Eesti Vabariigi nimel (tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind
Pärnu Maakohus Moonika Tähtväli 30.04.2026, Rapla 2-25-13922 Bondora AS hagi XX vastu võla saamiseks 5118,09 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Bondora AS (11483929), esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja: XX (XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2 Coop Pank - a/a EE604204278601694436 (BIC/SWIFT: EKRDEE22) Maksekorralduse selgituse reale märkida: tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 26.08.2025 esitas Bondora AS Pärnu Maakohtule hagi XX vastu võla saamiseks. Bondora AS ja XX on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud: 01.10.2022 nr BL3078140, mille järgi sai kostja 3500 eurot ja millest summa 221 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks; 16.01.2023 nr BL3392742, mille järgi sai kostja 700 eurot ja millest summa 44 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks; 12.07.2023 nr BL3863703, mille järgi sai kostja 600 eurot ja millest summa 37 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks. Antud juhul on pooled sõlminud lepingu sidevahendi abil krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiilID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas vastupakkumuse. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu täpset aega (laenulepingu viimane lk). Seega on leping sõlmitud VÕS § 404 lg 1 toodud vorminõudeid järgides. Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni. Lepingu nr BL3078140 krediidi kogukulumäär on 40,91%, lepingu nr BL3392742 krediidi kogukulumäär on 34,80% ja lepingu nr BL3863703 krediidi kogukulumäär on 47,60%, samas kui laenu nr BL3078140 väljastamise hetkel oli viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr1 16,30%, laenu nr BL3392742 väljastamise hetkel oli viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 15,31% ning laenu nr BL3863703 väljastamise hetkel oli viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 16,72%, mistõttu jääb laenude kogukulumäär selgelt alla kolmekordse seadusjärgse määra. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja edastas 11.12.2023 ülesütlemise hoiatuse, andis võla tasumiseks 30 päeva, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu ütles hageja 12.01.2024 lepingud erakorraliselt üles. Enne laenu nr BL3392742 väljastamist nähtus kostja pangakontolt regulaarne sissetulek summas 1265,71 eurot. Lisaks nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 21,10 eurot ja
3 analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 379 eurot. Arvestades uue laenu kuumakset (22,74 eurot), teisi kohustusi (393.10 eurot), arvestuslike elamiskulusid (379 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 470,87 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamiseks täitis kostja krediidiküsimustiku, esitas pangakonto väljavõtted ja hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Lepingu BL3392742 ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine: põhinõue 691,96 eurot, intress kuni lepingu ülesütlemiseni 48,30 eurot, tasumata arved 15 eurot (hõlmab sissenõudmiskulusid ja maksehäire teate avaldamise kulusid), haldustasu 9,92 eurot, kokku 765,18 eurot. Hageja nõuab viivist lepingujärgses määras 21,31% aastas summas 247,37 eurot ja edasist viivis 21,31% aastas. Enne laenu nr BL3863703 väljastamist nähtus kostja pangakontolt regulaarne sissetulek summas 1190,36 eurot, igakuiselt regulaarsed kohustused summas 492,08 eurot ja hageja võttis aluseks elamiskuludena 357 eurot. Arvestades uue laenu kuumakset (23,12 eurot), teisi kohustusi (464.08 eurot), arvestuslike elamiskulusid (357 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 346,16 eurot. Lepingu BL3863703 ülesütlemise seisuga oli kostja põhivõlg 632,44 eurot; intress 64,62 eurot, haldustasu 8,48 eurot, kokku 705,54 eurot. Hageja nõuab viivist lepingujärgses määras 31% aastas ja hageja viivisenõue on 321,72 eurot. Hageja nõuab edasist viivist 31% aastas. Lepingu nr BL3078140 alusel esitatud nõude puhul teatas hageja, et loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta väljastatud krediidilt enne lepingu ülesütlemist intressi mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras ega nõua muid lepingujärgseid tasusid. Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel laenumakseid kokku 1302,54 eurot, mille arvel vähendab hageja põhinõuet. Kostja põhivõlg on 2197,46 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras summas 419,25 eurot. Hageja nõuab viivist ka edasiulatuvalt VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 02.10.2025 esitas hageja alternatiivse nõude juhuks kui kohus peaks leidma, et vastutustundlik laenamine ei ole tõendatud. Tulenevalt sellest, et hageja loeb alternatiivse nõude korral kõik kostja teostatud maksed tagastamata krediidisumma katteks, on hageja põhinõue tulenevalt lepingust nr BL3078140 summas 2197,46 eurot ja viivsenõue 69,32 eurot, põhinõue lepingust BL3392742 summas 544,95 eurot ja viivisenõue 103,97 eurot, põhinõue lepingust nr BL3863703 summas 579,28 eurot ja viivisenõue 110,52 eurot. Hageja nõuab ka edasist viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. 20.04.2026 kohtunõudele selgitas hageja 28.04.2026, et teistsugusel kujul hagejal kostja arvelduskonto väljavõtet pole. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud 24.12.2025 Ametlikes Teadaannetes, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust.
4 VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Bondora AS ja XX on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud: 01.10.2022 nr BL3078140, mille järgi sai kostja 3500 eurot; 16.01.2023 nr BL3392742, mille järgi sai kostja 700 eurot; 12.07.2023 nr BL3863703, mille järgi sai kostja 600 eurot (dtl 14-71). Hageja selgitas, et pooled sõlmisid lepingu sidevahendi abil krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiilID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas vastupakkumuse. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse, sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu täpset aega. Hageja edastas kostjale ka kogu lepingueelse teabe ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu nr BL3078140 krediidi kogukulumäär on 40,91%, lepingu nr BL3392742 krediidi kogukulumäär on 34,80% ja lepingu nr BL3863703 krediidi kogukulumäär on 47,60%. Laenu nr BL3078140 väljastamise hetkel oli viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 16,30%, laenu nr BL3392742 väljastamise hetkel oli viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 15,31% ning laenu nr BL3863703 väljastamise hetkel oli viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 16,72%. Kohus leiab, et lepingutes märgitud krediidikulukuse määr VÕS § 406 2 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija
5 varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18). Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-1421710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-2113098, p 21). Hageja selgitas, et kostja maksevõimet hinnati lepingute BL3392742 ja BL3863703 sõlmimisel laenutaotluses toodud andmete ja kostja pangakonto väljavõtte põhjal, samuti teostati päringud maksehäirete kontrolliks. Hageja esitas kostja pangakonto väljavõttena Excel kujul tabeli ja selgitas, et teistsugusel kujul andmeid tal ei ole esitada (dtl 127-203, 235 sama lisa esitatud 28.04.2026). Kohtu hinnangul on tegemist ebausaldusväärse tõendiga, mida kohus käesoleva asja lahendamisel arvesse ei võta TsMS § 238 lg 5 alusel. Esitatud kujul kontoväljavõtet ei ole võimalik usaldada, sest sellest ei nähtu, millise konkreetse panga kontoväljavõttega on tegemist. Samuti ei nähtu tõendist, et see väljavõte kajastab kostjale kuuluvat kontoväljavõtet. Kuna kohtule ei ole usaldusväärset kostja pangakontoväljavõtet esitatud, siis loeb kohus, et kostja osas on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna üksnes taotluse ja maksehäire kontrolli põhjal ei ole võimalik hinnata tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja nõuda ei saa. Hageja esitas ümberarvestuse juhuks kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Lepingu nr BL3078140 alusel esitatud nõude puhul teatas hageja, et loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta väljastatud krediidilt enne lepingu ülesütlemist intressi mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras ega nõua muid lepingujärgseid tasusid. Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel laenumakseid kokku 1302,54 eurot, mille arvel vähendab hageja põhinõuet. Kostja põhivõlg on 2197,46 eurot ja viivsenõue 69,32 eurot. Lepingust BL3392742 tulenev põhinõue on summas 544,95 eurot ja viivisenõue 103,97 eurot, põhinõue lepingust nr BL3863703 summas 579,28 eurot ja viivisenõue 110,52 eurot. Hageja
6 nõuab ka edasist viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus rahuldab tagaseljaotsusega hagi vastavas ulatuses. Menetluskuludest Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (77% ulatuses), jäävad menetluskulud kostja kanda 77% ulatuses ja hageja kanda 23% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 595 eurot. Taotluse järgi on hageja hagiavalduse koostamise eest tasunud õigusabikuluna 100 eurot fikseeritud tasuna, ilma käibemaksuta. 02.10.2025 seisukoha koostamise eest on hageja tasunud 201 eurot ilma käibemaksuta. Hagejale on õigusabi osutatud tunnitasumääraga 90 eurot /h ning menetlusdokumendi koostamisele kulus 2 h ja 14 minutit. Kuivõrd hageja on käibemaksukohuslane, tuleb hagejale hüvitada menetluskulud ilma käibemaksuta. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 896 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada 77% ehk summa 689,92 eurot. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.