Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.04.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-1639
Kohtuasi
Hoffmann Metall OÜ hagi Metalfors OÜ vastu võlgnevuse, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.07.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Hoffmann Metall OÜ 26.08.2024 apellatsioonkaebus Metalfors OÜ 22.10.2024 vastuapellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Hoffmann Metall OÜ apellatsioonkaebuse hind 29 692,68 eurot Metalfors OÜ vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Hoffmann Metall OÜ (registrikood 11940479), lepinguline esindaja Peeter Malve Kostja Metalfors OÜ (registrikood lepinguline esindaja Jaanus Silm
Menetluse liik
12675677),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.07.2024 otsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Rahuldada Hoffmann Metall OÜ apellatsioonkaebus.
3.Rahuldada Metalfors OÜ vastuapellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-20-1639 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hoffmann Metall OÜ (hageja) esitas 30.01.2020 Harju Maakohtule Metalfors OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 23 226,80 eurot (sh käibemaks), sissenõutavaks muutunud viivised 301,95 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.25.10.2022 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Hageja palus kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 23 226,80 eurot (sh käibemaks), sissenõutavaks muutunud viivised 5426,40 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
1.2.17.11.2022 esitas hageja taotluse põhi- ja kõrvalnõuete vähendamiseks. Hageja palus seega kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 22 566,80 eurot (sh käibemaks), sissenõutavaks muutunud viivise 5280,54 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt võttis kostja seaduslik esindaja 2019. a märtsis telefoni teel ühendust hageja seadusliku esindajaga ning tellis metallkonstruktsioone ja detaile tema poolt peatöövõtu korras ehitatavatele objektidele Otepääl (Tehase 2, Otepää) ja Tammeris (Väike-Paala 4, Tallinn). Pooled sõlmisid töövõtulepingu telefoni teel suuliselt, üldistel võlaõigusseadusest tulenevatel töövõtulepingu tingimustel. Töövõtulepinguga kohustus hageja tootma oma metallitöökojas kostja antud juhiste ja jooniste järgi vajalikud metallkonstruktsioonid, kostja aga kohustus toodete eest tasuma kinnitatud hinnapakkumise alusel. Valmistoodete üleandmise kohaks lepiti alguses kokku hageja töökoja aadress Paldiskis. Töövõtulepingus jäeti lahtiseks metallkonstruktsioonide valmimise–üleandmise täpne aeg, kokkuleppe kohaselt lubas hageja toota vajalikud detailid nii ruttu kui võimalik. Hageja seadis lepingueelsetel läbirääkimistel üheks tingimuseks, et enne iga tellitud metallkonstruktsiooni valmistamist peab kostja aktsepteerima hageja saadetud hinnapakkumise ning tasuma ettemaksu hinnapakkumise alusel esitatud arve alusel, mis kataks vajaliku materjali kulu ning mille tasumisega kinnitab kostja ühtlasi ka hageja seatud lepingutingimustega nõustumist.
2.1.Vajalike metallkonstruktsioonide projekteerimisega tegeles insener KK, kelle jooniseid ja juhiseid pidi hageja tellimuste täitmisel järgima ning täitma. KK oli Tammeri ja Otepää objektidega seoses lepingulises suhtes üksnes kostjaga, mida ta kinnitas hagejale 12.05.2020 saadetud e-kirjas. Hageja projekteerimisega ei tegelenud. Hageja koostas kostja ja KKi koostatud tööjooniste alusel hinnapakkumised ning edastas need kostjale kinnitamiseks. 2
2-20-1639 Kostja on kinnitanud hageja esitatud hinnapakkumised suuliselt telefoni teel (Tammeri hinnapakkumine 08.05.2019 ja 07.06.2019 lisatööde hinnapakkumine, Otepää hinnapakkumine 22.04.2019). Kostja tasus Tammeri objektile vajalike metallkonstruktsioonide valmistamise ettemaksu vastavalt arvetele nr 19016 ja 19020 ning Otepää objektile vajalike metallkonstruktsioonide valmistamise ettemaksu vastavalt arvele nr 19017. Valmistööd anti kostjale üle jooksvalt vastavalt kostja tehtud ettemaksude laekumistele ning seejärel tootmisele kulunud ajale, milleks kulus tavaliselt alates ettemaksu laekumisest 2–3 tööpäeva. Kostja ei ole esitanud ühtegi pretensiooni ning ühtegi toodet ei olnud hiljem vaja ümber teha, v.a paigaldamise ajal projekteerija lisatud muudatused.
2.2.Algselt lepiti töövõtulepingus nr 1 kokku, et hageja vaid valmistab kostjale vajalikud metallkonstruktsioonid, millele kostja oma transpordiga ise Paldiskisse järgi tuleb. Pärast metallkonstruktsioonide valmimist tegi kostja hagejale pakkumise täiendava töövõtulepingu (töövõtuleping nr 2) sõlmimiseks, millega kohustus hageja korraldama toodetud metallkonstruktsioonide transpordi Tammeri objektile ning nende paigaldamise, kostja kohustus tasuma nii transpordi kui ka metallkonstruktsioonide paigaldamise eest vastavalt hageja tööliste reaalselt kulutatud töötundidele. Hageja lepingus seatud tingimuseks oli, et kostja tasub taas ettemaksu analoogselt töövõtulepinguga nr 1. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi töötundide arvestust pidama hageja ning esitama need andmed kostjale tööde valmimisel koos lõpliku arvega.
2.3.Tammeri objektile tarnis hageja vastavalt kokkuleppele toodetud metallkonstruktsioonid kohale 25.07.2019 (s.o mõned päevad hiljem kui oli laekunud ettemaks 01.07.2019 arve alusel). Tammeri objektilt laadis hageja transpordivahendilt metallkonstruktsioonid maha kostja töötaja UK 25.07.2019, kes kontrollis toodete kvaliteeti ja fotografeeris neid, edastades tehtud fotod nii hageja kui ka kostja seaduslikule esindajale teadmiseks. Tammeri objektil metallkonstruktsioonide paigalduse tasu suuruseks oli kokkuleppe kohaselt 2000 eurot (käibemaksuta), millega kostja nõustus ning tasus ettemaksuarve. Ilma kostjaga kokkuleppele jõudmata ja ettemaksu laekumiseta ei oleks hageja paigaldustöödega alustanudki. Hageja arvestas hinnapakkumist tehes paigaldustööde maksumuse välja paigaldamist vajavate metallkonstruktsioonide kaalu (kilogramm) alusel ja selgitas seda lepingueelsete läbirääkimiste käigus ka kostjale, millega viimane nõustus. Tammeri objektiga seoses muudeti kostja ja projekteerija poolt pidevalt paigaldusjooniseid ajavahemikul 15.07.2019– 09.2019. Hageja viis kokkuleppel kostjaga oma töötajad Tammeri objektilt enne paigaldustööde lõplikku valmimist üle Otepää objektile Tammeri objektiga samadel tingimustel ja samasisulise töö tegemiseks (töövõtuleping nr 3), mistõttu ei saanud hageja Tammeri objektil paigaldust lõpuni viia ega lõpliku paigaldust üle anda. Kuivõrd algseid paigaldusjooniseid pidevalt muudeti ja sellega seoses suurenes esialgselt kokku lepitud tööde maht, pidid hageja töölised paigaldustööde raames tegema rohkem tööd ja kulutama rohkem materjale kui hageja seda algselt hinnapakkumist ja ettemaksuarvet esitades eeldada sai. Kuigi hageja töölised paigaldustöid lõpuni ei teinud, paigaldasid nad Tammeris metallkonstruktsioone vähemalt kokku lepitud tasu eest (2000 eurot [käibemaksuta]), s.o kokku paigaldati 3300 kilogrammi detaile. Tammeri objektil kestsid paigaldustööd 28.07.2019–31.07.2019, s.o kolm päeva.
2.4.Otepää objektile vajalike metallkonstruktsioonide tootmise ettemaksu tasus kostja hagejale 29.07.2019 töövõtulepingu nr 1 alusel, misjärel tootis hageja paari päeva jooksul kostja tellitud tooted. Täiendaval kokkuleppel kostjaga (töövõtuleping nr 3) vedas hageja metallkonstruktsioonid oma transpordiga Otepää objektile 01.08.2019 ning paigaldas need vastavalt kostja juhatuse liikme ja projekteerija KK juhistele. Otepää objektil võttis kostja juhatuse liige valmistööd isiklikult vastu ega soovinud tööde vastuvõtmise-üleandmise akti 3
2-20-1639 koostamist. Pooled lähtusid selliselt varasemast praktikast. Otepää objektil andis kostja hageja töötajatele jooksvalt lisatöid juurde, millega hageja ka jooksvalt nõustus. Seega pooled täiendasid jooksvalt eelnevalt sõlmitud töövõtulepingus nr 3 kokku lepitud tööde mahtu, millega suurenesid poolte teadmisel nii paigaldusele kulunud materjalide kulu kui ka paigalduseks kulutatud tööliste töötunnid. Otepää objekti paigaldustööde tasu osas lepiti kokku, et see tingimus jääb lahtiseks ja kujuneb vastavalt vajadusele. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale töövõtulepingu nr 3 järgi ühe töötaja töötunni eest 25 eurot + käibemaks + paigaldustöödega kaasnevad kulud. Otepääl kestis töö ajaliselt kolmes etapis – I etapp 01.08.2019–09.08.2019, II etapp 16.08.2019–18.08.2019, III etapp 12.09.2019– 16.09.2019.
2.5.Hageja koostas oma töötajate töötundide kohta tabeli, mille edastas algselt kostjale 06.08.2019 (Otepää tööde vahekokkuvõte). Kostja esitatut ei vaidlustanud ega vastanud hagejale, mida hageja tõlgendas vaikimisi nõustumisena. Lõplikus tööajatabelis tegid pooled 2019. a oktoobri lõpus/novembri alguses kostja kontoris läbiviidud töökoosolekul järgmised muudatused: Otepää tööaja exceli-tabelist võeti maha hageja tööliselt (Anton) 50 töötundi, sest need tööd tuli üle teha ning Otepää vaegtööde summaarseks kompenseerimiseks vähendati hageja transpordi kilomeetri maksumust 25 sendilt 15 sendi peale. Otepääl tehtud tööde maksumuse tabelis arvestati poolte kokkuleppel kuludesse juurde ka hagejale kuulunud uus „Hilti“ akutööriist (maksumusega 150,59 eurot), mis läks kaduma kostja tööliste süül.
2.6.Hageja esitas 20.11.2019 kostjale kooskõlas töökoosolekul kokkulepituga lõplikud arved seoses Tammeri ja Otepää ehitusobjektidega, kuid kostja ei ole neid tasunud ega ka vaidlustanud. 22.11.2019 saatis kostja hagejale e-kirja, et lähinädalatel peaksid Otepää rahad liikuma hakkama. 11.12.2019 tuletas hageja kostjale tasumata arveid meelde, millele kostja samal päeval vastusega reageeris, paludes arvete tasumiseks lisaaega. 06.01.2020 teatas kostja vastuseks hagihoiatusele, et ta ei ole arvetega nõus ja peab need läbi vaatama. 14.01.2020 saatis kostja hagejale kirja, milles esmakordselt vaidlustas kõik Otepää ja Tammeri objektidega seoses tehtud tööd ja esitatud arved. Kostja väitis üllatuslikult, et esialgselt kooskõlastatud hinnapakkumised sisaldasid mh paigaldustöid ning lahtise eelarvega töövõtu kohta puudus pooltel kokkulepe. Kostja väitis, et hageja oli sattunud üleandmisega viivitusse kaks kuud, mis ei vasta tegelikkusele. Lisaks oli kostja seisukohal, et töövõtja tasuks oli kokku lepitud mõlema objekti peale kokku 23 922 eurot (käibemaksuga), sellest on kostja juba tasunud 19 800 eurot ja tasumata on 4122 eurot. Kostja tasaarvestas oma nõuded 25 909,20 eurot hageja tasunõudega ning palus hagejal tasuda tasaarvestuse tulemusena võlgnevuse 21 787,20 eurot. Hageja kostja 14.01.2020 esitatud nõudeid ja tasaarvestuse avaldusi ei tunnistanud ja pidas neid alusetuteks. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja oli seisukohal, et hagiavaldusest ei nähtu, millise konkreetse lepingu alusel ja millise konkreetse tasu maksmise kohustuse rikkumisest tulenevalt kujunes töötasu nõude suuruseks 23 226,80 eurot. Kui töövõtulepingu nr 1 kohta on olemas e-kirjavahetus, siis töövõtulepingute nr 2 ja 3 osas ei ole hageja tõendanud, et sellised kokkulepped olemas on ega kirjeldanud, mis töid need puudutavad. Selge ei ole, kas ja millises osas nõuab hageja tasu lisatööde eest. Kostja ei ole lisatöid tellinud. Hageja on jätnud tõendamata, kuskohast nähtub kokkulepe või tellimus lisatööde tegemiseks, tööde sisu, hind jm tingimused. Hageja loeb lisatöödeks tööd, mis on tehtud puuduste kõrvaldamiseks, sh kostja enda tehtud tööd hageja vaegtööde likvideerimiseks. Puuduvad andmed tööde tegemise, sh nende nõuetekohase 4
2-20-1639 tegemise kohta. Hageja ei ole tõendanud töötasu sissenõutavaks muutumise eelduseid, sh tööde valmimist ja üleandmist. Kostja hinnangul nähtus nii pakkumistest enesest kui ka ekirjavahetusest, et hind oli fikseeritud, sh sisaldas paigaldust. Samuti viidatakse kirjavahetuses selgelt tähtaegadele. Igasugused viited mittesiduvale eelarvele ei ole kooskõlas hageja enda esitatud dokumentaalsete tõenditega. Puudub kokkulepe mittesiduva eelarvega tööde valmistamise osas ja seetõttu olid hinnapakkumised siduvad. Isegi juhul, kui tegelik tööde maht või kulukus osutuvad suuremaks, siis ei saa töövõtja nõuda tellijalt eelarvet ületava tasu maksmist. Tööaja tabelid ei tõenda töö nõuetekohast tegemist ega selle üleandmist. Lisaks ei ole töid lõpetatud, mille võtab hageja omaks ja mis nähtub ka tunnistajate ütlustest.
5.Kostja esitas tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus leiab, et hagi esemeks olevad nõuded on mistahes osas põhjendatud. Tasaarvestusavalduse esitas kostja esmaselt 14.01.2020 tasaarvestades tellija töövõtja saamata jäänud töötasu nõude 4122 eurot tellija nõuetega 25 909,20 eurot. Lisaks on kostja esitanud tasaarvestusavalduse täpsustuse 06.08.2021 menetlusdokumendis. Täpsustatud vastunõuded on kokku 63 428,20 eurot (Otepää ja Tammeri puuduste kõrvaldamise kulu 30 163,20 eurot + muu kahju 33 265 eurot). Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 25.07.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
7.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudus poolte vahel vaidlus selles, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu nr 1 ehitusobjektide Otepää ja Tammer kohta, kostja kohustus tasuma kokkulepitud hinnapakkumise alusel; et hageja esitas kostjale arved nr 19024 ja 19023, kokku 23 226,80 eurot ning, et kostja on hagejale tasunud 19 800 eurot, tasumata on 4122 eurot. Poolte vahel oli vaidlus selles, millised lepingulised suhted poolte vahel olid, kes rikkus kokkulepitud tingimusi ning kas kostjal tekkis õigus tasaarvestamiseks.
8.Maakohus leidis, et kuna poolte seisukohad ja hinnangud tõenditele on vastuolulised, pole oluline see, mitu lepingut pooled sõlmisid, vaid see, milles pooled kokku leppisid ja kas pooled täitsid lepingu tingimusi. Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudus vaidlus selles, et hageja on teinud hinnapakkumised 22.04.2019 (I kd, tl 9) ja 08.05.2019 (I kd, tl 7). Samuti tuvastas maakohus seoses Otepää objektiga järgmised vaidlusvälised asjaolud:
22.04.2019 hinnapakkumine (I kd, tl 9) sisaldas pulbri kambri netohinda 5610 eurot (käibemaksuta), millele lisandus varasemast e-kirjast 1785 eurot filtri eest, millele lisandub käibemaks, seega kokku 8874 eurot. Kostja tasus eelnimetatud arvest pool ettemaksuna (11.10.2022 istung, ajamärge 00:09:34–00:13:05); 22.04.2019 hinnapakkumine oli esitatud Otepää objekti kohta; hageja esitas 24.07.2019 arve nr 19017 (I kd, tl 12) nimetusega „Otepää ettemaks“ kogumaksumusega 4800 eurot (käibemaksuga), mille kostja on täielikult tasunud (11.10.2022 istung, ajamärge 00:13:05–00:14:13); Otepää objekti eest on 22.04.2019 hinnapakkumises kokkulepitud summast kostjal tasumata 4074 eurot (käibemaksuga).
5
2-20-1639
9.Maakohtu hinnangul järeldus tunnistajate Kükiti ja Arraku ütlustest, et pooltevahelised töövõtusuhted olid ebaselged ja täpselt kirjalikult fikseerimata, mis tuleneb ka muudest tõenditest ja esile toodud asjaoludest. Seetõttu oli väga keeruline teha järeldusi poolte vahel kokku lepitud tingimuste ja nende täitmise kohta. Siiski järeldus tunnistajate ütlustest ja poolte esitatud tõenditest asjaolu, et hagejalt tellitud detailide joonised, sh mõõtmed esitas kostja (I kd, tl 7 ja 9; tunnistaja KK ütlused). Samuti kinnitasid tunnistajate ütlused, et vaidlusalustel objektidel tuli teha lisatöid, kuna mõõtmed ei klappinud. Asjas kogutud tõendite põhjal ei olnud võimalik hinnata, kas detailide mõõtmed ei klappinud tulenevalt asjaolust, et need olid tehtud ebaõigete mõõtmete alusel tehtud joonise alusel või olid detailide ebaõiged mõõtmed tingitud hageja ebakvaliteetse töö tulemusest. Samuti järeldus tunnistajate ütlustest see, et hageja ei lõpetanud Otepää objektil paigaldust.
10.Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud oma seisukohta ja nõuet paigalduse maksumuse nõudes nii Otepää kui ka Tammeri objektil. Hageja 25.10.2022 seisukoha lisast 13, lk 85–96 nähtus, et pooled arutavad paigaldamise tähtaegade ja korralduslike küsimuste üle, kuid kirjavahetusest ei nähtunud, et pooled oleksid kokku leppinud paigalduse maksumuses. Hageja esitatud tõend tõendab pigem kostja seisukohta, et paigaldus sisaldus esialgses hinnapakkumises. Seega tuli hageja nõue Otepää ja Tammeri objektil toodete/konstruktsioonide paigalduse maksumuse osas rahuldamata jätta selle tõendamatuse tõttu. Lisaks ei ole hageja tõendanud oma seisukohta, et ta esitas hinnapakkumise, mis ei sisaldanud käibemaksu. Kostja on hageja väitele, et hinnale lisandus käibemaks, vastu vaielnud. Kohus on hagejale selgitanud vajadust tõendada poolte kokkulepet ja varasemat praktikat. Hageja 25.10.2022 seisukoha lisadest nr 7 ja 12 ei nähtunud poolte praktika, mille kohaselt tuleb eeldada, et hinnale lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul kinnitas hageja 25.10.2019 seisukoha lisa 12, lk 2 16.08.2017 kell 08:19:11 e-kiri, et käibemaksu lisandumisel on selgelt välja toodud, et hinnale lisandub käibemaks (6546,7 eur + km), mida aga käesolevas asjas vaidlusalustel tõenditel märgitud ei ole. Mõlemale eelviidatud tõendile on kostja vastu vaielnud. Seega ei ole hageja tõendanud, et hageja hinnapakkumises esitatud hindadele lisandus täiendavalt käibemaks, millest tulenevalt tuli jätta rahuldamata hageja nõue käibemaksust koosnevas osas.
11.Kogumis leidis maakohus, et hageja ei ole tõendanud oma nõude aluseks olevaid järgmisi väiteid:
poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt ei sisaldunud Otepää ja Tammeri objekti hinnas transport ja paigaldus; pooled olid kokku leppinud mittesiduvas eelarves; töövõtulepingute nr 2 ja 3 sõlmimist; lisatööde tellimisega kostja poolt või lisatööde tekkimisest tulenevalt kostja poolsetest lepinguliste kohustuste rikkumisest.
Maakohus nõustus kostjaga selles, et puuduvad andmed tööde tegemise, sh nõuetekohase tegemise kohta, hageja ei ole esitanud tõendeid tööde üleandmise kohta. Hageja lakooniline selgitus stiilis „esitas arve“ ja „arve on tasumata“ ei selgita nõude kujunemist. Tulenevalt asjaolust, et hageja jättis lõpetamata Otepää objekti paigaldustööd, mis sisaldusid hinnapakkumises, siis on kostja põhjendatult jätnud hageja nõude osaliselt rahuldamata. Tulenevalt hageja nõude ebaselgusest ja poolte ebaselgetest ja fikseerimata lepingulistest suhetest ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata Otepää objekti lõpetamata paigaldustööde maksumust, kuid arvestades kostja tasaarvestusavalduses esitatud kahju hüvitamise nõuet, tuli lugeda, et kostja on täinud poolte vahel kokku lepitud tööde eest tasumise nõude nõuetekohaselt. Seega tuli hagi jätta täielikult rahuldamata. 6
2-20-1639
12.Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st 4 juhindudes poolte endi kanda tulenevalt poolte ebaselgetest lepingulistest suhetest. Apellatsioonkaebus
13.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hagi ning jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks asjas uut otsust teha, saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Apellatsiooniastme menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
14.Apellatsioonkaebuse kohaselt tuleneb kaevatava otsuse ebaseaduslikkus tõendite puudulikust ja ebaõigest hindamisest, mis päädis kohtuotsuse puuduliku põhjendamisega. Lisaks on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, sest sai vaidluse sisust valesti aru.
14.1.Maakohus ei ole otsuse p-s 24 võtnud seisukohta hageja väidete osas, mille kohaselt enne paigaldustöödega alustamist Tammeri ja Otepää objektidel leppis ta kostjaga suuliselt kokku paigaldustööde maksumuses ning ei asunud tööle enne, kui kostja oli kokkulepituga kooskõlas esitatud ettemaksuarve ära tasunud. Maakohus ei näinud ettemaksuarvete tasumise ja suuliselt sõlmitud kokkulepete vahelist seost ega analüüsinud seda kohtuotsuses objektiivselt. Maakohus ei saanud jõuda järeldusele, et paigaldus sisaldus esialgses hinnapakkumises. Algne hinnapakkumine oli esitatud vaid metallkonstruktsioonide tootmiseks Paldiski tehases. Ka kostja enda kirjavahetus enne tootmise algust ei viidanud sellele, et esialgses tootmise hinnapakkumises pidi hageja arvesse võtma ka paigaldust objektil koos töömeeste palkade, transpordi ja elamiskuludega. Ka ilma lisatõenditeta pidi olema kohtule ilmselge, et arved olid selleks liiga väikesed, et sellest oleks jätkunud ka paigaldustöödeks Eesti teises piirkonnas. Kuivõrd kostja väitis, et esialgsed hinnapakkumised ja arved ei sisaldanud paigaldust, pidi kostja seda tõendama.
7
2-20-1639
14.2.Meelevaldne on maakohtu järeldus, et hageja ei ole esitanud hinnapakkumist, mis ei sisaldanud käibemaksu. Maakohus ei ole sellise seisukoha kujundamisel arvestanud üldiselt ettevõtluses valitseva praktikaga, mille kohaselt ettevõtjad suhtlevad omavahel teenuste ja kaupade hindadest reeglina ilma käibemaksuta. Kui käibemaks soovitakse hinnale juurde lisada, siis tuuakse see arusaadavalt välja. Seega tuleb üldteada oleva praktika põhjal eeldada, et kui hinnapakkumine käibemaksu ei sisalda, siis järelikult see seda ka ei sisalda ning lõplikule hinnale lisandub käibemaks, mille määr on kõigile ettevõtjatele teada. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks enne arvete tasumist kordagi hagejalt käibemaksu kohta küsimusi esitanud või oleks pooltel sellel teemal juttu olnud. Ükski seadus ei sätesta, et läbiräägitavad hinnapakkumised peavad sisaldama käibemaksu. Käibemaksu lisamisega vähendas kohus meelevaldselt hagejale ette nähtud tasu.
14.3.Maakohus on märkinud otsuses ära kostja esitatud tasaarvestuse vastuväite, kuid ei ole võtnud seisukohta selle põhjendatuse osas.
14.4.Maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tööde valmimist ja üleandmist tõendanud, on asjakohatu. Hageja ei ole võtnud endale kohustust Tammeri ja Otepää objektidel midagi lõplikult paigaldada ning seejärel see kostjale üle anda. Üksnes kostja teadis, millal on neil objektidel midagi lõplikult valmis saadud. Hageja leppis kostjaga kokku, et ta saadab oma töötajad paigaldama seda, mida hageja on eelnevalt tootnud. Hageja töötajad tegid tööd kostja projekteerimisel ja juhendamisel, st sisuliselt rentis hageja kostjale oma tööjõudu ning tööriistu, sest töid hageja neil objektidel ise ei korraldanud ega juhtinud. Vastupidist ei ole kostja tõendanud.
14.5.Kuivõrd ka tunnistajad kinnitasid hagis esitatud väiteid, ei saanud maakohus jätta hagi rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole tõendanud, et tema poolt tasutud arved sisaldasid ka lõplikku paigaldust (v.a paigalduse ettemaksuarved). Töö lõplik valmimine ei sõltunud hagejast, vaid sõltus otseselt kostjast. Kostja tegi pidevaid muudatusi, mis muutis paigaldust mahukamaks. Töödes pidev muudatuste tegemine viitab sellele, et kostja ei saanud hagejaga suletud eelarvega töövõtulepingut sõlmida. Kostja seisukoht
15.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuapellatsioonkaebus
16.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja samuti jätta hageja kanda.
17.Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 162 lg-t 4 ning oluliselt rikkunud TsMS § 436 lg-t 1. Maakohus ei ole tuvastanud ja asja materjalidest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 162 lg 4 kohaldamist ning viitaksid menetluskulude hagejalt väljamõistmise äärmisele ebaõiglusele või ebamõistlikkusele. Isegi, kui poolte lepingulised suhted olid (kohtule) ebaselged, ei saa sellest järeldada asjaolude erandlikkust. Ebaselge oli hagi, mitte lepingulised suhted. Ka kohus ise juhtis hageja tähelepanu puudustele ja tegi mitmeid ettepanekuid nende kõrvaldamiseks. Tsiviilkohtumenetluses kehtib võistlevuse põhimõte. Tegemist on kahe majanduslikult võrdses positsioonis oleva ettevõtjaga ning vaidlus puudutab poolte igapäevast 8
2-20-1639 majandustegevust. Seda, et hageja on toonud kohtu ette ebaselge ja tõendamata asja, ei saa panna kostja süüks ega karistada teda tema menetluskulude hüvitamata jätmisega. Võistlevuse põhimõte on seotud ka „kaotaja maksab“ printsiibiga. Sellest tulenevalt peab pool, kes toob kohtu ette täielikult tõendamata asja, arvestama, et tal tuleb kanda teise poole menetluskulud. Hageja seisukoht
18.Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 656 lg 1 p 5 alusel rahuldada ja maakohtu otsus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud vaidlust lahendades selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud valdavas osas välja selgitamata ja tuvastamata ning otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Arvestades, et otsus tühistatakse ja asi saadetakse uueks läbivaatamiseks, rahuldatakse osaliselt ka vastuapellatsioonkaebus.
kas kostja jättis arvete nr 19023 ja 19024 aluseks olevate tööde eest tähtaegselt kokku 22 566,80 eurot tasumata, st viivitas tööde eest tasumisega, mistõttu on kostja kohustatud tasuma hagejale alates 20.11.2019 kuni 25.10.2022 viivist 5280,40 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot ja täiendavat viivist seadusjärgses määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni; kui hagejal on kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõuded, siis kas kostja on hageja nõude tasaarvestanud enda 63 428,20 euro suuruse nõudega hageja vastu, sh kas hageja on kohustatud hüvitama kostjale objektidel tekkinud puuduste kõrvaldamise kulu 12 596,40 eurot (Otepää) ja 17 566,80 euro (Tammeri) ja muu kahju 33 265 euro ulatuses.
21.Pooled on üksmeelel selles, et nad alustasid 2020. a juunis koostööd, mille käigus pidi hageja valmistama erinevatel objektidel vastavalt kostja tellimusele erinevaid metallkonstruktsioone, ning hageja on kostjale töid teinud. Pooled on aga eri meelt selles, milliseid töid täpselt pidi hageja kostja tellimusel igal objektil tegema (mh kas hageja nõuab tasu ka tööde eest, mida kostja ei tellinud) ja kui suurt tasu pidi kostja tellitud tööde eest hagejale maksma (kas ja milline oli poolte tasukokkulepe).
22.Selleks, et rahuldada hageja põhinõuet (s.o mõista kostjalt hageja kasuks arvete nr 19023 ja 19024 aluseks olevate tööde eest välja tasu) ning viivisenõudeid (s.o mõista kostjalt hageja kasuks välja arvete nr 19023 ja 19024 tasumisega viivitamise eest viivis), tuli maakohtul esmalt tuvastada, kas, millal ja millises suuruses oli kostjal kohustus tasuda arvete aluseks olevate tööde eest. Ringkonnakohus selgitab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) VÕS § 635 lg 1 järgi saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Eelkõige tuleb maksta töö eest töövõtulepinguga kokkulepitud tasu, 9
2-20-1639 kuid kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, tuleb VÕS § 637 lg 1 järgi maksta tavalist tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlikku tasu. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi üldjuhul sissenõutavaks töö valmimisest, kuid kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline, ning töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija ei võta alusetult valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ülaltoodut arvestades tuli maakohtul hageja nõuete rahuldamiseks esmalt välja selgitada, milles pooled kokku leppisid. Arvestades kostja vastuväiteid, tuli maakohtul tuvastada poolte töövõtulepingu sisu, st milliste konkreetsete tööde tegemises ja millise hinnaga pooled iga objekti puhul kokku leppisid. Edasi tuli maakohtul tuvastada, kas hageja on kokkulepitud tööd teinud ja nõuab kostjalt üksnes kokkulepitud tööde eest kokkulepitud hindade alusel tasu. Lisaks tuli maakohtul tuvastada, kas hageja on täitnud iga objekti puhul kõik kokkulepitud kohustused, ning kui hageja on jätnud oma kohustused osaliselt täitmata, siis kas see andis kostjale alust keelduda oma kohustuse täitmisest, s.o tasu maksmisest hagejale. Kuna hageja nõuab kostjalt töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse rikkumisele tuginedes tasu, tuli maakohtul ka hagejale selgitada nende asjaolude kohtu ette toomise ja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendamise vajadust.
23.Kuna kostja peamiseks vastuväiteks oli see, et hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud on ebaselged, hagiavaldusest ei nähtu, millise konkreetse lepingu alusel hageja tasunõue on kujunenud ja millises osas nõuab hageja tasu lisatööde eest, mida kostja ei ole tellinud, tuli maakohtul välja selgitada, kas pooled olid üldse saavutanud igal objektil tehtavates töödes ja nende hinnas enne vastaval objektil tööde alustamist kokkuleppe ning millised olid kokkuleppe tingimused. Ringkonnakohus selgitab, et VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on VÕS § 16 lg 1 järgi lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Eemalviibijale nõustumuse andmise tähtaega määramata esitatud pakkumuse puhul kehtib pakkumus VÕS § 18 lg 2 järgi nõustumuse kättesaamiseks tavaliselt vajaliku aja jooksul, arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid, sh pakkumuse esitaja valitud sidevahendi kiirust. Pakkumus lõpeb VÕS § 19 lg 1 järgi siis, kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud või kui pakkumuse esitaja on kätte saanud pakkumuse tagasilükkamise teate. Nõustumus on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Seejuures loetakse vaikimist või tegevusetust VÕS § 20 lg 2 järgi nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele on VÕS § 21 lg 1 järgi pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus. Ülaltoodut arvestades tuli maakohtul vaidluse lahendamiseks mh välja selgitada, kas ja millisel viisil saavutasid pooled kokkuleppe tööde tegemises ning nende maksumuses, sh kas kostja esitatud jooniste ja pooltevahelise kirjavahetuse alusel kujunes poolte vahel kokkulepe ka paigaldustööde tegemiseks ning millise sisuga see oli. Seejuures tuli hinnata, kas ja milliste poolte tahteavalduste kaudu kujunes paigaldustööde tegemise ja nende maksumuse 10
2-20-1639 kokkulepe, sh kas üks pool esitas pakkumuse ning teine pool nõustus sellega, või jäi kokkulepe saavutamata. Juhul, kui ülaltoodu kohaselt ei olnud võimalik poolte kokkulepet tuvastada, pidi maakohus hagejale selgitama, et kokkuleppe puudumise korral on hagejal VÕS § 637 lg 1 järgi õigus saada tehtud töö eest tavalist või mõistlikku tasu, ning määratlema selgelt hageja tõendamiskoormuse sisu. See tähendab, et hagejal tuli esile tuua ja tõendada, milline oli igal objektil kostja tellitud paigaldustööde eest tavaliselt makstav tasu või selle puudumisel mõistlik tasu, st arvete aluseks olevate konkreetsete tööde väärtus. Samuti tuli maakohtul eeltoodut arvestades tuvastada, kas ja milliste konkreetsete paigaldustööde tegemises, millises mahus ning millistel tingimustel saavutasid pooled iga objekti kohta kokkuleppe.
24.Praegusel juhul ei ole maakohus vaidluse aluseks olevaid asjaolusid olulises osas nõuetekohaselt välja selgitanud ega tuvastanud ning on jätnud olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded. Jättes rahuldamata arvete nr 19023 ja 19024 aluseks olevate tööde eest hageja tasunõude, ei ole maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud ega tuvastanud, milliseid töid tellis kostja hagejalt Otepää ja Tammeri objektidele ning kas hinnapakkumistes sisaldusid üksnes need tööd, mida kostja tellis, s.o kokkulepitud tööd. Samuti ei ole maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud ega tuvastanud, milline oli Otepää ja Tammeri objektidele tellitud tööde kokkulepitud hind või vastava kokkuleppe puudumise korral samasuguse töö eest makstav tavaline tasu või asjaolude kohaselt mõistlik tasu. Muuhulgas ei nähtu maakohtu otsusest, et maakohus oleks võtnud seisukoha hageja väidete osas, mis puudutavad ettemaksuarvete tasumise ja suuliselt sõlmitud kokkulepete omavahelist seost.
25.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Seejuures peab kohus otsust tehes TsMS § 438 lg 1 I lause ja § 442 lg 8 järgi tuvastama vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ja tegema neist järeldused, sh hindama ja analüüsima kõiki tõendeid ja otsustama, millised asjaolud on tuvastatud, põhjendama, miks ta ei nõustu poole faktiliste väidetega või mõnda tõendit ei arvesta. Praegusel juhul on maakohus jätnud hagi rahuldamata, kuid ei ole vaidlust lahendades selgitanud välja vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus piisavalt eristanud vaidluse lahendamisel hagi aluseks olevate asjaolude puudulikkust ja nende tõendatust. Maakohus on otsuse p-s 27 järeldanud, et hageja ei ole esitanud piisavalt selgeid ja konkreetseid väiteid pooltevahelise lepingu olemasolu ja selle oluliste tingimuste kohta (mh milliste tööde tegemises pooled kokku leppisid, milline oli lepingu hind jms), mistõttu ei olnud võimalik lepingulise suhte sisu kindlaks teha. Selline järeldus viitab eeskätt hagi aluseks olevate asjaolude ebapiisavale esitamisele, mitte nende tõendamatusele. Ringkonnakohus möönab, et hageja ei ole menetluses esitanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid piisava selguse ja süsteemsusega, kuid see ei vabasta kohut TsMS § 392 lg 1 p-st 3 tulenevast selgitamiskohustusest. Alles juhul, kui hageja ka pärast asjakohast ja sisulist selgitamist ei esita nõude aluseks vajalikke asjaolusid viisil, mis võimaldaks nõuet õiguslikult hinnata, võib kõne alla tulla hagi menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel või menetlusse võetud hagi läbi vaatamata jätmine TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel. Maakohus on küll hagi korduvalt käiguta jätnud (dtl 52–53, 74–76, 124–126), ent esitatud selgitused on jäänud üldsõnaliseks ega vasta TsMS § 392 lg 1 p-st 3 tuleneva selgitamiskohustuse sisule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lähtuda sellest, et kui 11
2-20-1639 kohus peab nõude aluseks olevaid asjaolusid ebapiisavalt esitatuks, tuleb esmalt täita TsMS § 392 lg 1 p-st 3 tulenev selgitamiskohustus, andes hagejale konkreetsed juhised puuduste kõrvaldamiseks ning enne seda ei ole põhjendatud hagi rahuldamata jätmine põhjendusel, et lepingu sisu ei olnud tuvastatav, kui selline järeldus tuleneb esitatud asjaolude ebapiisavusest.
26.Arvestades, et kostja vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis, tuleb osaliselt rahuldada ka vastuapellatsioonkaebus. Seejuures nõustub ringkonnakohus vastuapellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on menetluskulude jaotamisel kohaldanud ebaõigesti TsMS § 162 lg-t 4. Kuigi otsus tehti hageja kahjuks, leidis maakohus, et menetluskulud tuleb osundatud sätte alusel jätta poolte endi kanda, põhjendades seda pooltevaheliste lepinguliste suhete ebaselgusega. Ringkonnakohus leiab, et pooltevaheliste lepinguliste suhete ebaselgus ei kujuta endast TsMS § 162 lg 4 tähenduses sellist erandlikku asjaolu, mis võimaldaks kalduda kõrvale menetluskulude jaotuse üldreeglist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul jaotada uuesti ka menetluskulud sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
27.Neil põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saadab asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.