Võlaõigus

lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue X (kostja) sõlmis 13.09.2024 IPF Digital AS-ga (Credit24, krediidiandja) krediidikonto lepingu nr 5713226638, mille järgi on kostja sõlminud krediidikonto lepingu limiidiga 2300,00 eurot. Krediidikonto taotlemiseks esitab Klient elektroonilise taotluse Krediidiandja veebilehel www.credit24.ee. Taotlust digiallkirjastada ei ole vaja. Lepingut ei allkirjastata. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse Krediidikonto avada. IPF Digital AS (reg.kood 11034137) ja X vahel sõlmiti 13.09.2024 krediidileping 5713226638, limiidiga 2300,00 eurot. Intressimäär 40,44 % aastas (fikseerimata), Krediidikulukuse määr (KKM) 49,66 % aastas (fikseerimata). Krediidiandja edastas 10.01.2025 intressimäära ja seotud tasude muudatuse teate, mille kohaselt alates 10.01.2025 on krediidikonto lepingule nr 5713226638 kohalduv intressimäär 38,04% aastas (0.11% päevas) ning uus krediidi kulukuse määr 46,17%. Kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe kontrollimiseks ja täiendava teabe kogumiseks teeb IPFD ise või kolmanda isiku (Creditinfo) poolt IPFD-le pakutavaid infoteenuseid kasutades alati automaatsed päringud alljärgnevatesse andmebaasidesse: www.creditinfo.ee ja www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee, Maksu- ja Tolliamet. IPF Digital AS tegi 13.09.2024 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Krediidiandja tegi perioodil 13.09.2024 – 10.01.2025 X väljamakseid krediidikonto arvelduskontole 2349,97 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 274,73 eurot, millest krediidiandja on arvestanud põhiosa katteks 49,97 eurot, intressi katteks 224,74 eurot, ja viivise katteks 0,02 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kui jättis täielikult teostamata tagasimaksed vastavalt arvetele: tasumise tähtajaga 22.10.2024 summas 91,57; tasumise tähtajaga 22.11.2024 summas 91,57 eurot; tasumise tähtajaga 23.12.2024 summas 91,57 eurot; tasumise tähtajaga 22.01.2025 summas 91,57 eurot; tasumise tähtajaga 25.02.2025 summas 92,61 eurot; tasumise tähtajaga 24.03.2025 summas 92,61 eurot; tasumise tähtajaga 22.04.2025 summas 102,87 eurot. Krediidiandja edastas meeldetuletusi tasumata arvete osas mitmeid kordi. Kuna võlgnik ei reageerinud 2

meeldetuletustele, siis 25.03.2025 esitas krediidiandja võlgnikule Lepingu ülesütlemise teatise, milles andis kliendile täiendava tähtaja teates toodud kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks kuni 14.04.2025. Selleks tähtajaks palus krediidiandja tasuda kogu võlgnetava summa krediidilepingus toodud arvelduskontole kooskõlas krediidilepingu tingimustega. Kuivõrd klient ei täitnud Lepingut ega teostanud tagasimakseid, siis oli krediidiandja poolt Leping alates 15.04.2025 ühepoolselt üles öeldud. Hageja palub välja mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 2300,00 eurot, intress 18,66 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 181,38 eurot; viivis lepingu põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 15.01.2026 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; jätta poolte menetluskulud täies ulatuses Kostja kanda ning välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu 07.03.2026. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (49,66%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.24.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65%. 13.09.24 sõlmitud krediidilepingu 5713226638 kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 49,66%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,65*3=49,95%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe kontrollimiseks ja täiendava teabe kogumiseks teeb krediidiandja ise või kolmanda isiku (Creditinfo) poolt krediidiandjale pakutavaid infoteenuseid kasutades alati automaatsed päringud alljärgnevatesse andmebaasidesse: www.creditinfo.ee ja www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee, Maksu- ja Tolliamet. IPF Digital AS tegi 13.09.2024 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Taotluse kohaselt tarbija sissetulek: 2100 eur, majapidamiskulud: 450 eur, finantskohustused: 940 eur, ülalpeetavad: kaks. Krediidiandja kontrollis tarbija võimekust laenu saamisel. Laenuteenindamise suhtarv, mis näitab, kui suure osa tarbija igakuisest regulaarsetest netosissetulekust võib moodustada finantskohustuste maksete summa. Sisereeglite kohaselt on nõutav, et DTI ei oleks suurem kui 70%. Laenuteenindamise suhtarvuks 3

kujunes (940+ 91) / 1779 = 58 %. Vaba raha jääk, mis näitab, kui palju jääb tarbijal igakuisest keskmisest netosissetulekust raha alles pärast igakuiste elamiskulude ja finantskohustuste (sh taotletava krediidi kuumakse) tasumist. Sisereeglite kohaselt ei tohi vaba raha jääk minna miinusesse, s.t. kliendi sissetulekust peab piisama kõigi olemasolevate kohustuste ja elamiskulude tasumiseks ja ning uue taotletava krediidi kuumakse tasumiseks. Vaba raha jäägiks kujunes (1779 – 450) –940*1,1 – 91 = 204 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot): kus: 940 (kliendi poolt sisestatud finantskohustused) –varasemad finantskohustused (mida krediidiandja suurendab koefitsiendi 1.1 võrra, arvestades võimalusega, et kliendi varasemad finantskohustused võivad olla seotud muutuva intressimääraga ning et klient peaks olema suuteline täitma oma kohustusi nõuetekohaselt ka võimaliku kõrgema intressikeskkonna tingimustes); 91 – taotletava krediidi minimaalse kuumakse suurus 1779 – tarbija keskmine ühe kuu netosissetulek (sissetulek EMTA andmete põhjal) 5 450 – majapidamiskulud, milleks on arvestatud suurim (kas kliendi poolt taotlusesse sisestatud summa (450) või 25% tarbija keskmisest netosissetulekust (s.o.25% * 1779 = 444.75 või ülalpeetavate pealt 2 x100 +200= 400). Vaatamata asjaolule, et krediidiandja ei ole küsinud pangakonto väljavõtet võis eeltoodust tulenevalt laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas krediidikonto lepingut ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 385 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 385 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 385 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja muid menetluskulusid välja ei ole toonud. Seega hindab kohus menetluskulusid toimiku põhjal TsMS 174 lg 1 alusel ning leiab, et kuna muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu, siis muid hüvitatavaid ja põhjendatud menetluskulusid hagejal ei ole. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.