lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-9422/3

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 29.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-9422/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1311
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 371 lg 1, 2, 9Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 338 lg 1, 3Kohtule esitatava menetlusdokumendi sisuTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 372 lg 4, 6Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 661 lg 2Määruskaebuse esitamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Määruse tegemise aeg ja koht

29.aprill 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-26-9422 F.B hagi SA Viljandi Haigla vastu kahju hüvitamiseks Kalev Kuningas

Kohtunik Hageja Hageja seaduslik esindaja eestkostja Kostja

F.B (isikukood XXX, XXX U.F.Q (registrikood XXX, e-post XXX) SA Viljandi Haigla

RESOLUTSIOON

1.Keelduda avalduse menetlusse võtmisest.
2.Seoses eelnevaga: 2.1 jaotada menetluskulud ja jätta menetluskulud hageja kanda; menetluskulusid ei esine; 2.2 toimetada kohtumäärus hagejale ja hageja seaduslikule esindajale kätte;
3.Selgitada: 3.1 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2 TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

1.F.B esitas kohtusse kaebuse. Kaebuse kohaselt raske füüsilise, psühholoogilise ja psüühilise kahju tekitamise eest esitan Viljandi haigla vastu hagi summas 1000000 eurot. Asjaolud: 2018. aastal ajasid minu videoreportaažid psühhiaatriahaiglast karistuspsühhiaatria teemal Eestis ärevile Viljandi haigla psühhiaatrid ja juhtkonna. Mind karistati piinamisega. Olles terve mõistuse juures ja rahulikus seisundis, paigutati mind 28. mail 2018. a isolaatorisse, kus seoti rihmadega kinni minu käed, jalad ja rind. Kuni 2018. a 31. maini ma lebasin kinniseotuna kušetil ja kannatasin ülemääraselt. Mind hoiti isolaatoris kuni 10.09.2018, pärast mida isoleeriti mind kamber-tüüpi ruumi, kus mind hoiti kuni 10.01.2022. Isolaatoris ja kambris söödeti mulle neuroleptikume Sisordinol depoo 200 ml, Sisordinol agutard 50 ml, Lepaneks 700 ml ja Olanzapin. Mulle tehti üledoseerimist. Igapäevaselt piinasid mind teravad torkivad valud

südames, hingeldus, niiditaoline pulss, käelabad ja jalatallad higistasid kõvasti, organismil oli kord palav, kord külm, kehas olid koolikud, vererõhk kõikus järsult. Ma tunnetasin pidevalt surmaeelset seisundit. Ma olin suremas, kuid jäin ellu. Tahan pöörata tähelepanu sellele, et mul on raske ajuhaigus. Juba 15 aastat on mul peas tugev müra ja 15 aastat piinab mind tugev füüsiline nõrkus. Minul on peaajus rikutud normaalne vere tsirkulatsioon. Müra peas- see on distsirkulatoorne entsefalopaatia. Viljandi haigla arstid keeldusid panemast mulle diagnoosi ja mind ravimast, sest psühhiaatrid panid mulle vale diagnoosi - hüpohondria. Ma piinlen iga päev. See on inimese piinamine. Eesti rikub Euroopa inimõiguste konventsiooni § 3. Tahan toonitada, et ma olen karistuspsühhiaatria ohver ja juba 14 aastat hoitakse mind ebaseaduslikult psühhiaatriahaiglas. Mulle tekitatakse parandamatut tervisekahju. Käesoleval ajal tehakse mulle Sisordinol depoo süste, mis rusub minu närvisüsteemi ja suurendab ajuhaigust. Samuti ei ole mul söögiisu, kõht koriseb, progresseerub tihe urineerimine, öösiti surevad sõrmed, ilmneb südame arütmia, värisevad käed, jalad ja keha. Mind on tehtud invaliidiks. Hageja palub: Mõista minu kasuks välja moraalne kompensatsioon summas 1000000 eurot. Anda mulle advokaat minu õiguste kaitseks.Vabastada mind riigilõivu tasumisest. Kohtu põhjendused

2.Vastavalt TsMS § 371 lg 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ja lg 10 kohaselt hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
3.TsMS § 338 lg 1 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed.
4.TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt märgitakse (hagi)avalduses avaldaja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaselt lisatakse avaldusele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.
5.Kohus leiab, et hagiavaldus ei vasta TsMS §-s 338 ja §-s 363 sätestatud vorminõuetele. Hagiavaldus on käsikirjaline ja allkirjastamata hageja seadusliku esindaja poolt. Hagiavalduses tuleb selgelt märkida menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid, sidevahendite andmed, isikukoodid, sünniajad või registrikoodid, et kohtul oleks võimalik tuvastada kostjate isikuid. TsMS § 338 lg 3 sätestab, et kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud.
6.TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 1 p 11 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist.
7.Kohtule nähtuvalt ei ole hagiavalduselt tasutud ka riigilõivu. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus selgitab, et hagejal tuleb tasuda nõuetelt riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) §-s 59 sätestatud määras. Riigilõivu tuleb tasuda igalt esitatud nõudelt.
8.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esitatud hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 menetlusdokumendile sätestatud vormi- ja sisunõuetele, mistõttu ei ole võimalik avaldust menetleda. Kohus leiab, et esitatud hagiavaldus on nii ulatuslike vormiliste ja sisuliste puudustega, et mõistlik ei ole anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kooskõlas TsMS §-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
9.Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et kui hagi on esitatud selliste puudustega, et puuduste kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus menetlusdokument, siis ei ole põhjendatud anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid on lubatud hagi menetlusse võtmisest keelduda (TalRK 2-19-9416, p 6). Kohus leiab, et kõiki eeltoodud puuduseid arvesse võttes on hagi koostatud oluliste vormiliste ja sisuliste puudustega ja puuduste kõrvaldamine tooks kaasa sisuliselt vajaduse uue hagiavalduse koostamiseks. Seetõttu pole põhjendatud hagis olevate puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmine.
10.Lisaks märgib kohus, et TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
11.Harju Maakohtu 11. märtsi 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-766 on hageja üle seatud eestkoste ja eestkostjaks määratud XXX kaudu. Kohtumäärus on jõustunud. Rahvastikuregistrist nähtub, et käesoleval hetkel on hageja eestkostjaks U.F.Q, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eeskostja ülesanneteks on F.B esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti F.B esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Seega on hageja eestkostjal kohustus kontrollida eestkostetava huvide kaitstust ning vajadusel algatada sellel eesmärgil kohtumenetlus. Antud juhul ei ole eestkostetav ilmselgelt pöördunud eestkostja poole, kes oleks saanud koostada kohtule menetlusdokumendi miinimumstandarditele vastava avalduse ja teda kohtus esindada. Seetõttu ei esine kohtu hinnangul hagejal õiguskaitsevajadust TsMS § 371 lg 2 p 2 mõistes ning kohus ei pea vajalikuks hagiavaldust käiguta jätta ega ka avalduse osas eestkostja arvamust küsida. Kohus selgitab, et eestkostjal on õigus ja kohustus eestkostetava huve kaitsta, sh selle võimalikke riiveid, ning õigus ja kohustus esitada vajadusel kohtule nõuetekohane hagiavaldus.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi TsMS § 371 lg 1 p 9, 10, 11 ja § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
13.Kuivõrd kohus jätab hagi menetlusse võtmata, siis jäävad kostja muud nõuded sh riigiõigusabi taotlus läbi vaatamata.
14.Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd hagi pole menetlusse võetud ega ühelegi teisele menetlusosalisele kätte toimetatud, ei saa asjas olla menetluskulusid tekkinud ning hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
15.Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval