Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1.Hageja palub kostjatelt Y.A , A.A ja A.Y solidaarselt välja mõista hageja kasuks 2500 eurot ning VÕS § 113 alusel viivis (põhinõudelt 2500 eurot) alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 2023.a oktoobri alguses suulise õigusabiteenuse lepingu. Hageja esindas erinevates maa- ja halduskohtu menetlustes kostjaid: - Hageja koostas Viru Maakohtule esitamiseks A.A taotluse enne tähtaega tingimisi vabastamise otsustamiseks, koostas motivatsioonikirja, erinevaid pöördumisi, konsulteeris seoses kohtuistungiga. - Hageja koostas ja esitas A.Y palvel Tartu Halduskohtule taotluse haldusasjas 3-20- 1406 määruse p-s 8 avaldatud isikuandmete eemaldamiseks. - Hageja koostas ja esitas A.Y palvel Harju Maakohtule taotluse veebilehel riigiteataja.ee avaldatud väärteoasja 4-22-2788 otsusest kostja andmete eemaldamiseks. - Hageja koostas ja esitas kostjate palvel Tallinna Halduskohtule kaebuse Viru vangla vastu moraalse kahju hüvitamiseks seonduvalt kostjate alasti lahti riietamisega enne pikaajalisi kokkusaamisi (haldusasi nr. 3-23-2611). - Hageja koostas ja esitas A.A ja A.Y palvel Tartu Halduskohtule kaebuse Viru vangla vastu moraalse-ja varalise kahju hüvitamiseks (haldusasi nr.3-24-47). Kostjad kohustusid osutatud teenuse eest tasuma hiljemalt 10.04.2024 hagejale ühe summana 2500 eurot. Kostjate vastuväited 2.Kostjad hagiga ei nõustu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Kostjad leiavad, et isegi kui eeldada, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping, polnud see sõlmitud hageja majandusvõi kutsetegevuses, mille puhul saaks eeldada käsundi täitmist tasu eest. Kostjate väitel ei ole pooled sõlminud tasulist käsunduslepingut. Kostjad ei valda eesti keelt ja hageja ise pakkus välja, et võib neid aidata. Mingist tasust ei räägitud ja selles kokku ei lepitud. Hageja ei täpsusta, kellega kostjatest, millal, milline ja mis hinnaga töö kokku lepiti. Maakohtu otsus 3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, määras kindlaks, et kostjatel hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 4.Hageja on esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt hageja osutab juriidilisi õigusabiteenuseid eraisikutele ning teenuste hinnakirja (dtl 150). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et kostjad oleksid viidatud teenuste ja nende hinnakirjaga tutvunud. Kohus märgib, et eelnimetatud teenuste hinnakirjast nähtub, et tasumine toimub esitatud arve alusel enne töö alustamist. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kostjatele esitanud arve osutatud teenuste eest. Hageja on kirjeldanud pooltevahelist suhtlust ning esitanud kohtule kõnede eristuse (dtl 157248) ja saadetud kirjade väljavõtted (dtl 302-306), mis kohtu hinnangul ei ole piisavad tõendid, et tuvastada lepingu sõlmimine hageja poolt väidetud tingimustel. Kõnede eristus on väljavõte tehtud kõnedest ning nende kestvusest, kuid ei kajasta vestluse sisu. Saadetud kirjade väljavõtted ei kajasta nende sisu. Hageja väiteid pooltevahelisest suhtlusest on tõendamata. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et pooled saavutasid kokkuleppe, mille kohaselt kostjad tasuvad hagejale õigusabi teenuse eest kokku solidaarselt 2500 eurot 2

hiljemalt 10.04.2024. Kohus ei tuvastanud tsiviilasjas tasukokkuleppe olemasolu. Kohus märkis 17.02.2025 menetlusdokumendis, et hagejal tuleb selgitada, miks võib käsundi täitmist mõistlikult eeldada üksnes tasu. Kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses saab välja mõista vaid mõistliku tasu vastavalt esitatud asjaoludele. Mõistliku tasu hindamise aluseks saavad olla vaid konkreetsed asjaolud, mille põhjal oleks võimalik hinnata osutatud teenuse osutaja kvalifikatsiooni, teenuse mahtu, sisu, ajakulu, tunnihinda, vajadust ja põhjendatust. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus on seisukohal, et hageja abstraktselt esitatud toimingute kirjeldus ei võimalda hinnata mõistliku tasu suurust. Kohus märkis 17.02.2025 menetlusdokumendis, et arvestades, et erinevaid toiminguid on osutatud erinevatele kostjatele, siis on solidaarse kohustuse väljamõistmise eelduseks solidaarse kohustuse asjaolude väljatoomine. Hageja on jätnud ka solidaarse kohustuse asjaolud välja toomata. Kuna kohus ei tuvastanud, et kostjad oleksid rahalise kohustuse täitmisega viivituses, jääb rahuldamata hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel. Apellatsioonkaebus 5.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles see jäi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osa. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on tuvastatud kostjate poolt omaksvõtu alusel faktiline asjaolu, et kostjad tellisid apellandilt juriidilise õigusabi teenust. Samuti on asjas tuvastatud faktiliste tõenditega apellandi poolt teostatud töödest. Kohus on poolete vahelistele suhetele andnud selgelt ebaõige materiaalõigusliku hinnangu, kui on leidnud, et pole tuvastatud, et poolte vahel oleks raha maksmise kokkulepe. Kostjad on üksnes paljasõnaliselt asunud väitma, et poolte vahel pole juriidilise õigusabi teenuse eest raha maksmise kokkulepet olnud, mis ei ole aga eluliselt usutav. On selge, et nagu varas ei tunnista vargust, nii ka isikud, kes ei soovi teenuse eest maksta asuvad väitma, et maksmise kokkulepet polnud. Maakohus on jätnud arvestamata ka seda, et hageja ei hakka ju lihtsalt lambist välja mõtlema nõuet kostjate vastu. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta hageja väited selle kohta, et samad kostjad on hagejale tekitanud kahju ka tsiviilasjas nr.2-24-6613 ning pole jõustunud otsust asunud täitma, millega tõid kaasa ka kohtutäituri poolt kohtusse pöördumise tsiviilasjas nr.2-26-357(mille menetleja on sama maakohtunik Nansy-Marita Maltseva), milles on kohtutäitur taotlenud lausa kostja A.A kohtusse sundtoomist. Kõik need asjaolud kinnitavad, et kostjad on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega ning selline käitumine muudab kostjate paljasõnalised väited, et raha maksmise kohustust polnud, ebausaldusväärseks Hageja taotles asja arutamist kohtuistungil ja ka enda ärakuulamist, kuid maakohus asus asja menetlema lihtmenetluses. Maakohus määras küll hageja ärakuulamise telefoni teel, kuid jättis arvestamata, et kõned tuleb kohtul nagu ka videokonverentsid kooskõlastada vanglaga, sest hageja ei saa helistada igal ajal. Kohtuistungi ja hageja ärakuulamise korraldamata jätmise tagajärjel jäid kohtul tuvastamata olulised asjaolud ning sellega on maakohus oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme ja materiaalõigust, mis tingivad maakohtu otsuse tühistamise. Käesolevas asjas lähtus maakohus üksnes hageja poolt märgitud õiguslikust kvalifikatsioonist, kuid jättis otsuses kaalumata, kas kostjad võisid tekitada hagejale kahju töövõtulepingut rikkudes ja/või VÕS § 1045 lg.1 p-des 4-8 sätestatu rikkumisega. Määruse põhjendused 6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1

3

redaktsiooni kohaselt oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja (edaspidi ka apellant) maakohtu otsuse. 7.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. 8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Maakohus analüüsis otsuses hageja esiletoodud asjaoludel kohalduvat materiaalõigust, seega on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on jätnud analüüsimata võimalikud muud materiaalõigusnormid, mis võimaldaksid hageja nõude rahuldada, põhjendamatud. 9.Hagiavaldusest nähtuvalt viibis hageja kinipidamisasutuses kui ta osutas teenuseid kostjale A.A-le , kes kandis kuni 02.01.2024.a, mil ta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastati, karistust Viru vanglas koos hagejaga, samuti kostja A.A elukaaslasele Y.A-le ning kostja A.A isale A.Y-le . Seda, et hageja aitas kostjatel erinevatele aadressaatidele avaldusi, kaebusi koostada pooled ei vaidle. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja tasunõue on põhjendatud. Maakohus leidis, et tasukokkulepe tõendamist ei leidnud. Asjas ei leidnud tõendamist ka see, et hageja osutas teenust oma majandus- ja kutsetegevuses. Ringkonnakohus on kokkuvõtvalt seisukohal, et maakohus on hagi põhjendatult jätnud rahuldamata. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust. Maakohus selgitas hagejale vajadust esile tuua ja tõendada asjas tähtsust omavaid asjaolusid, kuid hageja jättis need selgitused tähelepanuta. 10.Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette ka kohtuistungi korraldamata jätmist ning hageja ärakuulamata jätmist. Ringkonnakohtu arvates on hageja väited alusetud. TsMS § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel p 7 järgi loobuda kohtuistungist. Seega ei pidanud maakohus kohtuistungit korraldama. Maakohus määras kindlaks hageja ärakuulamise aja ja viisi ning tegi selle hagejale teatavaks. Hageja ärakuulamise toimumist ei võimaldanud, maakohtule ei teatanud, et ärakuulamine määratud ajal ja viisil võimalik ei ole. Seetõttu jäi hageja ära kuulamata hagejast tulenevatel asjaoludel. Maakohus on esile toonud hageja vastuväidet lahendavas määruses argumendid, miks hageja väited maakohtu menetlusõiguse rikkumise kohta ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukohad on arusaadavad ja põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 405 eesmärk on väiksema hagihinnaga asjades menetluse lihtsustamise ja kiirendamise kaudu tõhusama õigusemõistmise tagamine. Kohus peab tagama menetlemisel, et menetlusosalised oma menetlusõigusi ei saaks kuritarvitada ja seeläbi menetlust pidurdada. 11.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub kohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, siis hagejalt riigilõivu tasumist riigituludesse ei nõuta. Riigilõivu tasumise kohustuse täitmine oleks olnud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eelduseks. Apellatsioonkaebust ei edastatud vastustajatele vastamiseks ning vastustajatel ei saanud 4

apellatsioonimenetluses apellandilt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega ringkonnakohus apellandilt vastustajate kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.