I.I kaebus kohtutäitur Rannar Liitmaa 13.01.2025 otsusele täiteasjas nr 175/2020/2876
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10.06.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Rannar Liitmaa määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik) I.I (isikukood XXX) Puudutatud isik (sissenõudja) Credit.ee (registrikood 11898079), seaduslik esindaja AE Puudutatud isik kohtutäitur Rannar Liitmaa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
OÜ
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 10.06.2025 määrus muutmata ja kohtutäitur Rannar Liitmaa määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud kohtutäitur Rannar Liitmaa kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.I.I (avaldaja, võlgnik) esitas 19.01.2025 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Rannar Liitmaa 13.01.2025 otsusele täiteasjas nr 175/2020/2876. Kaebuse kohaselt esitas avaldaja 06.03.2024 kohtutäiturile avalduse mittearestitava summa 441,21 euro tagastamiseks avaldajale, kuna kohtutäituril ei olnud õigust arestida avaldajale tuludeklaratsiooni tagastusega tagastatavat summat. 11.03.2024 kirjas palus täitur avaldajalt täiendavat teavet, tuvastamaks, kas kõik eeldused raha tagastamiseks on täidetud või mitte. Andmed tuli esitada viie kalendripäeva jooksul alates käesoleva elektronkirja edastamisest. Avaldaja edastas täiturile küsitud andmed õigeaegselt, s.o 11.03.2024. 01.04.2024 teatas täitur avaldajale, et laekunud raha on makstud välja sissenõudjale, kuna avaldaja ei esitanud küsitud andmeid (palgalehte ja töötasu suurust) tähtaegselt. 01.04.2024 palus avaldaja täiturilt selgitusi raha ülekandmise kohta sissenõudjale ja dokumenti, mille alusel keeldus kohtutäitur avalduse alusel tagastatavat summat tagastamast, et avaldaja saaks esitada kaebuse kohtutäituri tegevusele. 09.01.2025, pärast Justiitsministeeriumilt saadud vastust, edastas avaldaja kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 13.01.2025 saatis kohtutäitur kaebusele vastuse, milles jättis kaebuse läbi vaatamata, tuues põhjuseks, et kaebus pole esitatud tähtaegselt. Puudutatud isikute seisukohad
2.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebuse aluseks olev asjaolu, et kohtutäitur ei tagastanud tulumaksutagastust, sai avaldajale teatavaks 01.04.2024. Seega oli kaebuse esitamise lõpptähtaeg 11.04.2024. Seetõttu on avaldaja kaotanud õiguse vaidlustada kohtutäituri tegevust ning kohtutäitur on põhjendatult keeldunud kaebuse läbivaatamisest. Samuti ei esinenud kaebuses ühtegi asjaolu, mis õigustaks selle esitamist ligikaudu üheksa kuu pikkuse viivitusega. Seetõttu on ebaõige kaebuse esitaja väide, et kaebuse aluseks olevad asjaolud said talle teatavaks 09.01.2025.
3.Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri otsusele oluliselt hilinenult, st ca üheksa kuud hiljem arvates summa arestimisest. Maakohtu määrus
4.Maakohus rahuldas kaebuse, tühistas kohtutäituri 13.01.2025 otsus täiteasjas nr 175/2020/2876 ja kohustas kohtutäiturit avaldaja 03.04.2024 kaebust läbi vaatama. Maakohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ja mõistis temalt avaldaja kasuks välja riigilõivu 15 eurot.
4.1.Maakohus viitas, et kui on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vt RKTKm 11.11.2015, 3-2-1-122-15, p 13; RKTKm 13.10.2009, 3-2-1102-09, p 9). 2
Täituri tegevus täitemenetluse läbiviimisel ei olnud kooskõlas seadusega. 11.03.2024 küsis täitur võlgnikult täiendavat teavet tuvastamaks, kas eeldused võlgnikule raha tagastamiseks on täidetud või mitte. Võlgnik vastas täiturile 11.03.2024 e-kirjaga, et edastab nimekirja ja pangaväljavõtte. Täitur teatas võlgnikule 01.04.2024, et laekunud raha on makstud välja sissenõudjale põhjusel, et avaldaja ei esitanud küsitud andmeid (palgalehte ja töötasu suurust) tähtaegselt. 03.04.2024 e-kirjas on palunud avaldaja täiturilt selgitusi raha ülekandmise kohta sissenõudjale ja dokumenti, mille alusel keeldus kohtutäitur avalduse alusel tagastatavat summat tagastamast, et avaldaja saaks esitada kaebuse kohtutäituri tegevusele. Asjas ei nähtu, et täitur oleks avaldaja vastavale pöördumisele vastanud või teinud raha tagastamata jätmise kohta otsuse, mille osas saanuks avaldaja esitada kaebuse täiturile. Avaldaja 03.04.2024 pöördumise puhul on tegemist sisuliselt kaebusega täituri tegevusele arestitud summa tagastamata jätmise kohta, millele on jätnud täitur vastamata. Täituri edasine tegevus avaldaja 09.01.2025 kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta on lubamatu, sest avaldaja oma avaldusega sisuliselt veelkord teatanud soovist, et täitur teeks oma 01.04.2024 vastuse osas sisulise ning motiveeritud otsuse, mille osas saaks avaldaja kaebuse esitada. Seega tuleb kaebus rahuldada ja täituril tuleb avaldaja 03.04.2024 kaebus läbi vaadata. Kohus ei saa anda hinnangut arestitud tulumaksutagastuse tagastamata jätmise osas enne, kui täitur on avaldaja kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ja selle otsusega lahendanud.
4.2.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kohtutäituri kanda ning määras avaldaja põhjendatud menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 järgi kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot, mille mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja. Sissenõudjale hüvitatavad kulud puuduvad. Määruskaebus
5.Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud avaldaja kanda.
5.1.Asjakohatu on maakohtu seisukoht, justkui oleks kohtutäitur pidanud tegema otsuse raha tagastamata jätmise kohta. Selline kohustus seadusest ei tulene. Kohtutäitur on 01.04.2024 võlgnikule saadetud e-kirjas üheselt ja arusaadavalt selgitanud, miks ei kuulunud raha tagastamisele. Avaldaja sai talle olulistest asjaoludest teada 01.04.2024 ning TMS § 217 lg-st 1 tulenevalt oli tema kaebuse esitamise lõpptähtaeg 11.04.2024. Kuna avaldaja oli kaotanud õiguse kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks, keeldus kohtutäitur õiguspäraselt kaebuse sisulisest läbivaatamisest. Kaebuses ei sisaldunud ühtegi asjaolu, mis õigustaks ligikaudu üheksa kuu pikkust hilinemist. Isegi juhul, kui võlgniku 03.04.2024 pöördumist saaks käsitada kaebusena, ei olnud põhjendatud esitada uut kaebust alles 09.01.2025.
5.2.Kohtutäitur jättis võlgniku 03.04.2024 pöördumisele vastamata tuginedes kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 4 p-le 8, kuna see oli sisult deklaratiivne ning ei sisaldanud uusi ega menetluslikult olulisi asjaolusid. Pöördumise eesmärk oli teavitada kohtutäiturit võimalikust kaebuse esitamisest. Arvestades, et võlgnikul oli esindajaks Advokaadibüroo Lepmets & Nõges, ei olnud kohtutäituri hinnangul täiendavate selgituste andmine vajalik. Kohtutäitur eeldas põhjendatult, et esindaja on pädev tagama võlgniku õiguste tõhusa kaitse. Menetluse edasine käik
3
6.Avaldaja määruskaebusele seisukohta ei esitanud. Sissenõudja palus määruskaebuse rahuldada.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
9.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kohtutäituri tegevus täitemenetluse läbiviimisel ei olnud kooskõlas seadusega ning avaldaja 03.04.2024 kirja saab käsitada kaebusena kohtutäituri tegevuse peale.
9.1.Oma 01.04.2024 kirjas palus avaldaja kohtutäituril edastada talle otsuse/dokumendi, millest nähtuks, mille alusel keeldus kohtutäitur avaldajale taotletud raha tagastamisest. 03.04.2024 saatis võlgnik kohtutäiturile uue kirja, milles palus veelkord, et kohtutäitur teeks raha tagastamata jätmise kohta põhjendatud otsuse, et võlgnik saaks kaebusega kohtusse pöörduda. Kohtutäitur ei ole ka sellele kirjale vastanud ega otsust teinud. Kuigi kohtutäitur leiab, et võlgniku kirjade näol oli tegemist deklaratiivsete teadetega, millele vastamisest võib kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 4 p 8 alusel loobuda, ei saa otsuse ja selgituste küsimist deklaratiivse tähendusega pöördumiseks pidada. Ka asjaolu, et võlgnik märkis ühes oma kirjas, et teda hakkab kohtus esindama Advokaadibüroo Lepmets & Nõges, ei andnud alust jätta võlgniku pöördumistele vastamata. Võlgniku 03.04.2024 kirjast nähtus üheselt eesmärk saada kohtutäiturilt otsus, mida võlgnik saaks kohtus vaidlustada.
9.2.Maakohus viitas õigesti Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt kui on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (RKTKm 12.03.2018, 2-1612972, p 19). Sellises olukorras hakkab kohtusse pöördumise tähtaeg kulgema ajast, mil kaebuse esitajale on ilmselge, et täitur ettenähtud otsust ei tee (RKTKm 11.11.2015, 3-2-1-12215, p 14).
9.3.Võlgnik pöördus 11.12.2024 selgitustaotlusega Justiits- ja Digiministeeriumi poole ning palus juhiseid edasiseks käitumiseks olukorras, kus kohtutäitur ei tagasta talle tulumaksutagastuse arvelt laekunud rahalisi vahendeid ega vasta ka tema kirjadele. Kuna Justiits- ja Digiministeerium märkis oma 09.01.2025 vastuses, et võlgnikul on kohtus võimalik oma õiguseid kaitsta ka siis, kui kohtutäitur on jätnud tema kaebused tähelepanuta, esitas võlgnik samal päeval ehk 09.01.2025 kohtutäiturile kaebuse tema tegevuse peale.
9.4.TsMS § 218 lg 1 esitatava kaebuse eesmärgiks on anda kohtutäiturile esmalt võimalus oma tegevusele ise hinnang ning kuulata ära menetlusosaliste seisukohad kaebuse osas (vt RKTKm 22.01.2025, 2-24-6287, p 8) ning erandlikel juhtudel saab võlgnik pöörduda ka otse kohtu poole. Kuigi praegusel juhul esinesid erandlikud asjaolud otse kaebusega kohtusse pöördumiseks, esitas võlgnik siiski 09.01.2025 veel kohtutäiturile kaebuse tema tegevuse peale, mille kohtutäitur jättis 13.01.2025 läbi vaatamata. Arvestades, et kohtutäitur võlgniku 01.04.2024 ja 03.04.2024 kirjadele ei vastanud ega selgitanud talle ka tema õiguseid tekkinud olukorras (rikkudes seeläbi TMS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust) ning venitas põhjendamatult võlgniku algse kaebuse lahendamisega, ei saa kohtutäitur siinsel juhul jätta kaebust läbi 4
vaatamata tähtaja möödumise tõttu ja oleks pidanud tegema põhjendatud otsuse. Seega leidis maakohus õigesti, et kohtutäituril tuleb võlgniku kaebus sisuliselt läbi vaadata.
10.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kohtutäituri kanda. Menetlusosalised ei ole kohtu määratud tähtajaks oma menetluskulude nimekirju esitanud, mistõttu kohus menetluskulude puudumise tõttu nende rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.