Võlaõigus

2-25-108127 pärast menetlusabi andmise taotluselahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

2-25-108127 Vastutustundliku laenamise osas märgib hageja, et laenutaotluse kohaselt oli kostja sissetulek 800 eurot, finantskohustused 65 kuus ja ülalpeetavad puuduvad. Esialgne krediidiandja on tuvastanud keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 712 eurot. Laenumaksete ning eelnevate kohustustega on kostja igakuised kohustused 119,64 eurot (65,00+54,64). Kostjale jääb peale laenumakset ning muid kohustusi kätte igakuiselt 592,36 eurot (712,00-65,00-54,64). Hageja esitas tõendina krediidivõimelisuse hindamise dokumendi (hagiavalduse lisa 6). Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. Ka Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi punkti 7.1 kohaselt „Vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks kliendilt kogutava ja kliendile esitatava teabe sisu ja ulatus võib sõltuda laenu suurusest, laenutoote omapärast ja laenusaajast. Krediidiasutus võib käesoleva juhendi soovitusi kohandada valikuliselt, kui see ei ole vastuolus õigusaktis sätestatuga, see on otstarbekas, põhjendatud ja mõistlik arvestades laenu suurust, laenutoote omapära või teisi asjaolusid, mis konkreetset laenusuhte sõlmimist iseloomustavad.“ Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

2-25-108127

2-25-108127 krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et kostja sissetulekuks arvestati 712 eurot kuus ja finantskohustusteks 65 eurot. Krediidiandja arvestas ka minimaalset majapidamiskulude määra 219,80 eurot. Krediidivõimelisuse hindamise dokumendi kohaselt 712 eurot on kolme kuu keskmine sissetulek, kuid kostja 12 kuu keskmine sissetulek oli vaid 293 eurot. Hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kostjalt kontoväljavõtet küsinud ja seda hinnanud. Samuti ei ole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja finantskäitumist (s.h. laenukohustuse hulka, jääki ega olemust) ja avaldatud igapäevaste kohustuste tegelikkusele vastavust. Kohtu hinnangul on kostja finantskäitumise kontroll piirdunud üksnes maksehäirete kontrollimisega, kuid tuleb arvestada, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes maksehäireregistrisse jõudnud võlad. Senise maksekäitumise, sissetulekuallika olemuse ning olemasolevate finantskohustuste, sh nende suuruse ja igakuiste maksete, samuti nende võimaliku suurenemise mõju arvestamise eesmärk on hinnata, kas laenutaotleja ka oma isikuomadustest tingituna suudab laene tagasi maksta, st kas tal on selleks vajalik vastutustunne ja järjepidevus, sh sissetuleku teenimisel. Selleks tuleb krediidiandjal küsida laenutaotlejalt andmeid ja dokumente. Hagist ei nähtu, milliseid andmeid pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks, et mitte nõuda kostjalt täiendavalt pangakonto väljavõtet. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid finantskohustuste olemasolu või nende puudumise kohta. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt peaks krediidiandja enne laenu väljastamist veenduma, et tarbijal on reaalne võimekus laenulepingust tulenevaid kohustusi täita, ilma et see kahjustaks tema toimetulekut. Olukorras, kus isik peab võtma korduvalt erinevaid laene, et toime tulla, ei pruugi olla isikuks, kes on võimeline oma laenulepingust tulenevaid kohustusi täitma. Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et esialgne võlausaldaja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne võlausaldaja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

2-25-108127

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.