J.G hagiavaldus Special Work OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
4198,22 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja J.G (isikukood XXX)
esindajad
Kostja Special Work OÜ (registrikood 12524903), lepinguline esindaja Aivar Keskpaik
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kirjalikus menetluses
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista Special Work OÜ-lt J.G kasuks müügilepingu järgne ostuhind 1170,22 eurot, kahjuhüvitis ekspertiisikulude eest 2028 eurot, viivis 163,92 eurot perioodi 18.12.2023-19.03.2025 eest.
3.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
4.Jätta J.G menetluskulud 80% ulatuses Special Work OÜ kanda. 5. Jätta Special Work OÜ menetluskulud 20% ulatuses J.G kanda.
6.Välja mõista Special Work OÜlt J.G kasuks menetluskulud 1270 eurot.
7.Välja mõista J.G-lt Special Work OÜ kasuks menetluskulude 406,67 eurot.
8.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud. Välja mõista Special Work OÜ-lt J.G kasuks menetluskulud 863,33 eurot.
1
9.Välja mõistetud menetluskuludelt (863,33 eurot) tuleb Special Work OÜ-l tasuda J.G-le viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud
1.J.G (edaspidi hageja) esitas Pärnu Maakohtule 21.02.2024 hagiavalduse, mida täpsustas 27.04.2024 ja 19.03.2025, Special Work OÜ (edaspidi kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista:
1.1.Müügilepingujärgse ostuhinna 1170,22 eurot ja viivise 800 eurot:
2.Hageja ja kostja sõlmisid 11.08.2022 ostu-müügilepingu BR-13, millega hageja tellis kostjalt avatäitena rõduukse ja akna komplekti. Hageja tasus avatäite eest 15.08.2022 ja 07.09.2022 kokku 1170,22 eurot.
3.Kostja paigaldas avatäite 26.10.2022, mille järel allkirjastasid pooled üleandmise ja vastuvõtmise akti. Pärast paigaldamist teavitas kostja, et avatäidet ei tohi kasutada 24 tunni jooksul. 28.10.2022, kui hageja alustas avatäite kasutamist, ilmnesid puudused: rõduust avades puutus see vastu ukse sulgurit ning uksehinged tekitasid krägisevat heli. Hageja teavitas kostjat puudustest viivitamata telefoni teel ning seejärel 31.10.2022 ka e-kirja teel. 02.11.2022 külastas objekti töömees, kes puudusi ei kõrvaldanud. Samal päeval, 02.11.2022, teavitas hageja kostjat e-kirja teel, et probleemid on jätkuvalt lahendamata. 04.11.2022 saabusid objektile avatäite paigaldanud töömehed, kes püüdsid puudusi kõrvaldada, kuid see ei õnnestunud. 06.11.2022 teavitas hageja kostjat, et puudused ei ole endiselt kõrvaldatud. 16.11.2022 saabus avatäidet üle vaatama kvaliteedijuht, kes hindas, et avatäide on paigaldatud nõuetekohaselt ning puudused puuduvad. 17.11.2022 võttis hageja uuesti kostjaga telefoni teel ühendust, et olukorda lahendada.
2
18.11.2022 teavitati hagejat, et avatäide on tehniliselt korras, korrektselt paigaldatud ning eesmärgipäraselt kasutatav. 25.11.2022 sai hageja kostjalt viimase kirjaliku vastuse. Pärast seda ei ole kostja hageja e-kirjadele ega telefonikõnedele vastanud.
4.Hageja pöördus 29.05.2023 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poole, kus alustati menetlust ning hagejat kohustati esitama ekspertiis või spetsialistiarvamus tõendamaks, et kostja müüdud asi ei vasta nõuetele. Hageja pöördus eksperdi leidmiseks erinevate akendega tegelevate ettevõtete poole, esitades päringud kokku üheksale ettevõttele ning võttis ühendust erinevate firmadega ka telefoni teel. Ekspertiisi teostamisega oli nõus GECC Projekt OÜ, hinnaga 2028 eurot. Hagejal puudus alternatiiv ning ta oli TTJA nõudmisel sunnitud ekspertiisi tellima, et tõendada kostja müüdud asja lepingutingimustele mittevastavust. Ekspertiisi tulemusel leidis kinnitust, et kostja poolt müüdud asi ei vasta lepingutingimustele ning vajab täiendavate parandustööde tegemist. TTJA tegi 17.11.2023 otsuse, millega rahuldas hageja nõude kostja vastu osaliselt. Otsusega kohustati kostjat tagastama hagejale ostumüügilepingu järgne maksumus, s.o 1170,22 eurot. Samuti kohustati kostjat hüvitama 50% ekspertiisikuludest ehk 1014 eurot. Hagejale pandi kohustus tagastada avatäide, kusjuures asja eemaldamise ja transpordiga seotud kulud peab kandma kostja. Kostja ei vaidlustanud TTJA otsust ega asunud seda täitma. Seetõttu oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse.
5.Hagejal on tekkinud ka mittevaraline kahju. Kuivõrd kostja paigaldatud avatäide ei vastanud lepingutingimustele, oli kostja kohustatud asja mõistliku aja jooksul parandama või asendama uuega, kuid seda kostja ei teinud. Seetõttu oli hageja sunnitud laskma avatäite ise asendada Plasto aknad-uksed OÜ poolt. Hageja pidi taluma pikaajalisi ebamugavusi ajavahemikus oktoober 2022 kuni uue avatäite paigaldamiseni märtsis 2024. Ebamugavused põhjustasid hagejale ja tema perele olulisi kannatusi. Korteris esines külmus ning talvisel ajal tekkis magamistoas jää. Magamistoa külm õhk kandus kogu korterisse, langetades eluruumi üldist temperatuuri. Samuti sai kahjustada magamistoa põrand. Lisaks kaasnesid pikaajalised ebamugavused ja stress seoses kestva vaidlusmenetlusega, mille käigus eksperdiarvamusele tuginedes leidis kinnitust kostja lepingurikkumine. Kostja ei ole olukorra lahendamiseks ega tekkinud kahju vältimiseks astunud vajalikke samme. Hageja mittevaralise kahju nõue tugineb Riigikohus praktikale ning on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Hagejal esines reaalne, pikaajaline ja märkimisväärne ebamugavus, mis kestis üle 1,5 aasta.
6.Kuivõrd kostja on oma rahaliste kohustuste täitmisega viivitusse sattunud, lisandub kohustuse täitmata jätmisest tulenev viivis vastavalt lepingule, mille kohaselt on viivise määraks 0,15% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 27.05.2023, mil hageja pöördus ostuhinna tagastamise nõudega TTJA poole. Viivist 0,15% päevas summalt 1170,22 eurot ajavahemiku 27.05.2023 kuni 19.03.2025 eest on 1163,75 eurot. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes palub hageja mõista kostjalt välja viivise 800 eurot. Hageja viivisenõue on põhjendatud ning tugineb lepingule, samuti kostja viivitusele puuduste kõrvaldamisel ja TTJA otsuse täitmisel, ning VÕS § 113 lg 1 sättele, mis reguleerib viivitusintressi. Kuna kostja viivitas kohustuse täitmisega, on hagejal õigus nõuda viivist ning viivisenõue on põhjendatud.
7.Auditi eesmärgiks oli hinnata korteriomandisse paigaldatud rõduakna ja -ukse tehnilist seisukorda, paigaldustööde kvaliteeti ning teha ettepanekud võimalike lahenduste kohta. Auditi läbiviimiseks teostas ekspert paikvaatluse 15.07.2023. Ekspert leidis, et tarnitud avatäide vastab pakkumisele, kuid tellitud paigaldustöödes esineb ehitustehnilisi puudusi ning töid ei ole teostatud pakkumises ettenähtud ulatuses. Avatäite paigaldustööde nõuetekohasusest sõltub avatäite ehitustehniline toimivus, vastavus kvaliteedinõuetele ning sealhulgas ka pikaajaline püsivus, toimivus, energiatõhusus ja kasutajate rahulolu. 3
8.Kostja on oluliselt rikkunud müügi- ja töövõtulepingut, mille tõttu hageja taganes lepingust õiguspäraselt nii materiaalsetel kui ka formaalsetel alustel. Hageja on tegutsenud heauskselt ning järginud kõiki seadusest tulenevaid nõudeid ja tarbijavaidluse lahendamise menetlust. Kostja on esitanud eksitavaid väiteid oma kohustuste täitmise kohta, kuid kirjalikud tõendid kinnitavad, et lepingut on rikutud. Kostja väitele, et lepingust taganemist ei ole esitatud ja rikkumine ei ole oluline, selgitas hageja 04.11.2025 toimunud istungil, et lepingust taganeti TTJA-le avalduse esitamisega. Avalduse esitamisega anti kostjale võimalus puudused kõrvaldada, kuid kuna kostja seda ei teinud, taganes hageja lepingust.
9.Hageja ei nõustu kostja väitega, et ekspertiisikulu 2028 eurot ei kuulu hüvitamisele põhjusel, et tegemist on ebavajaliku ja ebamõistliku kuluga. Hagejat teavitati TTJA poolt vajadusest esitada spetsialisti koostatud ekspertiis, mille eesmärk oli tuvastada, kas puudused tulenevad tootmis- või paigaldusveast. Hageja pöördus mitmete ettevõtete poole; enamik neist keeldus teise ettevõtte töö hindamisest, ei omanud selleks pädevust, ei soovinud vaidluse tarbeks ekspertiisi koostada või ei esitanud pakkumist. Kostja kontrollis objekti üksnes kahel korral – paigalduse ajal ja sellele järgnenud reguleerimisel 2022 ning kvaliteedijuhi poolt enne TTJA menetluse algust. Kostja seisukoht oli, et avatäide on tehniliselt korras, nõuetekohaselt paigaldatud ja eesmärgipäraselt kasutatav. Kostja väitele, et ekspertiis oli ebamõistlikult mahukas, vaidleb hageja vastu, selgitades, et aruande mahukus tuleneb tuvastatud puuduste rohkusest. Hageja hinnangul on kostja poolt esitatud P.P. Ehitusjärelevalve OÜ hinnapakkumine koostatud moonutatud ja puuduliku lähteteabe alusel. Sama ettevõtte hilisem kiri kinnitab, et tarbijavaidluse ekspertiis on mahukas ja riskantne töö. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.
11.Kostja ei vaidle vastu, et hageja ja kostja sõlmisid 11.08.2022 ostu-müügilepingu ja, et hageja on lepingu alusel tasunud 1170,22 eurot. Lepingu kohaselt teostas kostja sise- ja välisviimistluse (viimistlus), lisaks sisaldas leping vanade akende äravedu ja transporti. Lepingu kogumaksumus oli 1170,22 eurot, millest avatäidete hind 640,27 eurot, toodete hind 67,37 eurot, avatäidete ja toodete paigaldus 90 eurot, viimistlus 283,78 eurot ning transport ja vanade akende äravedu 88,80 eurot.
12.Hageja ei ole kostjale esitanud lepingust taganemise avaldust. Taganemisavaldust ei ole võimalik esitada kolmandale isikule, sh TTJA-le. TTJA-le esitatud avaldusest ka ei nähtu, et hageja oleks kostjale lepingust taganemist teatanud. Lisaks ei ole hageja tõendanud, millisest kuupäevast või hetkest ta lepingust taganes. Ka hageja enda esitatud seisukohad kinnitavad, et kostjale ei ole taganemisavaldust esitatud. Seega ei ole lepingust taganemise materiaalsed ega formaalsed eeldused täidetud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks andnud kostjale puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks.
13.Hageja ei ole kostjale teatanud kauba ehk avatäidete ja toodete puudustest, vaid üksnes paigaldamisega seotud probleemidest. Isegi kui eeldada, et kostja on osaliselt lepingut oluliselt rikkunud (mida kostja ei tunnista), ei saa hageja nõue hõlmata kogu lepinguhinna tagastamist. Hageja tellitud rõduakna ja -ukse tehnilise seisukorra audit tõi välja üksnes paigaldusega seotud puudused, sealhulgas näiteks avatäidete uuesti paigaldamise, vuukide tihendamise, hüdroisolatsiooni ning viimistlustööde lõpetamise vajaduse. Ükski ekspertiisi järeldus ei viita sellele, et avatäited või tooted ise oleksid puudusega või mittevastavad lepingutingimustele. Samuti ei ole leitud puudusi vanade akende äraveo teenuses. Lisaks ei ole kostja keeldunud oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Vastupidi, kostja on TTJA-le esitatud vastuses väljendanud valmisolekut viimistlustööd lõpule viia ning teinud ettepaneku 4
vaidluse kokkuleppel lõpetamiseks, tingimusel et hageja teatab sobivatest aegadest vähemalt viis tööpäeva ette. Hageja ei ole seda ettepanekut aktsepteerinud. Seetõttu ei ole kostjal olnud võimalik ekspertiisis viidatud viimistlus- ja lõpetustöid teostada, sh aknapalede viimistlemine, kaitsekilede eemaldamine, rihtimiskiilude eemaldamine ning vuukide ja aknaplekkide lõpetamine. Kostja seisukohalt ei ole hagejal õigust nõuda kogu lepinguhinna (1170,22 euro) tagastamist, kuna avatäited ja tooted ise on lepingutingimustele vastavad ning väidetavad puudused puudutavad üksnes paigaldustöid. Lepingu kogumaksumusest moodustas avatäidete ja toodete hind 707,64 eurot ning transport ja vanade akende äravedu 88,80 eurot. Lisaks puudub alus lepingust taganemiseks, kuna müüdud avatäited ja tooted vastasid lepingutingimustele ning väidetavad puudused puudutavad üksnes paigaldust, mis moodustab lepingu tervikust kõrvalise ja ebaolulise osa. Hageja ei ole esitanud ka töövõtulepingu osas (paigaldustööd) nõuetekohast taganemisavaldust.
14.Hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ega selgitanud, millistele tõenditele ta tugineb. Samuti ei ole hageja välja toonud kahju hüvitamise nõude koosseisulisi eeldusi, sh kahju tekkimine, õigusvastane tegu, põhjuslik seos, süü ega kahju ettenähtavus lepingu sõlmimise ajal. Seetõttu tuleb hageja alternatiivne kahju hüvitamise nõue summas 1170,22 eurot jätta rahuldamata.
15.Hageja ekspertiisikulu hüvitamise nõue 2028 eurot ei kuulu rahuldamisele. Tegemist on ebamõistliku ja ebavajaliku kuluga, mis ei olnud lepingu mahu ja vaidluse iseloomu juures õigustatud. Ekspertiis on tellitud hageja enda valikutest tulenevalt ning selle tekkimine ei ole põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kulutus ei olnud vajalik ega mõistlik, mistõttu tuleb seda käsitada hageja enda tekitatud kuluna. Hageja on rikkunud kahju vähendamise kohustust (VÕS § 139 lg 2), tellides ebaproportsionaalselt mahuka ja kalli ekspertiisi (19-leheküljeline aruanne kolme eksperdiga), mis sisaldas ka vaidluse lahendamise seisukohast ebaolulisi andmeid, sh üldisi ehitise ja registrite väljavõtteid. Arvestades, et hageja põhinõue on 1170,22 eurot, on ekspertiisikulu selle suhtes ebaproportsionaalselt suur. Hageja oleks saanud tellida odavama ja piisava ulatusega ekspertiisi või piirduda ühe eksperdi arvamusega. Kui hageja leiab, et kulutus tulenes TTJA menetlusest või juhistest, ei saa seda siiski kostjale üle kanda. Sellisel juhul tuleks võimalikud etteheited lahendada TTJA vastu, mitte kostja arvelt. Seetõttu ei ole ekspertiisikulu hüvitamise nõue põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata.
16.Hageja mittevaralise kahju nõue on põhjendamata. Poolte vahelise lepingulise suhte tõttu on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue TsMS § 134 lg 1 alusel välistatud. Hageja ei ole tõendanud, et käesoleva lepingu eesmärk oleks olnud mittevaralise huvi kaitsmine või et kostja oleks pidanud ette nägema mittevaralise kahju tekkimise võimalust. Tegemist ei ole lepinguga, mille eesmärk oleks teise poole mittevaralise huvi tagamine.
17.Hageja viivise nõue summas 800 eurot tuleb jätta rahuldamata, kuna see on alusetu. Kostja ei ole viivituses, sest hageja ei ole esitanud nõuet lepingujärgse ostuhinna tagastamiseks ega määranud selle täitmise tähtaega. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada ka viivise sissenõutavaks muutumist. Hageja tuginemine lepingu punktile 6.3 ei ole asjakohane, kuna see säte reguleerib üksnes kauba üleandmisega viivitamist, mitte ostuhinna tagastamist. Kauba üleandmine on toimunud 26.10.2022 üleandmis-vastuvõtmise akti alusel ning hageja on kauba vastu võtnud pretensioonideta. Lisaks ei ole kauba (avatäited ja tooted) osas tuvastatud puudusi ning transpordi ja vanade akende äraveo teenus on samuti osutatud nõuetekohaselt. Sellest hoolimata on hageja arvestanud viivist kogu lepinguhinnalt (1170,22 euro), mis ei ole lepingu ega seaduse kohaselt põhjendatud.
5
Kohtuotsuse põhjendused
18.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
19.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab et hagi on põhjendatud osaliselt ja seeläbi tuleb seda rahuldada osaliselt.
20.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) Hageja tellis kostjalt rõduukse ja -akna komplekti (edaspidi ka avatäited) koos paigalduse ja viimistlusega; 2) Pooled sõlmisid 11.08.2022 müügilepingu BR-13, mille esemeks oli kahe plastakna valmistamine ja paigaldamine korteriomandile asukohaga Rohu 90, Pärnu (dtl 197-202); 3) Hageja tasus lepingu kohaselt 15.08.2022 ja 07.09.2022 kostjale kokku 1170,22 eurot (dtl 203-204); 4) Kostja poolt teostati tööd 26.10.2022, misjärel allkirjastati üleandmise- ja vastuvõtmise akt (dtl 205-206); 5) 29.05.2023 esitas hageja avalduse TTJA-le (dtl 2016-227); 6) 25.08.2023 valmis GECC Projekt OÜ poolt koostatud korteri rõduakna ja -ukse tehnilise seisukorra audit XXX osas (dtl 261-294); 7) TTJA tegi 17.11.2023 otsuse asjas nr 20-1/3-07589, millega rahuldas osaliselt avalduse (dtl 296-301).
21.Riigikohus on leidnud, et kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga (vt RKTKo 07.06.2023, 2-20-3044, p 10). Käesolevalt on hageja ja kostja vahel 11.08.2022 sõlmitud müügilepingu BR-13 puhul tegemist segalepinguga, st avatäidete ja toodete müügile kohalduvad müügilepingu sätted VÕS § 208 jj alusel ning avatäidete ja toodete paigaldusele, viimistlusele ja vanade akende äraveole töövõtulepingu sätted VÕS § 635 jj alusel.
6
22.Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas hagejal on õigus nõuda VÕS § 189 lg 1 alusel kostjalt 1170,22 euro tagastamist, kuna kostja paigaldas avatäited puudustega ega ole neid hageja antud tähtajaks kõrvaldanud.
23.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 4 kohaselt on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sama sätte lg 4 kohaselt tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes.
24.VÕS § 641 lg 1, 2, 4 kohaselt, töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse; 3) töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; 4) kolmandal isikul on töö suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada; 5) tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. Tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Vastavalt VÕS § 646 lg 1, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 647 kohaselt, töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Tarbijatöövõtu puhul loetakse töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda.
25.Hageja väitel esinesid tehtud töödel olulised rikkumised, mis ei võimaldanud avatäidete kasutamist sihtotstarbeliselt. Hageja on lepingust taganenud 29.05.2023 pöördumisega TTJA poole ja palub kostjalt välja mõista 1170,22 eurot ning viivise 800 eurot.
26.VÕS § 101 lg 1 p-s 4 ette nähtud lepingust taganemine kui õiguskaitsevahend annab lepingupoolele võimaluse teise poole poolse lepingu rikkumise korral seaduses sätestatud eelduste täitmise korral leping ühepoolselt lõpetada. Tegemist on ühe olulisema 7
õiguskaitsevahendiga, mille kasutamine toimub seaduse mõtte kohaselt lepingupoolte huvide kaalumisega. Taganemisõiguse tekkimise kaalumisel tuleb hinnata, kas lepingut rikkunud poole jaoks ei too lepingust taganemine kaasa ebaproportsionaalselt raskeid tagajärgi, võrreldes kohustuse rikkumise raskusega ja kas kahjustatud lepingupoole võimalused kasutada vähemkoormavaid õiguskaitsevahendeid, nagu hinna alandamine või kahjuhüvitise nõudmine, ei anna juba iseenesest piisavalt hüvitist. Seaduses (VÕS § 116 lg 1) on sätestatud üldine põhimõte, mille kohaselt võib lepingust taganeda ainult olulise rikkumise korral, seega on antud taganemise õigus lepingupoolele ultima ratio juhuks, kui oma lepingulisi suhteid teise poolega enam muul viisil korraldada ei õnnestu. Lepingust taganemise õigus on poolel VÕS § 105 kohaselt sellest sõltumata, kas teine pool rikkumise eest vastutab või mitte. VÕS § 116 lg 2 annab mitteammendava loetelu olulise lepingurikkumise koosseisudest. VÕS kommentaaride kohaselt täiendab VÕS § 647 §-i 116 lg 2s sisalduvat olulise lepingurikkumiste aluste loetelu täiendavate alustega töövõtjapoolse töövõtulepingu mittekohase täitmise puhuks, mis väljendub lepingutingimustele mittevastava töö tegemises. Olulise lepingurikkumise olemasolu on peamine eeldus tellija poolt lepingust taganemiseks lepingu rikkumise tõttu, samuti kahju hüvitamise nõude esitamiseks lepingu täitmise asemel. (VÕS III, Kommenteeritud väljaanne, P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, lk 87-88).
27.VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele poolele. Riigikohus on selgitanud, et lepingust taganemiseks ei ole vorminõuet ette nähtud ja see võib olla tehtud ka kaudselt ja lepingulise põhikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmist saab lugeda järelduslikuks lepingust taganemiseks (RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 21). Riigikohus on jaatanud taganemisavalduse esitamist kohtumenetluses (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-76-10 p 12, nr 3-2-1-171-11 p 13, 3-2-1-43-15, p 11). Taganemisavaldusest peab nähtuma poole tahe ning kohtumenetluses esitatud taganemisavalduses ei pea tuginema konkreetsele seaduse sättele, vaid vajalik on esile tuua taganemise aluseks olevad asjaolu (vt TrtRnKo 20.04.2018, 2-14-9277, p 8).
28.Hageja nõude rahuldamiseks peab esmalt tuvastama, kas hageja on ostu- ja müügilepingust kehtivalt taganenud. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus, kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine.
29.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja andis hagejale tööd üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga 26.10.2022 (dtl 205-206). 31.10.2022 e-kirjaga teavitas hageja kostjat, et oleks vaja üle vaadata paigaldatud avatäide, kuna toimunud on ukse vajumine ja uks käib vastu tuule luku, mille tõttu on uksele tekkinud väike kulumise täke. 01.11.2022 e-kirjaga palus kostja hagejal ühendust võtta töödejuhi Gunnariga. 02.11.2022 e-kirjaga teavitas hageja kostjat, et kostja poolt avatäidet vaatamas käinud isik teavitas, et uks on valesti paigaldatud ning uksel puuduvad regulaatorid. Ust ei ole võimalik reguleerida. 06.11.2022 teavitas hageja kostjat, et rõduukse paigaldamisel oli algselt olukord korrektne ning uks ja aken sobitusid korralikult fassaadiga. Enne kasutuselevõttu lasti uksel seista 24 tundi vastavalt juhistele. Seejärel ilmnes probleem, et uks hakkas käima vastu tuuleriivi ning tekkis väike kahjustus. Probleemist teavitati kohe töödejuhatajat ning paluti reguleerimist. Reguleerimisega esines viivitusi ja puudulikku lahendamist: esialgne kokkulepitud töömees ei ilmunud ning saadeti asendaja, kes ei olnud pädev ja hindas ukse valesti paigaldatuks. Edasiste sekkumiste käigus olukord halvenes. Ukse reguleerimisel hakkas see tugevamalt vastu tuuleriivi käima, kahjustas hingesid ja lengi ning muutus raskesti suletavaks. Lõpuks eemaldati uks ja paigaldati uuesti, kuid tulemusena tekkis fassaadi ja ukse vahele märkimisväärne vahe, mis täideti vahuga. Samuti esinesid puudused tihenduses – akna ja veepleki ühenduskohas on 8
pilu, kust tuleb tuul ja valgus. Tööde käigus tekkisid ka sisemised kahjustused põrandale. Uks ei tööta endiselt korrektselt, tuuleriiv on kahjustatud ning viimistlustööd on lõpetamata. Hageja peab olukorra põhjuseks paigaldusvigu ja tööde ebakorrektset teostamist ning nõuab kiiret lahendust, sh ukse korrektset väljavahetamist või nõuetekohast paigaldust ning fassaadi korrektset viimistlemist ilma tühimike ja defektideta. 07.11.2022 e-kirjas kordas hageja üle vigastused: täke tuuleriigi juures, hingede poolsel ukselingil pinge ja tunda kerget väänet, ukse, veepleki akna ristekohas auk, veel ukse ja fassaadi vahe, põranda kahjustus (dtl 37). 09.11.2022 teavitas kostja, et 04.11.2022 teostati garantiitööd, mille käigus reguleeriti ja paigaldati rõduuks ümber, et kõrvaldada krägisev heli, ning töö tulemusel muutus uks nõuetekohaselt toimivaks. Paigaldus viidi nende sõnul osaliselt fassaadist sissepoole, mis tekitas küll vahe rõduraami ja fassaadi vahele, kuid see oli vajalik müra vähendamiseks ning toimus hageja teadmisel ja soovil. Välisviimistlus oli lepingujärgselt ette nähtud silikooniga. Kostja eitab vastutust põrandakahjustuste eest (dtl 36-37). 16.11.2022 on hageja pakkunud kostjale, et tellib sertifitseeritud spetsialisti kontrolli teostamiseks (dtl 36), kostja vastas, et tuleb kvaliteedijuht (dtl 36). 17.11.2022 teavitas hageja kostjat, et hageja hinnangul on rõduukse ja akna paigaldus vigane ning tööde järgselt on olukord halvenenud. Peamised väidetavad probleemid: uks käib raskelt, vajab liigset jõudu ja on hakanud tegema krägisevat heli; ukse hinged ja leng liiguvad ning on deformeerunud; uks ei püsi korrektselt tuuleriivi taga ja võib avaneda; ukse ja fassaadi vahele on tekkinud vahed; akna, ukse ja veepleki ühenduskohas on ava, kust tuleb läbi tuult ja valgust; viimistlustööd on lõpetamata ning on tekkinud lisakahjustusi (sh põrandale). Hageja kirjeldas, et ka kostja poolt saadetud kvaliteedijuht ei pidanud neid puudusi tegelikeks vigadeks ning pidas mitmeid olukordi „normaalseks” (sh ukse hingede müra, lengi liikumine ja ukse raskem sulgumine), soovitades osaliselt lahendusi, mis hageja hinnangul ei kõrvalda probleeme sisuliselt. Hageja ei nõustu seisukohaga, et olukord on normaalne. Hageja leiab, et tegemist on paigaldus- ja reguleerimisvigadega, mis on tekkinud tööde teostamise käigus. Hageja nõuab puuduste kiiret kõrvaldamist, sh ukse ja akna nõuetekohast parandamist või ümberpaigaldamist, tihenduse ja viimistluse lõpetamist ning tekkinud kahjustuste heastamist. 24.11.2022 e-kirjas heidab hageja kostjale ette, et nendega ei ole ühendust võetud ja üksnes venitatakse ja välditakse kohustuste täitmisega. 18.11.2022 ja 25.11.2022 teavitas kostja, et uks on üle vaadatud, tehniliselt korras, korralikult paigaldatud ja eesmärgipäraselt kasutatav. Akna alumisse serva (uksepoolsele küljele) on vaja lisada veidi vahtu ning see katta ilmastikukindla materjaliga. (dtl 207-214). 25.11.2022 soovis hageja kostjalt teada, milline on kostja seisukoht seoses puudustega ja teavitas kostjat, et hageja on sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma ametiasutuste poole (dtl 30-31).
30.29.05.2023 esitas hageja avalduse TTJA-le, kus nõudis mittevastava töö eest raha tagastamist 1170,22 eurot (lepingust taganemine) või kahju hüvitamist 1076,53 eurot mittevastava töö taastamiseks (dtl 216-227, 297).
31.Seega on hageja lepingust taganemistahe üheselt arusaadav ning hageja on lepingust taganenud TTJA-le esitatud avaldusega. Lepingust taganemise kui tahteavalduse kehtivuse määrab selle jõudmine teise lepingupoole kätte (VÕS § 188 lg 1 ja TsÜS § 69 lg 1). TTJA teavitas kostjat algatatud vaidlusest. Kostja oli seega hiljemalt 2023 juunis teadlik hageja soovist lepingust taganeda ja saada tagasi tasutud raha. Seega on hageja poolt täidetud taganemise formaalsed eeldused.
32.Taganemise kehtivuseks peavad lisaks formaalsetele eeldustele olema täidetud ka materiaalsed eeldused, st taganemisele tuginev lepingupool peab tõendama teise poole olulise lepingurikkumise. Et hinnata, kas tegemist on lepingu olulise rikkumisega, tuleb kindlaks teha, milles pooled lepingut sõlmides kokku leppisid. 9
33.Müügipakkumine sisaldas kolmekordse klaaspaketiga GEALAN 8000 IQ profiiliga 6-kambrilisi PVC-aknaid (rõduaken ja -uks), akende veeplekke, PVC aknalauda, akende paigaldust (sh. avatäite vuugi tihendamist montaaživahuga), siseviimistlust (sh. montaaživahu servade ära lõikamist, sisemiste aknapalede katmist kipsplaadiga, pahteldamist, lihvimist ja värvkattega katmist), välisviimistlust (värvitu silikooniga tihendamist), vanade avatäidete utiliseerimist ja transporti (dtl 198). Lepingu sõlmimise tingimuseks oli, et hagejale paigaldatakse komplektsed avatäited koos paigalduse ja viimistlusega vastavalt kokkulepitud spetsifikatsioonile.
34.25.08.2023 koostatud auditist nr 230731A nähtub, et paikvaatluse põhjal on tuvastatud, et korteri XXX (Pärnu) rõduukse ja akna avatäite tarnitud toode vastab küll tellimusele, kuid paigaldustööd ei vasta ehitusnormidele, tootjajuhendile ega SILS (ET-2-0404-1010) nõuetele ning on teostatud oluliste puudustega. Sisemised aknapaled on viimistlemata, kipsplaat, pahtel ja värvkate puuduvad ning kaitsekiled on eemaldamata. Rihtimiskiilud ei ole eemaldatud, mis takistab põrandaliistu paigaldamist. Avatäite paigaldus ei ole korrektne: raamid ei ole täielikult loodis, esineb deformatsioone ning ukse ja lengi vahel on hõõrdumine, mis viitab võimalikule väändumisele ja ebapiisavale fikseerimisele. Samuti ei ole paigaldamisel tagatud korrektne konstruktsiooniline stabiilsus, sh distantsklotside kasutamine ei ole selgelt tagatud. Tihenduse osas on puudulik nii sise- kui väliskeskkonna ühendus: auru- ja tuuletõkketeibid ei ole korrektselt paigaldatud või puuduvad, vuugid on katkendlikud ning kasutatud ehitusvaht ei ole ühtlane ega ilmastikukindlalt teostatud. Seetõttu on võimalik õhu ja niiskuse liikumine konstruktsiooni vuukidesse, mis tekitab kondensatsiooni- ja niiskusriski ning vähendab energiatõhusust. Aknaplekkide lahendus ei vasta SILS juhendile: plekkide alused ei ole hüdroisoleeritud, servade kõrgused ja kalded ei vasta nõuetele, külgliidete lahendused on ebakorrektsed ning elastne hermeetiline tihendus on puudulik või pragunenud. Rõduukse aknapleki alune on täidetud ehitusvahuga, mis deformeerub koormuse all ega taga konstruktsiooni stabiilsust ega veetihedust. Samuti ei ole tagatud korrektne veesuunamine fassaadilt eemale. Lisaks ei ole järgitud SILS ülespöörde külgliidete lahenduse nõudeid: puudub nõuetekohane hüdroisolatsioon enne paigaldust, elastne UV-kindel tihendus on tegemata või ebapiisav ning liitekohtade veetihedus ei ole tagatud. See suurendab oluliselt sademete ja niiskuse tungimise riski fassaadisüsteemi ning konstruktsiooni. Kokkuvõttes on avatäite tehniline seisukord selline, et kuigi toode ise vastab pakkumisele, on paigaldus teostatud puudulikult ja mittevastavalt nõuetele. Tulemuseks on halvenenud kasutusmugavus (ukse hõõrdumine ja mittetoimiv sulgumine), vähenenud ilmastikukindlus, suurenenud niiskus- ja kondensatsioonirisk ning võimalikud pikaajalised kahjustused fassaadile ja konstruktsioonile. Avatäide ei vasta energiatõhususe, ehitustehnilise kvaliteedi ega SILS süsteemi nõuetele ning vajab nõuetekohaseks toimimiseks olulisi parandus- või ümberpaigaldustöid, sealhulgas tihenduse, hüdroisolatsiooni, aknaplekkide ja siseviimistluse korrektset teostamist (dtl 260-294).
35.Kohus leiab, et kuna avatäidete paigaldusvigadest tulenevalt ei olnud võimalik neid eesmärgipäraselt kasutada ning kostja ei kõrvaldanud puuduseid, vaid asus seisukohale, et uks on tehniliselt korras, nõuetekohaselt paigaldatud ning eesmärgipäraselt kasutatav, siis ei vastanud tellitud avatäited kokkulepitud omadustele. Seega on täidetud ka taganemise materiaalsed eeldused. Kostja ei soovinud esitada omapoolseid tõendeid, mis kinnitaksid, et avatäited vastavad lepingutingimustele (dtl 576).
36.Tulenevalt kostja seisukohast, et puudused esinesid üksnes paigaldustöödes, mitte tootel endal, siis oleks hageja saanud taganeda üksnes töövõtulepingust, märgib kohus, et Riigikohus on selgitanud seoses segalepinguga, et oluline on hinnata, kas hagejal oli huvi lepingu osalise täitmise vastu või kas lepingurikkumine oli lepingu mõistes oluline. 10
Olukorras, kus paigaldusest tingitud puuduste tõttu ei ole asja võimalik väidetavalt kasutada, võis kahjustatud lepingupool kaotada huvi lepingu täitmise vastu tervikuna (RKTKo 07.06.2023, 2-20-3044, p 12). Kuna avatäiteid ei olnud võimalik kasutada eesmärgipäraselt ning auditis tuvastatud paigaldusvigade tõttu esines mitmeid kasutusmugavust ja toimivust oluliselt halvendavaid puudusi, oli hagejal põhjendatud alus kaotada huvi lepingu täitmise vastu tervikuna ning seetõttu oli ta õigustatud lepingust tervikuna taganema.
37.Tulenevalt kostja väidetest, et hageja ei andnud kostjale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, märgib kohus, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja proovis korduvalt kostjaga saavutada kokkuleppeid puuduste kõrvaldamiseks. Kostja ise oli seisukohal, et on teinud kõik vastavalt lepingule ning ei reageerinud peale 25.11.2022 enam hageja e-kirjadele ja telefoni kõnedele. Seega ei soovinud kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi täita ja hagejal oli õigus kasutada muid õiguskaitsevahendeid.
38.Kohus leiab, et tõendamist on leidnud kostja poolne oluline lepingurikkumine ning hagejal esinesid materiaalsed ja formaalsed eeldused lepingust taganemiseks. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja VÕS § 189 lg 1 nõude välja mõista kostjalt müügilepingu järgne ostuhind 1170,22 eurot.
39.VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Kostjal on õigus saada tagasi 11.08.2022 müüdud ja paigaldatud avatäited, kui ta seda nõuab ja avatäidete tagastamise kulud kannab kostja.
40.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 27.05.2023, mil hageja pöördus ostuhinna tagastamise nõudega TTJA poole. Viivis 0,15% päevas summalt 1170,22 eurot ajavahemiku 27.05.2023 kuni 19.03.2025 eest on 1163,75 eurot. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes palub hageja mõista kostjalt välja viivise 800 eurot. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt müügilepingu punktile 6.3 ostjal on õigus nõuda Müüjalt viivist 0,15% Kauba üleandmisega põhjendamatult viivituses oleva Kauba maksumusest iga viivituses oldud päeva eest (dtl 202). Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud. Kohus aga ei nõustu hagejaga, et kohaldub müügilepingu punkt 6.3. Kostja on hagejale kauba üle andnud ja paigaldanud. Kohus leiab, et põhjendatud on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr, mille kohaselt viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus leiab, et viivis on põhjendatud välja mõista TTJA otsuse täitmise tähtajast. Otsus tuli täita hiljemalt 17.12.2023, ehk viivise arvestus algab alates 18.12.2023. Kuna hageja on arvestanud viivist kuni 19.03.2025, siis leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi 18.12.202319.03.2025 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 1170,22 eurolt, summas 163,92 eurot.
41.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja poolt tellitud auditi maksumuse 2028 eurot.
42.VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 11
Riigikohus on selgitanud, et sõna „mõistlikkus" selles sättes hõlmab kõigepealt kulude vajalikkust, st kas kulutused olid mõistlikult võttes paratamatud. Kulude vajalikkus kõnealuses tähenduses seondub seega põhjusliku seose tuvastamisega kostja väidetava teo ja hageja kahju vahel (vt VÕS § 127 lg 4). Kolleegium leiab, et üldjuhul tuleb pidada kolmanda isiku poolt kahjustatud eseme ülevaatust ja vigastuste kindlakstegemist vajalikuks, st VÕS § 128 lg 3 järgi mõistlikuks. (RKTKO 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 12). Hageja kulude hüvitamise nõude rahuldamise esmase eeldusena peavad olema täidetud kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg 1) eeldused. Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: (1) võlgnik on lepingut rikkunud; (2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest; (3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); (4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); (5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a tahtliku või raske hooletuse korral (VÕS § 127 lg 3); (6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
43.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et ekspertarvamuse koostamise eest on GECC Projekt OÜ esitanud arve 2028 eurot, millise hageja on tasunud 15.08.2023 (dtl 257-259). Kohus leiab, et arvest tulenev kulu on põhjendatud ja mõistlik. Kui kostja oleks paigalduses esinenud puudused kõrvaldanud või nõustunud hageja ettepanekuga tellida sertifitseeritud spetsialist (dtl 36), milleks andis õiguse ka lepingu müügitingimuste punkt 4.4 (dtl 63), ei oleks hagejal olnud vajadust pöörduda TTJA poole ega tellida ekspertiisi enda nõude tõendamiseks. Põhjendatud ei ole kostja väide, et hageja ei pöördunud nende poole ekspertiisi tegemiseks. Kohus ei nõustu kostjaga, et auditi hind on ebamõistlikult kõrge. Hageja on tõendanud, et pöördus mitme ettevõtte poole ekspertiisi tellimiseks, kuid need kas ei vastanud või keeldusid teenust osutamast (dtl 231–239). Kuna hagejal oli siiski vaja oma nõuet TTJA-s tähtaegselt tõendada, oli ta sunnitud vastu võtma GECC Projekt OÜ pakkumise, kuna vaidluse ese eeldas eriteadmisi ja ilma ekspertiisita ei oleks hageja saanud oma nõuet piisavalt tõendada. Esitatud audit on põhjalik ning selle üks koostajatest, Gery Einberg, on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. Seetõttu ei ole kohtul alust kahelda tema pädevuses. Kostja esitatud üksik tõend võimaliku odavama ekspertiisi kohta (dtl 584) ei anna alust järeldada, et hageja kantud kulu oleks ebamõistlik või põhjendamatu. Kulu mõistlikkuse hindamisel tuleb lähtuda olukorrast selle tegemise ajal. Hageja on tõendanud, et pöördus mitme ettevõtte poole, kuid ei saanud pakkumisi või keelduti ekspertiisi tegemisest. Seetõttu ei olnud tal tegelikku valikuvõimalust ning ta pidi nõude tõendamiseks aktsepteerima kättesaadava teenusepakkuja pakkumise. Ainuüksi asjaolu, et teoreetiliselt võinuks kusagilt saada odavama teenuse, ei muuda tegelikult kantud kulu ebamõistlikuks, kui see oli vajalik ja turutingimustes vältimatu. Lisaks ei nähtu kostja esitatud tõendist, et odavam ekspertiis oleks olnud samaväärse kvaliteedi, pädevuse ja kättesaadavusega. Seetõttu ei lükka see ümber hageja väidet, et konkreetne kulu oli tema jaoks mõistlik ja vajalik oma nõude tõendamiseks.
44.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täidetud on kahju hüvitamise eeldused, ning kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele kahjuna 2028 eurot.
45.Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju 200 eurot. Hageja oli sunnitud taluma pikka aega (oktoober 2022 – märts 2024) suuri ebamugavusi. Korter oli külm, talvisel ajal oli magamistoas jääpurikas. Lisaks kaasnes ebamugavus aastate pikkuse menetluse jooksul, kuivõrd kostja ei ole teinud midagi, et kogu tekkinud olukorda lahendada. Hageja viitas VÕS § 128 lg-le 5, mille kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
12
46.Kostja vaidleb hageja mittevaralise kahju nõudele vastu. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on VÕS § 134 lg 1 alusel välistatud. Hageja ei ole tõendanud, et lepingust tulenev kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning et sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai kostja aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju.
47.Kohus selgitas hagejale 04.11.2025 toimunud kohtuistungil (dtl 577 jj) mittevaralise kahju nõude eeldusi. Tavapärase käibetehingu rikkumise korral on mittevaralise kahju nõue välistatud, sest selline leping ei ole üldjuhul suunatud mittevaralise huvi järgimisele (RKTKo 25.02.2010, 3-2-1-159-09, p 11; RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 18). Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse all olev leping ei ole suunatud mittevaralise huvi järgimisele, mistõttu on lepingu alusel esitatud mittevaralise kahju nõue välistatud. Hageja ei ole ka tõendanud tervisekahju ilmnemist seonduvalt avatäidete ja/või nende paigaldusvigadega. Hageja paljasõnalised väited, nagu tal oleks olnud hingelised läbielamised ning suurenenud küttearved, ei tõenda mittevaralist kahju.
48.Kuivõrd hageja ei ole mittevaralise kahju ilmnemist tõendanud, jätab kohus hageja nõude, mittevaralise kahju väljamõistmiseks 200 euro ulatuses, rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
49.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 alusel on kohtu hinnangul põhjendatud hagi rahuldamise ulatust arvestades jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab hageja menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda.
50.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal.
51.Hageja esitas käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude nimekirja 03.02.2026 ning arved õigusabiteenuste eest 07.05.2025 (dtl 534-535).
52.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluks riigilõiv summas 490 eurot.
53.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14 p 14).
54.Hageja esindaja on pakkunud õigusteenust arve nr 0011-2025 alusel kokku 8,5 tunni ulatuses: kliendiga nõupidamine ja nõustamine 1,5h tunnihinnaga 95 eurot; dokumentide analüüs ja istungi ettevalmistus 6h tunnihinnaga 95 eurot; kohtuistungil osalemine 1h tunnihinnaga 145 eurot. Kokku 857,50 eurot. Hageja esindaja on pakkunud õigusteenust arve nr 0016-2025 alusel kokku 5 tunni ulatuses: kliendiga nõupidamine 0,5h tunnihinnaga 95 eurot; 19.03.2025 hagi täpsustuse koostamine 4,5h tunnihinnaga 95 eurot. Kokku 475 eurot. Seega on hageja õigusabi kulud kokku 1332,50 eurot. Hageja väitel on tema õigusabikulude kogusumma 1325,50 eurot.
13
55.Kohus nõustub kostjaga, et antud juhul esineb ebakõla summades. Kohus võtab aluseks esitatud arved. Kohus nõustub kostjaga, et põhjendatud ei ole nõuda kostjalt hageja ja esindaja vahelise suhtluse kulude hüvitamist (RKTKm 27.11.2019, 2-18-10073, p 22), samuti tundub esmapilgul ülepaisutatud arvel nr 0011-2025 kulunud aeg dokumentide analüüsiks ja istungi ettevalmistuseks. Kohus möönab, et hageja esitab väga mahukaid menetlusdokumente, milles oli ka kohtul keeruline orienteeruda kuivõrd tekst kordus pidevalt ning esitati ühe asjaolu kohta mitmeid selgitusi. Seega leiab kohus, et kulunud aeg võib olla arvestatav. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja esindaja 26.02.2025 istungil osalemise aeg ei vasta reaalsele kohtuistungi kestvusele. Kohus arvestab ka asjaolu, et kohtuistungile tullakse mõni hetk varem kohale ning on võimalik, et istungijärgsel arutatakse üht-teist oma esindatavaga. Kohus kontrollis, et nimetatud kohtuistung kestis umbes 40 minutit. Seega ei saa pidada ümardamist ühele tunnile ebamõistlikuks. Samas ei saa kohus pidada põhjendatuks hageja esindaja tunnihinda 145 eurot kohtuistungil osalemise eest. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TalRnKm 28.09.2023, 22215592, p 60). Seega on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot. Seoses õigusteenuste eest esitatud arvega nr 0016-2025 on kohus samuti seisukohal, et ei ole põhjendatud nõuda kostjalt hageja ja esindaja vahelise suhtluse kulude hüvitamist. Hagiavalduse täpsustuse koostamisele kulunud aeg on kohtu hinnangul mõistlik. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud hageja õigusabikulud 1097,50 euro ulatuses.
56.Põhjendatud on hageja menetluskulud kokku 1587,50 eurot, millest kuulub kostjalt väljamõistmisele 80% ehk 1270 eurot.
58.Kokku kulus esindajal 20 tundi ja 20 minutit. Lepingulise esindaja tunnitasu on 150 eurot tunnis. Lepingulise esindaja kulud kokku 3050 eurot. Summale ei lisandu käibemaksu. Kostja palub enda menetluskulud jätta hageja kanda.
59.Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja õigusabi kulud põhjendatud ning vajalikud. Ka esindamisele kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud, arvestades kohtutoimiku mahtu. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot tunnis. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 14
eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TalRnKm 28.09.2023, 2-22-15592, p 60). Kohtu hinnangul on põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot.
60.Põhjendatud on kostja menetluskulud 2033,33 eurot, millest kuulub hagejalt väljamõistmisele 20% ehk 406,67 eurot.
61.TsMS § 445 lg 1 viimase lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
62.Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 863,33 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulude summalt 863,33 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
63.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
15
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.