Määruse tegemise aeg ja koht 14.05.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-25-4429
Kohtuasi
V.Q avaldus FORS LOGISTICS OÜ (kustutatud) täiendava likvideerimise läbiviimiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.04.2025 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
V.Q määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja V.Q (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vitali Denikin Puudutatud isik FORS LOGISTICS OÜ (kustutatud, registrikood 12487958)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 24.04.2025 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
V.Q
kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.V.Q (avaldaja, võlausaldaja) esitas 21.03.2025 Harju Maakohtule avalduse FORS LOGISTICS OÜ (kustutatud) (puudutatud isik, võlgnik) täiendava likvideerimise läbiviimiseks ja pankroti väljakuulutamiseks.
1.1.Avalduse kohaselt on töövaidluskomisjoni 13.10.2016 otsusega mõistetud puudutatud isikult (tööandja) avaldaja (töötaja) kasuks välja 4470,58 eurot (sh töötasu, päevaraha, kasutamata põhipuhkuse hüvitis, haigushüvitis ja hüvitis töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel). Töövaidluskomisjoni otsus jõustus 05.12.2016.
1.2.Avaldaja pöördus töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks kohtutäituri poole. 05.01.2017 alustati puudutatud isiku suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 194/XXXX/XX, mis ei toonud tulemust. Kohtutäitur on avaldajat 27.09.2021 e-kirjaga teavitanud, et vaatamata kohtutäituri tehtud toimingutele, ei ole seisuga 26.02.2019 nõude rahuldamine täitemenetluses olnud võimalik (s.o enam kui kaheksa aasta jooksul). Samuti teavitas kohtutäitur avaldajat, et puudutatud isik on registrist kustutatud 05.10.2020.
1.3.Avaldaja leiab, et ta ei saanud kuidagi ette näha, et puudutatud isik kustutatakse äriregistrist ilma likvideerimismenetluseta (majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu) ning avaldajal ei esine seetõttu võimalust nõuete esitamiseks. Puudutatud isiku registrist kustutamise tõttu ei ole avaldajal võimalik saada maksejõuetushüvitist. Avaldaja ainuke võimalus saada teenitud töötasu, puhkusehüvitis ning kompensatsiooni on üksnes läbi puudutatud isiku täiendava likvideerimise ja pankroti väljakuulutamise.
1.4.Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja algatada puudutatud isiku täiendav likvideerimine (äriseadustiku (ÄS) § 218 lg-d 2 ja 3), puudutatud isikul varade puudumise tõttu võtta pankrotiavaldus menetlusse, nimetada puudutatud isikule ajutine haldur ja kuulutada välja puudutatud isiku pankrot. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus keeldus 24.04.2025 määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda.
2.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 keelduda.
2.2.Maakohus viitas ÄS § 218 lg-le 3 ning märkis, et kohtule esitatud avaldusest ei nähtu, et puudutatud isiku likvideerimise ennistamise korral oleks võimalik avaldaja nõue rahuldada. Avaldaja taotluse alusel alustati täitemenetlust puudutatud isikult võlgnevuse sissenõudmiseks juba 05.01.2017. Kohtutäituri poolt täiteasjas nr 194/XXXX/XX edastatud informatsiooni kohaselt ei olnud puudutatud isikul likviidset vara juba 26.02.2019 seisuga. Ühestki avaldaja esitatud tõendist ei nähtu, et puudutatud isiku majanduslik olukord oleks praeguseks paranenud ning et oleks tekkinud vara, mille arvelt saaks avaldaja nõuet rahuldada (avaldaja viitab ka ise, et täitedokumenti on üritatud täita üle kaheksa aasta, mistõttu tuleb võlgnik pankrotiseaduse mõttes lugeda maksejõuetuks). Seega puudub ÄS § 218 lg-s 3 sätestatud eeldus avaldaja taotluse rahuldamiseks, mistõttu on avaldus puudutatud isiku täiendava likvideerimise läbiviimiseks perspektiivitu. 2
2-25-4429
2.3.Äriregistri väljavõtte kohaselt on puudutatud isik registrist kustutatud 05.10.2020. Puudutatud isik on lõppenud õigusjärgluseta. Eeltoodust tulenevalt ei ole esitatud pankrotiavaldusega võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada ning avalduse menetlusse võtmisest tuleb ka pankrotiavalduse osas keelduda.
2.4.Kohus jättis TsMS § 172 lg 2 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
3.1.Maakohus on ebaõigesti rakendanud ÄS § 218 lg-t 3 ning on põhjendamatult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest. Avaldaja ei nõustu, et täiendava likvideerimismenetluse ja sellele järgneva pankrotimenetluse tulemusel ei ole avaldaja eesmärk saavutatav. Avaldaja ainuke võimalus saada oma nõue rahuldatud on läbi Eesti Töötukassa väljamakstava maksejõuetushüvitise. Selle eelduseks on aga pankrotimenetlusega seotud määruse esitamine Eesti Töötukassale (vt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1, § 15 lg 4 1, § 27 lg 41). Lisaks nähtub kohtutäituri 27.09.2021 e-kirjast, et puudutatud isikul on olemas vara (kohtutäitur viitab küll kolmandate isikute õigustele, kuid tegemist võis olla võltsitud dokumentidega õiguste tekitamiseks).
3.2.Avaldaja märgib ka, et sisuliselt oleks tegemist mitte täiendava, vaid esmase likvideerimismenetlusega, kuna väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole olnud viited selle kohta, et puudutatud isik oleks alustanud likvideerimismenetlust.
3.3.Puudutatud isik on rikkunud seaduses sätestatud kohustusi. Praegusel juhul esines raske juhtimisviga, mis tõi kaasa puudutatud isiku äriregistrist kustutamise. Lisaks ei esitanud juhatus õigel ajal pankrotiavaldust.
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
5.1.Asja materjalide kohaselt on töövaidluskomisjoni 13.10.2016 otsusega (jõustunud 05.12.2016) mõistetud puudutatud isikult avaldaja kasuks välja töötasu, päevaraha, kasutamata põhipuhkuse hüvitis, haigushüvitis ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 4470,58 eurot. Võlgnevuse sissenõudmiseks on alustatud täiteasjas nr 194/XXXX/XX täitemenetlust 05.01.2017. Kohtutäitur on avaldajale 27.09.2021 e-kirjaga teatanud, et seisuga 26.02.2019 ei ole avaldaja nõude rahuldamine täitemenetluses olnud võimalik puudutatud isikul vara puudumise tõttu. Puudutatud isik kustutati äriregistrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu 05.10.2020 kuni 31.01.2023 kehtinud ÄS § 60 lg 3 alusel. Samasisuline säte (kustutamine majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu) on kehtivas äriregistri seaduse (ÄRS) §-s 61. Avaldaja on esitanud maakohtule avalduse puudutatud isiku täiendava likvideerimise läbiviimiseks ÄS § 218 lg-d 2 ja 3 alusel ja pankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja väidetest nähtuvalt on avaldaja eesmärgiks Eesti Töötukassalt maksejõuetushüvitise 3
2-25-4429 saamine. Samuti viitab avaldaja määruskaebuses, et kohtutäituri 27.09.2021 e-kirjast nähtub, et puudutatud isikul on olemas vara.
5.2.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti avalduse menetlusse võtmisest keeldunud TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1).
5.3.ÄRS § 65 lg 1 järgi ennistatakse seaduses sätestatud juhul registrist kustutatud juriidiline isik registrisse täiendavaks likvideerimiseks. ÄRS § 65 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui likvideerimist ei ole läbi viidud. ÄS § 218 lg 2 võimaldab kohtul otsustada huvitatud isiku nõudel äriregistrist kustutatud osaühingu täiendava likvideerimise, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud. ÄS § 218 lg 3 esimese lause kohaselt võib osaühingu võlausaldaja nõudel likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Praegusel juhul kustutati puudutatud isik äriregistrist kuni 31.01.2023 kehtinud ÄS § 60 lg 3 järgi likvideerimismenetlust läbi viimata. Ringkonnakohus leiab, et see, et äriühingu lõpetamine kuni 31.01.2023 kehtinud ÄS § 60 lg 3 alusel oli võimalik ilma likvideerimismenetluseta, ei välista ÄS § 218 lg-te 2 ja 3 kohaldamist (vt ka RKTKo 28.03.2002, 3-2-1-42-02, p 9; TlnRnKm 04.05.2021, 2-21-5285, p 5; TlnRnKm 14.04.2020, 2-19-17464, p 6; TlnRnKm 06.05.2021, 2-21-5247, p 5).
5.4.Ringkonnakohus märgib, et osaühingu võlausaldaja avalduse lahendamisel tuleb arvestada ÄS § 218 lg-st 3 tulenevate kitsendustega ning nõustub maakohtuga, et avaldaja ei ole välja toonud ÄS § 218 lg-st 3 tulenevaid asjaolusid, mis annaksid aluse puudutatud isiku täiendava likvideerimise otsustamiseks. Avaldaja ei ole põhistanud, et puudutatud isiku registrisse ennistamise ja täiendava likvideerimise läbiviimise korral on võimalik tema nõue rahuldada. Maakohus on õigesti välja toonud, et avaldaja nõude rahuldamine täitemenetluses ei ole õnnestunud enam kui kaheksa aasta jooksul. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isikul sellist vara, mille arvelt avaldaja nõuet rahuldada saaks. Kohtutäituri 27.09.2021 e-kirja järgi on puudutatud isikul küll kaks sõidukit, kuid nõude pööramist puudutatud isiku nimel registreeritud varale takistavad kolmandate isikute õigused. Seega ei ole nimetatud vara arvelt avaldaja nõude rahuldamine täitemenetluses õnnestunud. Paljasõnalised ja spekulatiivsed on avaldaja väited, et vara koormavate kolmandate isikute õiguste aluseks on võltsitud dokumendid. Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul sellist vara, mille arvelt avaldaja nõuet rahuldada saaks. Kuna ÄS § 218 lg 3 näeb ette konkreetsed eeldused, millal võib osaühingu täiendava likvideerimise läbi viia, siis ei anna ainuüksi avaldaja soov saada maksejõuetushüvitist või viited puudutatud isiku juhatuse poolt seaduses sätestatud kohustuste rikkumisele alust maakohtu määruse tühistamiseks. Seetõttu on maakohus õigesti keeldunud menetlusse võtmast avaldaja avaldust täiendava likvideerimise läbiviimiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Ringkonnakohus nõustub, et avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
5.5.Kuna puudutatud isiku äriregistrist kustutamisega on äriühing lõppenud (ÄS § 2 lg 3, tsiviilseadustiku üldosa seadus § 45 lg 2), siis puudub isik, kelle suhtes pankrotiavaldust lahendada. Seega on maakohus õigesti keeldunud menetlusse võtmast ka avaldaja avaldust puudutatud isiku pankroti väljakuulutamiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 4
2-25-4429
5.6.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
5.7.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.8.Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja TsMS § 372 lg-st 5 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1) esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.