lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-18220/7

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 07.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-18220/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2127
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 3Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 174 lg 8Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 127 lg 1, 2, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusTsMS § 177 lg 3Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineKrtS § 31 lg 1Korteriomaniku kohustusedTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Jüri-Karl Leppik

Määruse tegemise aeg ja koht

07.05.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-18220

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus M. B. vastu kahju hüvitamise nõudes Avalduse lahendamine

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ (välisriigi registrikood 110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud XXX)

isik:

Maria Borodavko

(isikukood

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus.
2.Mõista puudutatud isikult M. B.lt avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja põhivõlg 1499,04 eurot.
3.Mõista puudutatud isikult M. B.lt avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja kohtumääruse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 105,46 eurot.
4.Mõista puudutatud isikult M. B.lt avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõude osalt alates 08.05.2026 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 5 lg 3Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
VÕS § 492 lg 1Nõude üleminek
5.Määrata menetluskulud puudutatud isiku M. B. kanda.
6.Mõista puudutatud isikult M. B.lt avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja menetluskulude hüvitis 383 eurot.

2-25-18220

7.Menetluskulude hüvitise tasumata osalt tuleb puudutatud isikul M. B.l tasuda avaldajale AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud

AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja) esitas 29.10.2025 Harju Maakohtule avalduse M. B. (puudutatud isik) vastu kahju summas 1499,04 euro ja viiviste hüvitamise nõudes

Avaldaja poolt 26.01.2026 täpsustatud avalduse kohaselt on XXX asuvast korterist lähtunud veekahju tõttu saanud kahjustada XXX asuv korter. Korteris nr XXX toimus 12.06.2025 köögi kraanikausi alla paigaldatud veefiltri leke. Kahjustada saanud korteri omanik oli sõlminud avaldajaga kodukindlustuslepingu. Avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud puudutatud isikute korterist lähtunud veekahju tõttu tekkinud kahju kõrvaldamiseks vajalikud kulutused. Kulutused hõlmavad korteri nr XXX köögi parketi vahetamist ja siseviimistlustööde teostamist. Kahjustada saanud korteriomaniku nõue on läinud üle avaldajale. Avaldaja nõuab kindlustusvõtjale makstud hüvitise summas 1499,04 euro hüvitamist. Avaldaja saatis puudutatud isikule kohtuvälise nõude 13.08.2025 ja palus kahju hüvitada hiljemalt 27.08.2025. Puudutatud isik nõudele ei vastanud. Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivist põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.08.2025, sealjuures avalduse esitamise seisuga ehk 29.10.2025 seisuga on viivisenõude suurus 26,26 eurot.

Puudutatud isik ei ole avaldusele vastanud ja seisukohta esitanud.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus rahuldab avaldaja nõuded. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja hüvitise summas 1499,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 105,46 eurot ja viivis põhivõla tasumata osalt kuni põhivõla tasumiseni. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

2/6

2-25-18220

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 punktile 1 vaatab kohus asja läbi hagita menetluses. TsMS § 5 lõike 3 esimese lause ja § 477 lõike 7 järgi selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud välja ning vajadusel kogub tõendeid.

Puudutatud isik on XXX asuva korteriomandi registriosa numbriga XXX omanik (dtl 127).

Kindlustusvõtja on sõlminud avaldajaga kindlustuslepingu, mille poliisi kohaselt oli XXX asuv korteriomand perioodil 30.11.2023-29.11.2026 avaldaja poolt kindlustatud (dtl 109112). Kindlustusandjale läheb VÕS § 492 lõike 1 järgi tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kuuluv kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku vastu. Kohus loeb tõendatuks, et avaldaja on kindlustusvõtjale tasunud kindlustushüvitisena 1499,04 eurot (dtl 126). Kui kahjustada saanud korteri omanikul on nõue puudutatud isiku vastu, siis on nõue hüvitatud kahju ulatuses ehk summas 1499,04 eurot läinud üle avaldajale. Kahju põhjendatusele ja tõendatusele annab kohus hinnangu allpool.

Kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus korteriomandite kaasomandi esemest. Korteriomandist lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), kui rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (RKTKm 09.05.2025, 221-11325/28, p 12).

Puudutatud isik ei ole avaldusele vastanud. Sarnaselt ei ole kohtule teadaolevalt puudutatud isik vastanud ka kohtueelselt saadetud nõudekirjale.

10.TsMS § 477 lõike 3 teise lause kohaselt ei või hagita asja lahendada tagaseljamäärusega. TsMS § 477 lõigete 5 ja 7 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
11.Avaldaja on nõudnud puudutatud isikult kahju hüvitamist VÕS § 115 lõike 1 alusel, sest puudutatud isik on rikkunud alalhoiu kohustust. Eri- ja kaasomandi eseme korrashoiu kohustuse sätestab korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 punkt 1, mille kohaselt on korteriomanikul kohustus hoida oma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kui puudutatud isik rikkus seda kohustust, on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult kahju hüvitamist VÕS § 115 lõike 1 alusel.
12.Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud puudutatud isiku poolt KrtS § 31 lg 1 punktis 1 sätestatud kohustuse rikkumist. Puudutatud isik ei hoidnud oma eriomandi eset korras. Kohus loeb XXX korteriühistu juhatuse liikme E. T. kirjaga tõendatuks, et korteri XXX köögis kraanikausi alla paigaldatud veefiltri tõttu voolas vesi korteri XXX põrandatele ning sealt ka kõikidesse alumiste korruste korteritesse, sealhulgas korterisse XXX (dtl 114). Kui kahju lähtus eriomandi piirest, siis sellises olukorras võib hea usu põhimõttest tulenevalt eeldada, et korteriomandi omanik rikkus KrtS § 31 lg 1 punktis 1 sätestatud kohustust (RKTKm 09.05.2025, 2-21-11325, p 13). Ükski esitatud asjaolu ei viita sellele, et kohus peaks veelekke põhjustega seoses esitatud asjaoludes kahtlema. Eriomandi osaks oleva veefiltri lekkimine on käsitatav KrtS § 31 lg 1 punktis 1 sätestatud eriomandi alalhoiu kohustuse rikkumisena. 3/6

2-25-18220

13.Seega leiab kohus, et puudutatud isik vastutab KrtS § 31 lg 1 punktis 1 sätestatud kohustuse rikkumise eest ning avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult kahju hüvitamist VÕS § 115 lõike 1 alusel.
14.Kohus tuvastab kindlustusvõtja teate (dtl 113), kindlustusvõtja ja kindlustusandja esindaja J. G. ülevaatuse akti ja skeemi (dtl 115-118) ja esitatud fotode (dtl 128-169) järgi, et korteri nr XXX seinad ja põrand on saanud veekahjustusi. Esitatud tõendeid kogumis hinnates puudub põhjus kahelda, et tekkinud kahjustused on VÕS § 127 lõike 4 mõttes seotud korteris nr XXX toimunud veelekkega.
15.VÕS § 127 lõike 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles kahjustatud isik oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui tegemist ei ole lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise kohustusega, siis lähtutakse eelkõige VÕS-i 7. peatüki sätetest ning seeläbi saavutatakse ka VÕS § 127 lõikes 2 sätestatud kooskõla rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga (RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641/69, p 21.2). Praegusel juhul on kahjustada saanud kindlustusvõtja korteri köögi siseviimistlus ja põrand.
16.Suur Vanker OÜ pakkumisest lähtuvalt oli endise olukorra taastamiseks vajalike tööde maksumus 2284,33 eurot koos käibemaksuga (dtl 119).
17.Kahjustatud asja parandamise korral VÕS § 132 lõike 3 esimese lause järgi on üldjuhul eesmärk hüvitada kõik asja taastamise mõistlikud remondikulud. Seejuures võib osal juhtudel olla paratamatu, et kahjustatud asja omanik rikastub, kui asja parandamisel ei ole võimalik täpselt taastada endist olukorda. Kasu saamist kahju hüvitamise käigus ei pruugi olla vältida olukorras, kus korteri taastamisel paigaldatakse uued materjalid või tehakse uus siseviimistlus. Asja parandamise korral üksnes otseselt kahjustatud koha värvimise, tapeetimise või põrandakattematerjali vahetamise kaudu ei täitu vähemalt üldjuhul eesmärk taastada kahjustuse eelne olukord. Kahju hüvitamise eesmärgist lähtudes peab remont tagama kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse maksimaalse taastamise. Kahju hüvitamise eesmärki ei täidaks see, kui kahjustatud isik ei saaks kahjuhüvitisega endist olukorda taastada (RKTKm 26.06.2025, 2-20-5374/68, p 16).
18.Kohus leiab, et Suur Vanker OÜ pakkumises väljatoodud tööd vastavad kindlustusvõtja korteri endise olukorra taastamiseks vajalikele kuludele. Seega oli kindlustusvõtjale tekkinud kahju suurus 2284,33 eurot.
19.Avaldaja nõue on seega põhjendatud 1499,04 euro ulatuses, sest kindlustusvõtjale tekkinud kahju läks selles summas avaldajale üle (vt ülal p 7). Kohus mõistab puudutatud isikult VÕS § 108 lõike 1 ja § 115 lõike 1 alusel välja 1499,04 eurot.
20.Avaldaja on nõudnud puudutatud isikult viivist alates 28.08.2025 ehk alates nõude vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtpäevale järgnevast päevast. Kohus on lugenud avaldaja nõude põhjendatuks 1499,04 euro ulatuses.
21.Kohus tuvastab, et perioodil 28.08.2025 kuni 07.05.2026 oli 1499,04 euro suuruse kohustuse täitmisega viivitamise eest VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivis kokku 105,46 eurot (1499,04 eurot x 253 päeva x 10,15% aastas/365 päeva).
22.Lähtudes avaldaja taotlusest ja rahuldatud põhinõude ulatusest rahuldab kohus avaldaja viivisenõude ning mõistab VÕS § 108 lõike 1 ja § 113 lõike 1 alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 07.05.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 105,46 eurot. 4/6

2-25-18220

23.TsMS § 367 alusel kuulub rahuldamisele ka avaldaja taotlus kohtumääruse tegemisele järgnevast päevast ehk alates 08.05.2026 kuni põhivõla tasumiseni põhivõla jäägilt sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
24.Kohus määrab järgnevalt kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse (TsMS § 173 lg 1).
25.TsMS § 172 lõike 1 teise lause alusel määrab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 172 lõike 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane ning mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359/87, p 14). Avaldaja esitas põhjendatud nõude, mille kohus rahuldas täielikult, seega tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest kohus tegi määruse tema kahjuks.
26.Lähtudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lõike 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS 18. peatüki 5. jao erisusi.
27.Avaldaja on 21.04.2026 esitanud menetluskulude nimekirja ning on väitnud, et temale tekkinud menetluskulude suurus on 682,50 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja tasust summas 632,50 eurot ja riigilõivu summas 50 eurot tasumisest. Avaldajale on õigusabi osutatud 253 minutit ehk 4,22 tundi ja tunnihinnaga 150 eurot (dtl 180-181).
28.TsMS § 175 lõike 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Väljamõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus ei pea üksikasjalikult igat kuluartiklit välja tooma ja eraldi hindama. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust arvestades (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12).
29.Kohus loeb õigusteenuse osutamise ajakulu osaliselt vajalikuks ja põhjendatuks. Avalduse koostamisele kulunud aeg ehk 180 minutit ei ole tervikuna põhjendatud. Tegemist on tüüpavaldusega ning esindaja oli enda väitel juba kohtueelselt esitanud nõudekirja. Kohus leiab seega, et avalduse koostamise põhjendatud ajakulu oli 60 minutit. Seega leiab kohus, et tervikuna oli põhjendatud ajakulu 133 minutit (253 – 120) ehk 2,22 tundi. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust 150 eurot (käibemaksuta) pidada tavapäraseks ja põhjendatuks.
30.Kohus määrab avaldajale hüvitatavate lepingulise esindaja kulude suuruseks 333 eurot (2,22 tundi x 150 eurot/tund).
31.Avalduse esitamisel tasus avaldaja riigilõivu 50 eurot. Kuivõrd avaldus rahuldati, oli see vajalik ja põhjendatud kulu. Kohus mõistab tasutud riigilõivu puudutatud isikult välja.
32.Kokkuvõttes määrab kohus avaldaja menetluskulude suuruseks 383 eurot, millest 333 eurot on lepingulisele esindajale makstud tasu ja 50 eurot tasutud riigilõiv.
33.Vastavalt avaldaja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks 5/6

2-25-18220

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

34.Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval