskesüsteemi leegitoru pinnale. Ekspert on ka toonud välja, et üksikute aine A ja B tilkade sattumisel pinnale, mille temperatuur ületab aine isesüttimistemperatuuri, aine laguneb termiliselt ja oksüdeerub, kuid leegilist põlengut ei kaasne, eraldub vaid aur ja suits (dtl 137138). H. R. on 08.04.2021 istungil selgitanud, et ekspertiisi tegemisel kaasnes leegiline põlemine olukorras, kus kaetud katseanumas oli uuritavaid aineid paari cm (2 cm) paksuse vedelikukihina. Aine süttib siis, kui aine temperatuur on saavutanud selle isesüttimistemperatuuri. Metallist väljalaskekollektori pinnatemperatuur ei võrdu selle pinnale sattuva aine temperatuuriga. Kui pinna temperatuur on kõrgem, kui on aine süttimise temperatuur, siis see veel ei tähenda seda, et see aine, mis sinna pinnale satub, süttiks (dtl 253). Ekspert H. R.le ei olnud teada piisav kogus, mille puhul aine süttib (dtl 254). H. R. vastates kostja küsimustele märkis, et „Eeldan, et sõiduk liikus tavaekspluatsioonis ja statistiliselt ca 60% sõiduki süttimisi on põhjustatud mootori ja jõuülekande osadega. Põhjusel, et mootoriga on seotud enamus süttivaid tehnovedelikke (kütus, jahutusvedelik, mootoriõli). Mootori töötamisel kuumenevad väljalaskesüsteemi torustik, mille mootori temperatuur võib ületada mootoriga seotud tehnovedelike isesüttimisetemperatuure. Lisaks on esinenud juhtumeid, kus kuumadele väljalaskesüsteemi osadele langevad mootori ruumist peale süttivad komponendid sõiduki liikumise puhul. Sõiduki liikumisel, millega kaasneb vibratsioon ja löökkoormused, võivad eralduda heliisolatsioonid, näiteks mootori kapoti alt. Võivad lekkima hakata näiteks tehnovedelike voolikud. Sõitmine on kõige kriitilisem olukord sõidukile, mille puhul süttimised võivad esineda. Antud juhul on seega neid võimalusi mitmeid lisaks ainele RUST STOP, võis sattuda auto väljalaskesüsteemi kuumadele komponentidele tehnovedelikke (nt bensiin, mis võis lekkida torustikust või heliisolatsiooni materjal, mis võis süttimise põhjustada. Ka süttimisel võib-olla seos korrosioonitõrjevahendiga selle tehnoloogilise protsessi käigus, sest protsessi käigus on võimalik, et eemaldati mingid mootorit ümbritsevad komponendid, mis tagasi pannes ei pruukinud püsida oma kohal ja võisid põhjustada süttimist. Aine pealekandmise käigus võis olla olukord, kus sai vigastada mingi tehnovedeliku torustik ja sellele järgnes leke.“ (dtl 256).
11
41.Kostja küsis „Kuidas tuleks aru saada teie järeldusest, et võis tulekahju tekkida väljalasketorustiku kuumadele osadele sattunud roostetõrjevahendi RUST STOP termilise isesüttimise tagajärjel? K. L. vastas „Meie vastasime meile esitatud küsimustele. Tulemusele jõudsime objekti ülevaatuse raames, hinnates kahjustusi. Kui lihtsalt selgitada, siis kui on olemas sõiduk, millel väljalasketorustikus on ette nähtud kuumade temperatuuridega nagunii töötama. Sinna vahetult enne kantakse piirkonda süttimisvõimeline materjal, siis on ka võimalik, et heades keskkonna tingimustes kõrge temperatuuri hakul süttib see materjal põlema.“ (dtl 1110, 05:45:39jj). Kostja on seejärel küsinud „Kui ma asendaksin küsimuses RUST STOPi bensiiniga, kas teie järeldus oleks sama?“ ja eksperdi K. L. vastas „Kui meil on teada, et sinna on keegi bensiini pannud, siis oleks tõenäoliselt järeldus sama. Meie ei teinud mingit materjali ekspertiisi kuskohas seda ainet on. Meie toetusime saadud materjalidele, kus on väljavõte nii RUST STOPi toimimise protsessist, kirjeldusest, väljavõte H ekspertiis OÜ ekspertiisiaktis ja ka X enda ekspertiisiaktist. Sellele me jäme ka praegu kindlaks- kui seda ainet on sinna vahetult enne pandud, siis on ka võimalik, et see süttis põlema sest muud materjali seal auto all ei ole, mis põleks.“ (dtl 1142, p 3.16). Ka A. Juhe märkis, et ekspertidele ei ole teada, et sinna oleks muid aineid sattunud (dtl 1102; 02:34:01).Ekspert K. L. on lisanud „Sõidukid ju tehakse kasutajatele ohutuks. Tavakasutuses kõik on korras, midagi ei saa ju juhtuda. Juhtuda saab ju siis kui on mingisugune muutuja, või seal on midagi tehtud. Kui jääme nende teadmiste juurde, mis meil on tutvumismaterjal selle sündmusega seoses antud, siis pidi tõenäoliselt tuli levima sedapidi, et see võimalik süttiv aine pidi olema leegitoru peal, selle kohal, vahetus läheduses ja kaasa arvatud see tulemüüriosa, auto põhjaosa või siis ka isolatsioonikate pidi sellega koos olema. Minu loogika ütleb seda, et kuskil pidi avalduma kõrge temperatuur konkreetsele ainele, aine saavutas süttimistemperatuuri ja läks põlema. Kui kiire see oli ja mis mastaabis see oli, seda on raske hinnata. Mis puudutab neid keemilisi aineid, põlevvedelik isesüttimistemperatuuri, siis siin tuleks arvestada seda, et need katsemeetodid on erinevad ja sellest tulenevalt ka on süttimistemperatuurid erinevad. Ei ole niimoodi, et sul on üks aine, 250oC alati, selle temperatuuri juures midagi süttib. Neid muutujaid on nagu niivõrd palju, sellepärast on palju täpsem, mis puudutab termodünaamikat ja ainete omadusi, sulle antakse see süttimispiiride vahemik. Näiteks vesiniku puhul, isesüttimistemperatuuri vahemik 400 kuni 570 kraadi. Ei ole niimoodi, et 400 ja kõik. Sama on kõikide ainete puhul, bensiinid, diislid, klaasipesuvedelik, need on põlevad ained. Me ei saa selle juurde jääda, et me teame ühte numbrit, see on võimatu, et ta süttis. Kui meil on olemas keskkond ja aine kontsentratsioon on õige ja temperatuur seal ümber ka õige, siis lõppkokkuvõttes ta läheb ka põlema.“ (dtl 10861087, 00:50:43).
42.Eeltoodust nähtub, et erinevatel aegadel ja erinevate spetsialistide poolt on toodud esile see, et vaidlusaluse sõiduki kõik ohtu kujutavad seadmed asusid sõiduki vasakul küljel. Erinevatel aegadel on erinevad spetsialistid ka välistanud, et põleng oleks võinud alguse saada sõiduki elektrijuhtmestikust või sõiduki kütuse, õli või muude vedelike lekkest. Ka vaatluse käigus ei tuvastanud kohus, et leegitoru piirkonnas oleks olnud elektrijuhtmestikku. Kostja ei ole ka toonud kohtu ette tõendeid, et sõiduk oleks läinud põlema elektrijuhtmestikust või muude sõiduki vedelike lekete tagajärjel, kuigi kostjale anti võimalus tutvuda koos enda spetsialist M. M.ga sõidukiga EKEI garaažis ja esitada enda seisukohti tõendavad tõendid. Kostja on küll vaidlustanud kõik hageja esitatud väited, kuid jättis TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt enda vastuväited tõendamata.
43.Seega hinnates tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et hoolimata X OÜ poolt katsete tulemusel välja toodud korrosioonitõrjevahendi isesüttimistemperatuurist ja väljalaskesüsteemi töötamistemperatuurist, tuvastab kohus, et sõiduki põlengu tekkepõhjuseks oli korrosioonitõrjevahendi süttimine leegitorul või selle vahetus läheduses. Kohus tuvastas eelnevalt, et põleng sai alguse leegitoru piirkonnast ning leegitorul ja selle vahetus läheduses oli korrosioonitõrjevahendit, mida seal olla ei oleks tohtinud. Sellega rikkus kostja töövõtulepingust tuleneva hoolsuskohustust. Vähem oluline ei ole see, et sõiduk süttis põlema ca 15 minutit pärast seda, kui oli kostja töökojast välja sõitnud. Kuna eksperdid on välistanud 12
kõik muud põlengu tekkepõhjused, kuid kuna põlemiseks peab olema materjali, temperatuuri ja õhku, siis ei saa antud juhul tõendeid kogumis hinnates jõuda teistsuguse järelduseni.
44.Kohus lisab, et see ei tähenda, et kostja kasutatav korrosioonitõrjevahend oleks olnud ebakvaliteetne (aine kvaliteedi tõendamiseks on kostja esitanud tootjakinnituse (dtl 982), lihtsalt kostja on rikkunud korrosioonitõrjevahendi peale kandmisel oma hoolsuskohustust ja kandnud ainet peale juhendiga vastuolus. Kui kostja ei oleks töövõtulepingut rikkunud ja korrosioonitõrjevahendit juhendit eirates peale kandnud, ei oleks kohtu hinnangul põleng hageja sõidukil aset leidnud. Kuna kostja on pikaajaliselt selles valdkonnas tegutsev ettevõte ning korrosioonitõrjevahendi pealekandmiseks on kostja poolt kinnitatud ka juhend, siis pidi kostja olema teadlik, et tegemist on tuleohtliku ainega, mille käsitlemisel tuleb juhendit järgida, sest vastasel juhul võib kliendi vara saada kahjustada. Kostja oma pikaajalisest selles valdkonnas tegutsemisest tulenevalt ei saanud mitte teada, et ebaõige korrosioonitõrje vahendi pealekandmise tagajärjel võib aine süttida ja kahjustada kliendi vara ehk kostjale pidi olema lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena kahju ettenähtav. Hageja kahju
Hageja kahju koosneb järgmistest komponentidest:
Mittekvaliteetse teenuse eest tasutud rahasumma 260 eurot;
Sõiduki taastusremondikulu 2643,54 eurot;
Sõiduki teisaldamise kulu 140 eurot;
Kahju kindlakstegemiseks tellitud spetsialisti arvamuse kulu 801,90 eurot. Hageja ei välista, et antud kulu puhul võib tegemist olla menetluskuluga TsMS § 143 p 2 tähenduses.
46.Hageja hinnangul on mittekvaliteetse teenuse eest tasutud rahasummat 260 eurot hageja kahju, kuivõrd põlengus sai sõidukile kantud korrosioonikaitse kahjustada ning see töö tuleb teha uuesti. Alternatiivselt tugineb hageja 260 eurot summa osas VÕS §s 648 sätestatule ja leiab, et tal on õigus vähendada kostjale makstavat tasu nullini, kuivõrd kostja ei ole olnud nõus viima tööd vastavusse lepingutingimustele e. taastama nii korrosioonikaitse kui ka sõiduki kahjujuhtumi eelse olukorra. Kostjale enammakstud rahasumma on hageja kahju. Selline kahju on kostjale ettenähtav, kuivõrd teenuse eest makstud rahasumma tagasi küsimise või hinna alandamise võimalused pidid kostjale olema mittekvaliteetse teenuse korral ettenähtavad tagajärjed. Kuna kostja kohustuseks oli tagada, et tehtud töö, selles kasutatud materjalid ja tehnoloogiad on hageja vara suhtes ohutud ega vii hageja vara kahjustumiseni ja hagejale kahju tekkimiseni, on saabunud kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga. Kostja on antud kulule vastu vaielnud ning märkinud, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda korrosioonitõrje eest tasutud 260 eurot tagasi, sest hageja ei ole lepingust taganenud ega seda üles öelnud. Kohus nõustub kostjaga, et kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks töövõtulepingust taganenud, mille õiguslikuks tagajärjeks oleks tasutud summa tagasitäitmine. Samuti ei kohtu ette toodud asjaolusid, et hageja oleks esitanud hinna alandamise avalduse, alandades hageja poolt tasutud hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse ja nõudes ülemäära makstu tagastamist. Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et hageja kahjunõude summas 260 eurot tuleks jätta rahuldamata.
47.Hageja nõudis esialgselt mõista kostjalt välja sõiduki taastamise kulud summas 2426,64 eurot (dtl 490). Hageja esitas 28.04.2022 uue remondikalkulatsiooni, mille kohaselt on sõiduki taastamise kulud kokku 2643,54 eurot (dtl 520-527). Kostja on esitanud 216,90 euro ulatuses hageja sellele kahjule aegumise vastuväite. 13
Esmalt tuvastab kohus, kas hageja nõue suurendatud ulatuses 216,90 eurot on aegunud või mitte. TsÜS § 146 lg-st 1 tuleneb, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hagi esitamisega aegumine peatub (TsÜS § 160 lg 1). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Tsiviilasjas nr 2-18-12360 on Riigikohus 21.12.2021 lahendi märkinud, et ringkonnakohus leidis ekslikult, et ehitise vajalikku ja põhjendatud taastamise maksumust tuleb hinnata vahetult kindlustusjuhtumi toimumise aja seisuga ning et ehitushindade võimalikku suurenemist ei hüvitata, sest kahjukindlustuse eesmärk on sarnane üldise kahju hüvitamise eesmärgiga - hüvitada kannatanule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Täiendavalt on selles tsiviilasjas Riigikohus leidnud, et kindlustusõiguses kehtiva hüvitamispõhimõtte ega kahju hüvitamise eesmärgiga ei oleks kooskõlas jätta selle mõistliku aja jooksul toimuva ehitushindade tõusu risk kindlustusvõtja kanda. Samuti võib selguda, et ehitise taastamiseks tuleb teha kulutusi, mida vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist ei saanud mõistlikult ette näha. Seega leiab kolleegium, tõlgendades VÕS § 479 lg-t 1 koos VÕS § 476 lg-ga 1, et kindlustushüvitise suuruse määramisel ei tule lähtuda rangelt kindlustusjuhtumi toimumise hetkest, vaid arvestada saab mõistliku aja jooksul pärast kindlustusjuhtumi toimumist ehitise taastamiseks tehtavaid vajalikke ja põhjendatud kulusid. Lähtudes sellest, et antud asjas esitas hageja nõude kohtusse 02.07.2019, ei saanud kohtu hinnangul hageja mõistlikult eeldada, et hageja oleks saanud ette näha, et veel 2022.aastal ei ole asjas jõustunud lahendit. Seetõttu leiab kohus, et arvestades kahju hüvitamise eesmärki ja menetluse kestust, on hageja esitanud mõistliku aja jooksul pärast kahju juhtumi toimumist sõiduki taastamiseks tehtavate kulude uue kalkulatsiooni. Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue 216,90 euro ulatuses ei ole aegunud ning asja lahendamisel tuleks võtta arvesse 28.04.2022 hageja esitatud sõiduki taastamiseks tehtavaid vajalikke ja põhjendatud kulusid. Hageja hinnakalkulatsioonist nähtub, et taastamiskulu koosneb plekitöödest, lukksepatööde, varuosades muudest materjalide ja lisatarvikute kulust. Kere- ja lukksepatöödena on toodud välja jahutusvedeliku (5 liitrit) vahetus, salongi polsterdus, elektrijuhtmestiku remont, soojendusahju vahetus, seadistusaeg, kliima täitmise (dtl 524). Varuosadena on ära märgitud ahi, jahutusvedelik (5 liitrit), külmaaine R134 (dtl 525). Kalkulatsioonil on märkusena lisatud, et hinnapakkumine on tehtud sõiduki Mercedes Benz, XXX mootoriruumi ja salongi põlemiskahjustuste likvideerimiseks vajalikele töödele ja varuosadele. Võttes arvesse sõiduki seisukorda, mida kohus tuvastas vaatluse käigus ja lähtudes ekspertiiside välja toodud kahjustuste hulka, siis leiab kohus, et hageja kahju hüvitis summas 2643,54 sõiduki taastamiseks on mõistlik ja arvestades kahjustuste ulatust, siis selle summa ulatuses ka tehtavad tööd vajalikud. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ja tõendeid, et hageja sõiduki taastamiskulud võiksid olla väiksemas summas.
48.Hageja taotlev kahjuna ka sõiduki teisaldamiskulude hüvitamist kogusummas 140 eurot. Selle tõendamiseks on hageja esitanud 1PUKSIIR OÜ 04.10.2018, 15.10.2018, 28.11.2018 ja 29.11.2018 arved (dtö 497-500). Hageja on põhjendanud pukseerimiskulude hüvitamist kahju sellega, et pukseerimisteenuse tarbimine oli vajalik seoses sõiduki liigutamisega kahjujuhtumi järgselt sündmuskohalt ära garaaži (Järveotsa tee 46 parkla), sealt Õismäe teel asuvasse ülevaatuspunkti ekspertidele näitamiseks, tehnoülevaatuspunktist tagasi parklasse ja parklast Punane 74 asuvasse Värvaltrans remonditöökotta remondikalkulatsiooni tegemiseks. Kõik need toimingud olid vajalikud ja käsitletavad kahjuna VÕS § 127 lg 3 tähenduses. Sellise kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav, kuivõrd kostja pidi teadma, et tuleohtliku aine kuumadele pindadele sattumine võib kaasa tuua põlengu, mis omakorda võib viia sõiduki liikumisvõimetuseni ja kahjude välja selgitamise ja hindamise vajaduseni.
14
Kohus leiab, et hageja kantud kulu oli vajalik ja põhjendatud, sest pärast põlengut pidi hageja ju sõiduki liikluse takistamise vältimiseks ära viima. Ilmselgelt pärast 04.10.2018 kahjujuhtumit sõidukit kasutada ei saanud. Samuti on põhjendatud sõiduki pukseerimine sõiduki ülevaatuseks tehnoülevaatusele, kus osalesid ka kostja esindajad, et hinnata kahju. Selleks, et saada teada sõiduki taastamisekulude suurust, oli põhjendatud ka sõiduki pukseerimine Värvaltrans remonditöökotta.
49.Hageja on tasunud H-ekspertiis OÜ arvamuse koostamise eest 801,90 eurot (dtl 51). Tallinna Ringkonnakohus on 22.10.2021 lahendis selgitanud, et nimetatud kulu osas võib TsMS § 138 lg 1 ja § 143 p 2 järgi olla tegu menetluskuluga (dokumentaalse tõendi saamise kulu), mida saab nõuda menetluskulude kindlaksmääramisel, mitte hagiga. Nii on kohtupraktikas leitud, et asjatundja arvamuse saamise kulud on dokumentaalse tõendite saamise kulud TsMS § 143 p 2 mõttes, seega asja läbivaatamise kulud (vt Riigikohtu 3. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-14, p 22). Küll aga peab kohus dokumentaalse tõendi saamise kulu vajalikkust ja põhjendatust kahju hüvitamise üldreeglite, mh VÕS § 128 lg 3, järgi hindama. Asja läbivaatamise kulude hüvitamise regulatsiooni eesmärgiks ei ole hüvitada menetlusosalisele ülemääraseid kulutusi, mida viimane on tõendi saamiseks teinud. VÕS § 128 lg 3 üldreegli järgi peab kannatanu esitama tõendid selle kohta, et kahju olemasolu ja suuruse kindlaks tegemiseks tehtud kulutused olid vajalikud ning kahju tekitaja esitama oma tõendid juhul, kui ta vaidleb kulude vajalikkuse väitele vastu (vt pikemalt VÕS § 128 lg 3 kohaldamise kohta nt Riigikohtu 3. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 12). Kui maakohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et tegemist on menetluskuluga, mida ei saa TsMS § 174 lg-st 11 tulenevalt maksma panna hagimenetluses, tuleb nõue jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. TsMS 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on selgitatud dokumentaalse tõendi kuluga on tegemist juhul, kui see luuakse menetluse ajal või selle esitamisega menetluse ajal kaasnevad kulud. Kui tõend loodi enne menetlust (menetlusest sõltumata), ei ole tegemist asja läbivaatamise kuluga. Kui dokumentaalne tõend, mille koostamine nõudis kulutusi, on loodud enne menetlust, siis selle tõendiga seotud kulude eest hüvitise saamiseks peab hageja tooma kulu esile hagiavalduses eraldi kahju hüvitamise nõudena (TsMS I, lk 698, p 3.3.1.1.; lk 699, p 3.3.1.4). Kohus leiab, et analoogselt kohtueelselt kantud õigusabikuludega tuleb antud juhul käsitleda hageja poolt dokumentaalse tõendi saamiseks kantud kulusid kahju hüvitisena, mitte asja läbivaatamise kuluna TsMS § 143 p 2 tähenduses. Kohus leiab, et hageja kantud kulu H-ekspertiis OÜ arvamuse saamiseks on põhjendatud ja mõistlik. Kuigi maakohus palus esitada hagejal täiendavaid tõendeid, sest kohtul tekkis küsimus, millele tuginedes ja kuidas on ekspertiisiaktis nr 1824 jõutud järeldusele, et kasutatud ainet RUST STOP leidus nii leegitorul kui ma mitmetel teisel masina heitgaaside väljalaske süsteemide elementidel, aine jälgi leiti katte säilinud osalt ja selle kustutustööde käigus eraldatud fragmentidelt (dtl 583), oleks meelevaldne pidada arvamust ebausaldusväärseks. Arvamuse on koostanud H. P. oli ekspert tulekahjude alal (dtl 614), kuid tema surma tõttu ei olnud võimalik tunnistajana üle kuulata, et viimane saaks arvamuses esitatud järeldustele jõudmist selgitada. Arvestades, et menetluse käigus ekspertiisis esitatud seisukohad suuremal määral kattusid H. P. järeldustega, on kohtu hinnangul hageja kantud kulu arvamuse saamiseks põhjendatud ja vajalik.
50.Kokkuvõtvalt, hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju summas 3585,44 eurot. Viivis
51.Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse 15
sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
52.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (3585,44 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates 02.07.2019, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Menetluskulud
53.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hageja nõude 93 % ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 93% kostja kanda ja 7% hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik
16
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.