Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-24-6708 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue

Hageja palub kostjatelt T. A., D. N. ja M. N. solidaarselt välja mõista hageja kasuks 2500 eurot ning VÕS § 113 alusel viivis (põhinõudelt 2500 eurot) alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 2023.a oktoobri alguses suulise õigusabiteenuse lepingu erinevates maa- ja halduskohtu menetlustes esindamiseks. -

Hageja koostas Viru Maakohtule esitamiseks D. N. taotluse enne tähtaega tingimisi vabastamise otsustamiseks, koostas motivatsioonikirja, erinevaid pöördumisi, konsulteeris seoses kohtuistungiga.

-

Hageja koostas ja esitas M. N. palvel Tartu Halduskohtule taotluse haldusasjas X-XXX määruse p-s 8 avaldatud isikuandmete eemaldamiseks.

-

Hageja koostas ja esitas M. N. palvel Harju Maakohtule taotluse veebilehel riigiteataja.ee avaldatud väärteoasja X-XX-XXX otsusest kostja andmete eemaldamiseks.

-

Hageja koostas ja esitas kostjate palvel Tallinna Halduskohtule kaebuse Viru vangla vastu moraalse kahju hüvitamiseks seonduvalt kostjate alasti lahti riietamisega enne pikaajalisi kokkusaamisi (haldusasi nr. X-XXX-XXX).

-

Hageja koostas ja esitas D. N. ja M. N. palvel Tartu Halduskohtule kaebuse Viru vangla vastu moraalse-ja varalise kahju hüvitamiseks (haldusasi nr.X-XX-XX).

Kostjad kohustusid osutatud teenuse eest tasuma hiljemalt 10.04.2024 hagejale ühe summana 2500 eurot.

Seisukohana hagivastusele, hageja leiab, et eluliselt ei ole usutav, et hageja hakkaks oma aega raiskama tasuta suuremahulise töö teostamisele.

2-24-6708 Peale seda juhtus D. N.l Viru vanglas terviserikke ehk parema jala sääreluus oleva kasvaja, mille tõttu ka vabastamise taotlus sai Viru Maakohtule esitatud. Hageja helistas ning teatas sellest koheselt D. N. tütrele M. N.le ja elukaaslasele T. A.le, kes palusid hagejalt abi nende konsulteerimiseks mida ja kuhu peaks nad pöörduma/ kirjutama. Hageja selgitas kostjatele, et ta ei osuta juriidilist abi tasuta ning kui nad soovivad abi, siis selle eest tuleb tasuda nagu ka hageja nende isa/elukaaslasega on kokku leppinud. Kostjad olid nõus. Nimetatud ajavahemikul olid peamiselt kõned seotud sellega, et hageja aitas telefoni teel M. N.l koostada avaldusi/kirju Viru Maakohtule, kus menetluses oli D. N. taotlus tervislikel põhjustel edasise karistuse kandmisest vabastamiseks, seoses D. N. vabastamisega tervislikel põhjustel (hageja ütles ette ning kostja e-posti teel kirjutas). Hiljem, kui D. N. naasis haiglast ja vangla edastas Viru Maakohtule materjalid tema tingimisi enne tähtaga vabastamise otsustamiseks, taotlus ja TEV-i menetlused ühendati, siis hageja aitas koostada D. N.l eesti keeles motivatsioonikirja Viru Maakohtule kriminaalasjas nr-X-XXX; M. N.le ja T. A.le D. N. palvel Tartu Halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse Viru vangla vastu (seonduvalt kostjate ja nende teiste pereliikmete alasti läbiotsimistega enne pikaajaliste kokkusaamiste toimumist); M. N.le ja T. A.le avaldused Harju Maakohtule ja Viru Maakohtule nende kohtuasjade eemaldamiseks veebilehelt riigiteataja.ee; lisaks konsulteeris hageja M. N. tema ettevõttega ja ettevõtlusega seotud küsimustes. D. N. vabanes vanglast Viru Maakohtu määruse alusel 02.01.2024.a ning ajavahemikul 03.01.2024.a 30.04.2024.a tegi hageja M. N.`ile ja T. A.`le kokku 1754 minutit ja 23 sekundit s.o ca 29 tundi. See aeg on kulunud peamiselt D. N.le ja M. N.le kahju hüvitamise kaebuse koostamiseks Viru vangla vastu Tartu Halduskohtusse seoses D. N. tervise kahjustamisega ja saamata jäänud tuluga; M. N. konsulteerimisele seoses tema poolt ettevõtluse alustamisega ettevõtluse küsimustes (vt Harju Maakohtu 27.01.2025.a kohtuotsust tsiviilasjas nr X-XX-XXX) ning erinevate ettevõtlusega seotud lepingute koostamiseks informatsiooni saamisele ja lepingute koostamisele, väljaprintimisele ja postiga paberkandjal talle edastamisele, mis kõik kokku on lisaks kõnede ajale olnud üpris mahukas ajaline kulu. On lisatud lepingud, milled hageja koostas kostja M. N.le tema palvel ning nendelt on näha kuupäevaliselt ja kellaajaliselt, millal on hageja need peale koostamist edastanud vangistusportaali kaudu oma kontaktisikule väljaprintimiseks. Kostjate vastuväited

Kostjad hagiga ei nõustu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

Kostjad leiavad, et isegi kui eeldada, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping, polnud see sõlmitud hageja majandus- või kutsetegevuses, mille puhul saaks eeldada käsundi täitmist tasu eest.

Kostjate väitel ei ole pooled sõlminud tasulist käsunduslepingut. Kostjad ei valda eesti keelt ja hageja ise pakkus välja, et võib neid aidata. Mingist tasust ei räägitud ja selles kokku ei lepitud. Hageja ei täpsusta, kellega kostjatest, millal, milline ja mis hinnaga töö kokku lepiti.

Kohtuotsuse põhjendused 3

2-24-6708

17.02.2025 menetlusdokumendis määras kohus, et menetlusosalistel on kuni 17.03.2025 õigus kohtule kirjalikult esitada kõik oma lõplikud avaldused, taotlused, väited, tõendid ja vastuväiteid. Seni esitatud seisukohti ei pea üle kordama ja juba esitatud tõendeid ei ole vaja uuesti esitada. Peale ülalviidatud kuupäeva kohus pooltelt uusi asjaolusid ega tõendeid vastu ei võta.

05.01.2026 esitas hageja kohtule täiendavad tõendid. Hageja ei ole toonud esile mõjuvat põhjust uute tõendite hilinenult esitamiseks ning esitatud dokumentide menetluse võtmine põhjustaks menetluse lahendamise viibimist. Kohus jätab hageja 05.01.2026 esitatud tõendid TsMS § 331 lg 1 alusel menetlusse võtmata.

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses.

TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Kohus, selgitanud välja poolte seisukohad ning tutvunud esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

Hageja nõuab kostjatelt õigusteenuse osutamise eest rahalise kohustuse täitmist.

Kohus leiab, et arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, on hageja põhivõla nõude puhul tegemist lepingu täitmise nõudega. Sellise nõude üldiseks õiguslikuks aluseks saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtu hinnangul võivad pooled olla sõlminud käsunduslepingu VÕS § 619 tähenduses. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Riigikohus on 13.04.2016 kohtulahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15 märkinud, et kui advokaadibüroo pidaja sõlmib kliendiga õigusteenuse osutamise lepingu, millega ei lepita kokku saavutatavas tulemuses, on tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud saavutatavas tulemuses, mistõttu ei ole põhjust pooltevahelist lepingut pidada töövõtulepinguks VÕS § 635 tähenduses. Kostjate väitel ei ole pooled sõlminud tasulist käsunduslepingut. Kostjad ei vaidlusta, et hageja osutas kostjatele abi, kuid tasus kokku ei lepitud.

2-24-6708 Kohus selgitab, et VÕS § 9 lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Hagi rahuldamise eelduseks on seega tasukokkuleppe täpsemate asjaolude, sealhulgas pakkumuse ja nõustumuse asjaolude esitamine ja tõendamine. Hageja on esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt hageja osutab juriidilisi õigusabiteenuseid eraisikutele ning kajastub teenuste hinnakiri (dtl 150). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et kostjad oleksid viidatud teenuste ja nende hinnakirjaga tutvunud. Kohus märgib, et eelnimetatud teenuste hinnakirjast nähtub, et tasumine toimub esitatud arve alusel enne töö alustamist. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kostjatele esitanud arve osutatud teenuste eest. Hageja on kirjeldanud pooltevahelist suhtlust ning esitanud kohtule kõnede eristuse (dtl 157-248) ja saadetud kirjade väljavõtted (dtl 302-306), mis kohtu hinnangul ei ole piisavad tõendid, et tuvastada lepingu sõlmimine hageja poolt väidetud tingimustel. Kõnede eristus on väljavõte tehtud kõnedest ning nende kestvusest, kuid ei kajasta vestluse sisu. Saadetud kirjade väljavõtted ei kajasta nende sisu. Hageja väiteid pooltevahelisest suhtlusest on tõendamata. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et pooled saavutasid kokkuleppe, mille kohaselt kostjad tasuvad hagejale õigusabi teenuse eest kokku solidaarselt 2500 eurot hiljemalt 10.04.2024. Kohus ei tuvastanud tsiviilasjas tasukokkuleppe olemasolu.

VÕS § 627 lg 1 sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Sama paragrahvi lg 2 ütleb, et kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

Kohus märkis 17.02.2025 menetlusdokumendis, et hagejal tuleb selgitada, miks võib käsundi täitmist mõistlikult eeldada üksnes tasu eest eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Eelnimetatud asjaolude esitamisel saab välja mõista vaid mõistliku tasu vastavalt esitatud asjaoludele. Mõistliku tasu hindamise aluseks saavad olla vaid konkreetsed asjaolud, mille põhjal oleks võimalik hinnata osutatud teenuse teenuse osutaja kvalifikatsiooni, teenuse mahtu, sisu, ajakulu, tunnihinda, vajadust ja põhjendatust. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus on seisukohal, et hageja abstraktselt esitatud toimingute kirjeldus ei võimalda hinnata mõistliku tasu suurust. Kohus märkis 17.02.2025 menetlusdokumendis, et arvestades, et erinevaid toiminguid on osutatud erinevatele kostjatele, siis on solidaarse kohustuse väljamõistmise eelduseks solidaarse kohustuse asjaolude väljatoomine. Hageja on jätnud ka solidaarse kohustuse asjaolud välja toomata.

Kuna kohus ei tuvastanud, et kostjad oleksid rahalise kohustuse täitmisega viivituses, jääb rahuldamata hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel.

5

2-24-6708

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et hagi rahuldamise eeldused on täitmata ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus.

Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Kuivõrd kostjad ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ning menetluskulude kandmist ei nähtu ka tsiviilasja toimikust, määrab kohus kindlaks kostjatele hüvitatavate menetluskulude puudumise.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

Praegusel juhul on lahend tehtud hageja kahjuks. 25.06.2024 määrusega vabastas kohus hageja täielikult riigilõivu 385 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel. 09.09.2024 määrusega vabastas kohus hageja hagi tagamise avalduselt riigilõivu, 70 eurot, tasumise kohustusest. Eelnevast tulenevalt ja TsMS § 190 lg 2 alusel mõistab kohus A. M.lt riigituludesse välja 455 eurot. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb menetluskulusid tasuma kohustava lahendi täitmisega viivitamise korral tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva Kohtunik

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.