Võlaõigus

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui 1/5

2-26-4009 kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Aktiva Finance Group OÜ esitas 19.02.2026 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS I (edaspidi märgitud kui esialgne võlausaldaja) ja A L (edaspidi kui kostja) sõlmisid 30.09.2024 tarbijakrediidilepingu nr L89017801174, mille alusel sai kostja laenu summas 18000 eurot. Lepingu nr L89017801174 kohaselt on krediidi kulukuse määr 13,91% aastas ja intressimäär 5,90% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat (18000 €), intressimäära (5,90%), osamaksete arv (72), laenulepingu sõlmimise tasu (0 €), igakuine lepingu haldustasu (23,40 €). Kostja rikkus laenulepingust nr L89017801174 tulenevat kohustust. Esialgne võlausaldaja saatis 11.11.2024 kostjale autoliisingu lepingu muutmise teatise nr L89018439820. Lepingu nr L89018439820 kohaselt on krediidi kulukuse määr 22,97 % aastas ja intressimäär 10,90% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat (17874,65 €), intressimäära (10,90%), osamaksete arv (72), laenulepingu sõlmimise tasu (35 €), igakuine lepingu haldustasu (23,40 €). Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.03.2025 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse 2/5

2-26-4009 (tähtajaga 19.03.2025), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 26.03.2025 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks 125,35 eurot. Ülesütlemise saatmise seisuga oli kostja võlas 10.12.2024, 10.01.2025, 10.02.2025, 10.03.2025 osamaksetega. Esialgne võlausaldaja loovutas 31.03.2025 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja põhivõlg on summas 17874,65 eurot, intressivõlgnevus 1151,28 eurot, laenuhaldustasu võlgnevus 93,60 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 50 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1756,17 eurot. Hageja palub ka mõista kostjalt välja viivis põhivõlalt lepingulises määras 10,90% aastas alates 19.02.2026 kuni täitmiseni. Viru Maakohus selgitas 04.03.2026 määruses hagejale tarbijakrediidilepingust tulenevat tõendamiskohustust. Hageja esitas 11.03.2026 täiendavad selgitused ja nõude ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja lepingu alusel laenu summas 18 000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud perioodil 10.11.2024 - 10.10.2030. Kostja on esialgsele võlausaldajale teinud lepingu nr L89017801174 alusel tagasimakseid summas 363,59 eurot. Kostja rikkus lepingu nr. L89017801174 punktist 7 tulenevat kohustust. Esialgne võlausaldaja saatis 11.11.2024 kostjale lepingu muutmise teatise nr L89018439820. Lepingu teatise saatmise hetkel oli kostja võlgnevus ümberarvestuse kohaselt 17 636,41 eurot (18000 - 363,59 = 17636,41). Kostjalt ei ole laekumisi toimunud. juhul kui vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, kohustub kostja jätkuvalt tasuma põhiosa 17636,41 eurot, intressid summas 671,69 ning viivised alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so 27.03.2025. a kuni täitmiseni lepingujärgses viivisemääras, s.o 10,90 % aastas. Samuti on põhjendatud ka sissenõudmiskulud 50 eurot. Viru Maakohus 04.03.2026 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumääruse koos hagiavalduse ja selle lisadega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 20.03.2026. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 28 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastust esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).

3/5

2-26-4009 Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (5,90% ja lepingu muutmisel 10,90% aastas), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Leping on sõlmitud kehtivalt, kostja poolt digitaalselt allkirjastatud ja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus on seisukohal, et antud juhtumil ei hinnanud krediidiandja tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, punkt 29.3). Praegusel juhul krediidiandja on seda teinud, kuid ebapiisavalt. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta märkinud, et kostja krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Kostja sissetuleku kontrollimiseks küsis esialgne võlausaldaja pangakonto väljavõtet. Kostja viimase 12 kuu keskmine sissetulek oli 2245 eurot, muud finantskohustused puudusid ning lepinguga lisandus igakuine kohustus 363,59 eurot. Sellest jäi kostjale kätte peale lepingu sõlmimist ca 1881,41 eurot (2245 - 363,59 = 1881,41) igapäevasteks majandamiskuludeks. Seega jäi kostjale kätte ca 84% tema sissetulekust ning seega oli kostja krediidivõimeline. Hageja esitas 11.03.2026 täiendavalt esialgse võlausaldaja poolt koostatud kategoriseeritud pangakonto väljavõtte, mis on tehtud analüüsitud kostja pangakonto väljavõtte alusel. Kohtule esitatud kategoriseeritud pangakonto väljavõttest ei nähtu, et vahemikus 01.03.2024 kuni 30.09.2024 oli kostja sissetulek kokku summas 3614,67 eurot, sellest maksed eraisikutelt 144,50 eurot, investeeringud 0,17 eurot ja sularaha sissemaksed 3470 eurot. Kokku sissetulek 3614,67 eurot ja kulud 3616,16 eurot. Kostja teise pangakonto väljavõttest nähtub sissetulekuks kokku 115 eurot ja kulud 114,21 eurot. Kohus leiab, et krediidiandja hinnang kostja krediidivõimekuse kohta on ekslik. Pangakonto väljavõtte alusel ei saaks olla arvestatavaks laenuvõtja sissetulekuks keskmiselt 2245 eurot. Kostja keskmine sissetulek on olnud oluliselt väiksem ja tegemist polnud regulaarse sissetulekuga. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-1421710, p 25.3). Kohus asub seisukohale, et laenuandja ei ole tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud andmeid piisavalt analüüsinud ega veendunud tarbija krediidivõimelisuses. Kohtu hinnangul kui laenuandja oleks võtnud arvesse kõik võlgniku pangakontode väljavõtetelt nähtuvat teavet kostja laekumiste ja väljaminekute kohta, ei oleks laenuandja saanud järeldada, et võlgnik on krediidivõimeline ja suudab krediidilepingust tulenevad kohustused probleemideta täita. Kohtu hinnangul asuda võib seisukohale, et ei ole laenuandja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kokkuvõttes on krediidiandja rikkunud VÕS § 4034 lg 6 sätestatud kohustust. 4/5

2-26-4009 VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega põhinõuet ja seadusjärgset intressi ja viivist ületavas osas, sh haldus- ja lepingutasu osas, jääb hagi rahuldamata. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja laenu põhiosa 17 636,41 eurot, seadusjärgse intressi kuni lepingu ülesütlemiseni 26.03.2025 summas 174,43 eurot, hagiavalduse esitamise päeva (19.02.2026) seisuga sissenõutavaks muutunud viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 1659,92 eurot, lisanduvad viivised seadusjärgsest määras alates 19.02.2026 kuni põhinõude täitmiseni ning võla sissenõudmiskulud 50 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagiavalduses esitatud nõude hinnaks oli 22 909,04 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust, milleks on kohtu arvutuste järgi 21 310,86 eurot, jätab kohus menetluskulud 93% kostja kanda ning 7% hageja kanda. Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv 1260 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 338 eurot (tunnitasu 169 eurot) (käibemaksu ei lisandu, sest hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Põhjendatud ka hageja lepingulise esindaja ajakulu alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele, dokumentide kohtule esitamisele 2 tundi ja tasu 338 eurot (TsMS § 175 lg 1). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulud 93% ulatuses, so summas 1486,14 eurot. Rahuldada tuleb hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.