Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Viru Maakohus 20.03.2024 võttis menetluse N S hagi A S vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 066/2024/1113. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 14.12.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11072 on pandud paika lapse ja tema isa vaheline suhtluskord. Kostja esitas 04.02.2024 kohtutäitur Andrei Krekile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks

1(3)

2-24-4344 (täitedokumendiks on Viru Maakohus 23.01.2024 kohtumäärus tsiviilasjas nr. 2-23-8513). Hageja ei saa aru, millal ja mis moel ta on suhtluskorda rikkunud. Hageja leiab, et sundtäitmine on algatatud alusetult, sest hageja ei ole põhjustanud kohtutäituri poole pöördumist. Kostja esitas 25.03.2024 kohtule vastuse hagile, milles palub jätta hagi rahuldamata. Kostja selgitab, et varasemalt (14.12.2020) oli kohus teinud määruse tsiviilasjas 2-20-11072, kuid ema ei ole seda täitnud. Tsiviilasja nr 2-23-8513 alustamise idee seisnes selles, et hageja ei võimaldanud kostjal lapsega kokku saada, oli vaja tunnistada kohtumäärus sundtäidetavaks ja määrata uus suhtluskord. Hageja on rikkunud kohtumäärusega määratud suhtlemiskorda ning kostja oli sunnitud pöörduda kohtutäituri poole. Kohus küsis 17.04.2026 hageja seisukohta asja edasise käigu kohta. Kohus selgitas, et pöördus hageja poole, kuna kumbki pool ei ole pika aja jooksul avaldanud huvi asja lahendamise vastu. Hageja lepinguline esindaja esitas 23.04.2026 Viru Maakohtule vastuse kohtunõudele, milles teatab, et hageja on avaldanud soovi hagi tagasi võtta (TsMS § 424). Kohus teatas avaldusest kostjale ja määras tähtaja, et esitada seisukoht menetluskulude jaotuse osas ning oma menetluskulude nimekiri. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja põhjendatud kulud on seotud kostja esindamisega kohtumenetluses. Kinnitab, et kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Menetluskulude koosseis on märgitud hagivastuses. Kokku kulud 750 eurot (hagiavaldusega tutvumine, hagivastuse koostamine). Hageja leiab, et antud asjas peaksid poolte menetluskulud jääma poolte endi kanda (TsMS 162 lg 4), kuna hageja majanduslik olukord ei võimalda neid kanda - selgitab siinkohal, et hagejal sündis just laps, hageja momendil tööl ei käi ja hagejal puuduvad sellised sissetulekud ning ka varad, et menetluskulusid kanda (see sai tegelikkuses ka põhjuseks miks hageja momendil hagi tagasi võttis, sest hagejal puuduvad hetkel vahendid enda menetluskulude kandmiseks, kuid see ei tähenda, et hageja oma nõude perspektiivikuses jätkuvalt kahtleks kostja toonane tegevus ei olnud õige ja põhjendatud). Teiseks on kostja menetluskulude suurus ilmselgelt ülepaisutatud - arvestades asja keerukuseastet, hageja hinnangul ei kuluks hagivastuse koostamise peale rohkem kui 1 töötund ja muude toimingutega kokku mitte rohkem kui 2 töötundi, mistõttu võiksid kostja menetluskulude suurus olla maksimaalselt 300 eurot (pluss käibemaks). Hageja palub kokkuvõtteks jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda. Alternatiivselt palub hageja kostja menetluskulusid vähendada, vastavalt eeltoodule.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 2 võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

2(3)

2-24-4344 Hageja teatas, et võtab hagi tagasi. Tagasivõtmise avaldus esitati eelmenetluses, seega ei pea kostja andma nõusolekut hagi tagasivõtmiseks. Kohus selgitab pooltele, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud on jätta menetluses kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Hageja esitas erandlikud asjaolud mis kohtu hinnangul annavad aluse TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Kohus arvestab menetluskulude poolte endi kanda jätmisel sellega, et hagejal on sündinud veel üks laps (rahvastikuregistri andmetel sündis laps märtsi lõpus 2026) ning et hageja ei tööta. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tema hagi ei saa pidada perspektiivituks. Kohus on hagi põhjendatust hinnanud ning selle menetlusse võtnud. Kostja esitatud asjaoludest ei nähtu, et hagi oleks õiguslikult või faktiliselt sedavõrd põhjendamatu, et see tuleks jätta menetlusse võtmata. Nendel asjaoludel leiab kohus, et menetluses kantud menetluskulude hageja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.