M.B. (avaldaja, võlausaldaja, töötaja) esitas 21. märtsil 2025 Harju Maakohtule avalduse FORS LOGISTICS OÜ (kustutatud) (puudutatud isik, võlgnik, tööandja) täiendavaks likvideerimiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt mõistis töövaidluskomisjon 13. oktoobri 2016. a otsusega puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 4470 eurot 58 senti (sh töötasu, päevaraha, kasutamata põhipuhkuse hüvitis, haigushüvitis ja töölepingu ülesütlemise hüvitis). Töövaidluskomisjoni otsus jõustus 5. detsembril 2016 ning kohtutäitur algatas 5. jaanuaril 2017 töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks täitemenetluse. Kohtutäitur teavitas avaldajat 27. septembril 2021, et 26. veebruari 2019. a seisuga on võlgniku vara kaks tema nimele registreeritud sõidukit, kuid vaatamata kohtutäituri tehtud toimingutele ei ole olnud võimalik avaldaja nõuet täitemenetluses rahuldada. Ühtlasi teatas kohtutäitur avaldajale, et puudutatud isik on 5. oktoobril 2020 äriregistrist kustutatud.
2-25-4429 Avaldaja ei saanud ette näha, et puudutatud isik kustutatakse äriregistrist ilma likvideerimismenetluseta majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu ning seetõttu ei ole avaldajal võimalik saada maksejõuetushüvitist. Avaldaja ainuke võimalus on saada töötasu, puhkusehüvitist ning kompensatsiooni puudutatud isiku täiendava likvideerimise ja pankroti väljakuulutamise kaudu. Seetõttu tuleb algatada puudutatud isiku täiendav likvideerimine (äriseadustiku (ÄS) § 218 lg-d 2 ja 3), võtta puudutatud isiku varatuse tõttu menetlusse pankrotiavaldus, nimetada ajutine haldur ja kuulutada välja puudutatud isiku pankrot.
2.Harju Maakohus keeldus 24. aprilli 2025. a määrusega avaldust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 ja TsMS § 477 lg 1 alusel menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse kohaselt ei nähtu avaldusest, et puudutatud isiku likvideerimise ennistamise korral saaks avaldaja nõude rahuldada. Avaldaja taotluse alusel alustati täitemenetlust puudutatud isikult võla sissenõudmiseks juba 5. jaanuaril 2017. Kohtutäituri edastatud teabe kohaselt ei olnud võlgnikul likviidset vara juba 26. veebruari 2019. a seisuga. Ühestki avaldaja esitatud tõendist ei nähtu, et puudutatud isiku majanduslik olukord oleks praeguseks paranenud ning et tal oleks vara, mille arvel saaks avaldaja nõude rahuldada. Avaldaja viitab ka ise, et täitedokumenti on üritatud täita üle kaheksa aasta, mistõttu tuleb võlgnik lugeda pankrotiseaduse mõttes maksejõuetuks. Kuna avaldaja taotluse rahuldamiseks ei ole täidetud ÄS § 218 lg-s 3 sätestatud eeldus, on täiendava likvideerimise avaldus perspektiivitu. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on puudutatud isik 5. oktoobril 2020 registrist kustutatud. Võlgnik on lõppenud õigusjärgluseta. Seega ei ole avaldaja esitatud pankrotiavaldusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada. Maakohus eksis ÄS § 218 lg 3 kohaldamisel, leides, et täiendava likvideerimismenetluse ja sellele järgneva pankrotimenetluse tulemusel ei ole avaldaja eesmärk saavutatav. Avaldaja ainuke võimalus saada oma nõue rahuldatud on töötukassa makstava maksejõuetushüvitise kaudu. Selleks tuleks aga Eesti Töötukassale esitada võlgniku pankrotimenetluses tehtud määrus (pankrotiseaduse PankrS § 29 lg 1, § 15 lg 41, § 27 lg 41). Kohtutäituri 27. septembri 2021. a kirjast nähtub, et puudutatud isikul on vara. Tegemist on esmase, mitte täiendava likvideerimisega, sest väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole võlgniku kohta likvideerimisteateid avaldatud. Puudutatud isik on rikkunud oma kohustusi, sest ei esitanud majandusaasta aruandeid ega pankrotiavaldust.
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. mai 2025. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtu määruse kohaselt keeldus maakohus õigesti avaldust menetlusse võtmast. Töövaidluskomisjon mõistis 13. oktoobri 2016. a otsusega, mis jõustus 5. detsembril 2016, puudutatud isikult avaldaja kasuks välja töötasu, päevaraha, kasutamata põhipuhkuse hüvitise, haigushüvitise ja töölepingu ülesütlemise hüvitise, s.o kokku 4470 eurot 58 senti. Kohtutäitur alustas
5.jaanuaril 2017 täitemenetlust ning teatas 27. septembril 2021 avaldajale, et 26. veebruari 2019. a seisuga ei ole avaldaja nõude rahuldamine täitemenetluses olnud võimalik, sest puudutatud isikul ei ole vara. Puudutatud isik kustutati äriregistrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu 2(4)
2-25-4429
5.oktoobril 2020 enne 31. jaanuari 2023 kehtinud ÄS § 60 lg 3 alusel. Avaldaja esitas maakohtule ÄS § 218 lg-te 2 ja 3 alusel avalduse puudutatud isiku täiendavaks likvideerimiseks ning pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja eesmärk saada maksejõuetushüvitist. Osaühingu võlausaldaja avalduse lahendamisel tuleb arvestada ÄS § 218 lg-s 3 sätestatuga. Avaldaja ei ole esitanud ÄS § 218 lg-st 3 tulenevaid asjaolusid, mis annaksid alust otsustada puudutatud isiku täiendav likvideerimine. Avaldaja ei ole põhistanud, et puudutatud isiku registrisse ennistamise ja täiendava likvideerimise korral on võimalik tema nõue rahuldada. Avaldaja nõuet ei ole õnnestunud rahuldada täitemenetluses enam kui kaheksa aasta jooksul. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isikul sellist vara, mille arvel saaks avaldaja nõuet rahuldada. Kohtutäituri 27. septembri 2021. a kirja järgi on puudutatud isikul kaks sõidukit, kuid nõude pööramist puudutatud isiku nimel registreeritud varale takistavad kolmandate isikute õigused. Seega ei ole selle vara arvel õnnestunud avaldaja nõuet täitemenetluses rahuldada. Tõendatud ei ole avaldaja väited, et vara koormavate kolmandate isikute õiguste aluseks on võltsitud dokumendid. Kuna ÄS § 218 lg 3 näeb ette selged eeldused, millal võib korraldada osaühingu täiendava likvideerimise, ei anna ainuüksi avaldaja soov saada maksejõuetushüvitist või viited puudutatud isiku juhatuse kohustuste rikkumisele alust maakohtu määrust tühistada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Kohtud leidsid valesti, et avaldaja eesmärk ei ole saavutatav täiendava likvideerimismenetluse ja sellele järgneva pankrotimenetluse kaudu. Avaldaja ainuke võimalus on saada hüvitist nende menetluste kaudu. Kohtud ei arvestanud, et võlgnik, jättes majandusaasta aruande esitamata, rikkus oma kohustust ja kustutati seetõttu automaatselt äriregistrist. Samuti rikkus ta kohustust esitada pankrotiavaldus. ÄS § 218 lg 3 võimaldab korraldada ühingu täiendava likvideerimise ka juhul, kui pärast täiendavat likvideerimist väljakuulutatud pankroti tõttu maksaks võlgnikule nõude rahuldamata jäämise eest hüvitist Eesti Töötukassa.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 691 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8.Avaldaja palub määrata ÄS § 218 lg-te 2 ja 3 alusel puudutatud isiku täiendava likvideerimise eesmärgiga läbida pankrotimenetlus, mis võimaldaks tal saada Eesti Töötukassalt töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 20 lg-s 1 sätestatud hüvitist. TKindlS § 20 lg 1 kohaselt hüvitatakse töötajale tööandja maksejõuetuse korral töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemise hüvitised. TKindlS § 19 lg 1 p-des 1–4 sätestatu kohaselt on tööandja selle seaduse tähenduses maksejõuetu siis, kui kohus on oma lahendiga tuvastanud, et tööandjal ei ole vara. Maksejõuetuse niisugune määratlus tuleneb ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2008/94/EÜ art 2 lg-st 1. Praegusel juhul ei ole puudutatud isiku maksejõuetust TKindlS § 19 lg 1 p-des 1–4 sätestatud korras tuvastatud.
9.Äriregistrist kustutatud osaühingu registrisse ennistamist täiendavaks likvideerimiseks reguleerib äriregistri seaduse (ÄRS) § 65. Praegusel juhul kohaldub üldnormina ÄRS § 65 lg 1, mille kohaselt ennistatakse registrist kustutatud juriidiline isik seaduses sätestatud juhul registrisse täiendavaks 3(4)
2-25-4429 likvideerimiseks. Seejuures ei ole oluline, kas enne kustutamist on äriühingu likvideerimine toimunud või mitte (ÄRS § 65 lg 2). See tähendab, et täiendava likvideerimise määramise sätted kohalduvad ka juhul, kui äriühing on registrist kustutatud majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ilma likvideerimismenetluseta.
10.Osaühingu täiendavat likvideerimist reguleerivad täpsemalt ÄS § 218 lg-d 2 ja 3. Eelviidatud paragrahvi teine lõige sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. ÄS § 218 lg 3 reguleerib osaühingu võlausaldaja õigust taotleda osaühingu täiendavat likvideerimist, nähes ette, et võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigel ajal esitamata. Kuna avaldaja on puudutatud isiku võlausaldaja, siis kohaldub praegusel juhul ÄS § 218 lg 3.
11.Täiendava likvideerimise eeldus on vähemalt üldjuhul olukord, kus registrist kustutatud osaühingul on mingi vara, mis tuleks kas osanike vahel jaotada või mille arvel tuleks rahuldada võlausaldaja rahuldamata jäänud nõue. Kohtud leidsid õigesti, et olukorras, kus puudutatud isiku suhtes toimunud täitemenetlus on edutult kestnud aastaid ja ta on seejärel äriregistrist kustutatud, ei ole avaldaja põhistanud, et registrist kustutatud ühingul oleks vara, mille arvel tema nõuet saaks täita. Kolleegium märgib lisaks, et võlgniku äriregistrist kustutamise ajal ehk 5. oktoobril 2020 kehtinud ÄS § 59 kohaselt ei olnud äriühingu registrist kustutamise takistus see, kui tema suhtes toimub täitemenetlus (võrdle ÄRS § 60 lg 2 p-ga 2).
12.Täiendava likvideerimise eesmärk ei ole äriregistrist kustutatud varatu äriühingu registrisse ennistamine selleks, et avaldaja saaks esitada selle ühingu vastu pankrotiavalduse. Avaldajal oli võimalik esitada pankrotiavaldus ka ajal, mil puudutatud isik oli veel äriregistrisse kantud (vähemalt alates 2017. a kuni võlgniku registrist kustutamiseni 2020. a oktoobris). Seega leidsid kohtud põhjendatult, et avaldus on TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi õiguslikult perspektiivitu.
13.Riigikohtu menetluse kulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta määruskaebuse esitaja ehk avaldaja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.