Võlaõigus

2-25-104032 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

EDASIKAEBAMISE KORD

Apellatsioonkaebuse esitamine Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kaja tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või LHV Pank AS-is EE567700771003819792. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

KOHTU SELGITUSED

2/4

2-25-104032

TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. See tähendab, et ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele, peab kohus omal algatusel (ex officio) kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib. Selleks saab kohus vajaduse korral anda krediidiandjale võimaluse esitada krediidi kulukuse määra või vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks lisatõendeid. Kui kohus leiab, et nõude aluseks olev tarbijakrediidileping on nt liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, ei saa sellist hagi tagaseljaotsusega muus kui algse maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi osas rahuldada, sest see ei ole õiguslikult põhjendatud. Kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 26).

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 täiendab kohus kirjeldava või põhjendava osata otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Täiendava otsuse korral algab ka kaja esitamise tähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 448 lg 42 kohaselt kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lg-s 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud. Seega on kohus seisukohal, et kostjal puudub vaidlus hagi üle. Hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning on õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 09.02.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr EXP-000118. Hageja kandis kostjale üle 12 000 eurot intressiga 15 % aastas. Leping sõlmiti 60 kuuks (viieks aastaks) igakuise maksetähtpäevaga 25. kuupäeval, s.o alates 25.03.2021 kuni 25.02.2026. Nimetatuga on tõendatud lepingu sõlmimine. Krediidilepingu vorm ja sisu vastavad VÕS § 404 lg-le 1 ja 2. Kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel kohaldus krediidi kulukuse määr 17,09% aastas, mis ei ületa VÕS § 4062 lg 1 sätestatud määra enam kui kolm korda. Lepingu sõlmimise ajal kehtis krediidi kulukuse määr 20,09% (3x määr = 60,27%). Seega ei ole sõlmitud leping tühine. Kostja ei teinud ühtegi tagasimakset. Arvestades, et hageja sõnutsi puuduvad tal veenvad tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, arvestas hageja lepingutasu 180 eurot põhivõlgnevuse katteks. Hageja on piiranud oma nõude põhivõla ja seadusjärgse viivitusintressi tasumise nõudega. Hageja ei nõua kasutusintressi, lepingujärgsete tasude (lepingu sõlmimise tasu, haldustasu) ega sissenõudmiskulude 3/4

2-25-104032 maksmist. Seetõttu ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontroll käesolevas asjas vajalik. Hageja nõue vastab sellele, mis tal on ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral (VÕS § 4034 lg 7).

Hageja on esitanud nõude arvestuse, tasumata põhinõue 11 820 eurot, millest hagiavalduse esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud 9820 eurot ning kohtumenetluse ajal muutus sissenõutavaks täiendavalt 2000 eurot (vastavalt käesoleva lahendi resolutsioonis välja toodud graafikule alates maksetähtpäevale järgnevast päevast). Hageja palub selle summa kostjalt TsMS § 369 alusel välja mõista. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud – ka kohtumenetluse ajal ei ole kostja näidanud üles vähimatki huvi võlgnevuse tasumiseks. Lisaks on hageja esitanud viivise nõude VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, viidates TsMS §-le 367. Alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni (03.05.2025 – 29.04.2026) on viivise suurus vastavalt viivisekalkulaatorile 1116,47 eurot (1004,41 + 19,05 + 17,16 + 15,46 + 13,74 + 12,01 + 10,34 + 8,62 + 6,95 + 5,23 + 3,5). Kohus arvestas ka kohtumenetluse ajal sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevust, ning arvutas igalt osamakselt viivise alates osamakse maksetähtpäevale järgnevast päevast. Eeltoodud summad tuleb kostjalt välja mõista.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Arvestades hagi rahuldamist, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 630 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis mõlemad on kohtu arvates vajalikud ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS §113 lg 1 sätestatud määras.

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.