Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2026, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-11322
Tsiviilasi
ARENS AS-i hagi Sincobele Velterede OÜ (endine ArensRiga OÜ) vastu võlgnevuse nõudes
Apellatsioonkaebuse hind
199 224,28 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. märtsi 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Sincobele Velterede OÜ (endine ArensRiga OÜ) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
7. aprill 2026
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Sincobele Velterede OÜ (registrikood 11233084), seaduslik esindaja Rando Saarepere Vastustaja (hageja): ARENS AS (registrikood 10254960), lepinguline esindaja Meelis Leis
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 28. märtsi 2025. a otsus muutmata.
2.Jätta Sincobele Velterede OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata
3.Jätta ringkonnakohtus kantud kantud menetluskulud Sincobele Velterede OÜ kanda.
4.Määrata kindlaks ARENS AS ringkonnakohtus kantud menetluskulud ja mõista Sincobele Velterede OÜ-lt ARENS AS-i kasuks välja 1200 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.ARENS AS (hageja) esitas 9. augustil 2023. a Tartu Maakohtule hagi ArensRiga OÜ (alates 2026 on uus ärinimi Sincobele Velterede OÜ, kostja) vastu võlgnevuse 199 224 euro 28 sendi nõudes. Hagiavalduse kohaselt tegid pooled alates 2005. a koostööd, mille raames müüs hageja kostjale köögimööblikomplekte ja mööblidetaile ning kostja müüs neid edasi valdavalt Läti Vabariigis asuvatele klientidele. Müügihinnast moodustas töö hind 20–30% ning 80–70% materjalikulu. Müük toimus selliselt, et kostja võttis Läti köögiostuhuviliselt algandmed, mis saadeti hageja tehasesse. Hageja koostas tellimuslehe, mille kostja kinnitas. Seejärel anti tellimus hageja juures tootmisse. Hageja andis kauba kostjale üle kostja tellitud veokile laadimisega. Kui kaup oli hageja laost välja saadetud, läkitas hageja kostja e-postile arve. Arvete maksetähtajaks oli 30 päeva arvates arve väljastamisest. Kostja on jätnud hagejale tasumata ajavahemikul 19.05.2023. a – 12.07.2023. a esitatud arved kokku 199 224 eurot 28 senti. Hageja nõuab kostjalt müügilepingu täitmisena saadud kauba eest tasumist. Hageja leidis vastuseks kostja vastuväidetele, et kostja ei vahendanud kauba müüki. Tellimused esitas hagejale kostja. Kostja disainerid ja kontaktisikud saatsid hageja müügiesindajale tellimused ja joonised. Tellimusi sisaldavate e-kirjade alltekstides on kirjas saatjana Arens Riga. Kostja esitatud lähteandmete alusel koostati hageja tehases detailsed tellimuslehed, mille kostja kinnitas. Hageja tunnistaja A.A. andis ütlused, et kõik tellimuskinnitused saatis ta kostja seaduslikule esindajale Martin-Laszlo Rytbergile. Kostja disainer andis seejärel hageja müügiesindajale teada tellimuskinnituse, ühikute, koguste ja hindade sobivusest ning seejärel alustas hageja komplekti sobituvate detailide valmistamist. Pärast seda, kui mööblidetailid olid valmis lõigatud, komplekteeris hageja kauba ja valmistas veoks ette. Kauba võttis hageja juures vastu kostja veokijuht Heldur Uusküla, allkirjastades kaupade saatelehed. Kostja käibedeklaratsioonid tõendavad, et kostja on 2023. a mais, juunis ja juulis hageja müügiarvete alusel saadud kauba deklareerinud enda käibena (199 224 eurot 28 senti). Kauba käibena deklareerimine tõendab, et kostja on kauba kätte saanud. Arvete käibena deklareerimine näitab, et pooled olid kauba müügihinna ja tasumise tähtaja kokku leppinud. Müügilepingut kinnitab ka see, et enne 2023. a maid tasus kostja hagejale kauba eest regulaarselt. Müügilepingut tõendavad ka Martin-Laszlo Rytbergi kirjad hagejale, milles ta teatas, et ostuahelas on AR Mēbeles SIA makseraskustes, mistõttu pole tal võimalik ostetud kaupade eest hagejale raha kanda.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei tõendanud, et tal on õigus nõuda kostjalt 199 224 euro 28 sendi tasumist. Pooled ei sõlminud müügilepingut. Kostja tegevus seisnes Läti lõpptarbijate tellimuste vahendamises hagejale. Poolte võlasuhtel on töövõtu- ja käsunduslepingu tunnused. Hageja ei tõendanud müügilepingu sõlmimist ega ka lepingu asjaolusid, sh kokkulepet selle kohta, et arvete tasumise tähtaeg oli 30 päeva alates arvete väljastamisest. Hageja ei tõendanud kauba
2
üleandmist kostjale. Kauba vastu võtnud autojuht Heldur Uusküla ei olnud kostja töötaja ega esindaja. Hageja tunnistaja A.A. valetas, kui avaldas, et köögimööbli tellimused esitas kostja. Tegelikult esitasid tellimused SIA „AR Mebeles“ töötajad Riias, kelle hageja võttis läbi SIA Arens ettevõtte ülemineku endale tööle. Läbi SIA „AR Mebeles“ ettevõtte ülemineku SIA Arensile on hageja võtnud üle SIA „AR Mebeles“ kohustused enda ees. Võlasuhe lõppes võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 28. märtsi 2025 otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 199 224 eurot 28 senti. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 12 210 eurot. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotlused asja arutamise uuendamiseks ja uute tõendite vastuvõtmiseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled kokkulepped suuliselt. Hageja esitas kostjale ajavahemikul 19. mai – 12. juuli 2023. a kauba eest tasumiseks arveid kokku 199 224 eurot 28 senti. Kostja arveid ei tasunud. Nõude õiguslikuks aluseks saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1. Pooled vaidlevad selle üle, milline oli pooltevahelise võlasuhte olemus ehk millised olid poolte kohustused. Kostja on käibedeklaratsioonidel deklareerinud enda käibena 2023. a mais, juunis ja juulis hageja esitatud arvete alusel kauba soetamist kokku 199 224 euro 28 sendi ulatuses. Käibedeklaratsioonidel kajastatud hageja arvete numbrid ja summad ühtivad arvetega, millele hageja hagi alusena tugineb ja tõendina esitas. See, et kostja deklareeris hageja arvete alusel kauba soetamise enda käibena, tõendab, et kostja on arvetel kajastatud kauba saanud ja omandanud, mis omakorda tõendab, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping. Hageja arvete alusel kauba soetamise käibena deklareerimine tõendab ka poolte kokkulepet kauba eest tasumise tingimuste, sh hinna ja tasumise tähtaja osas. Müügilepingut ja seda, et kauba tellis hageja, tõendavad ka hageja ja kostja seaduslike esindajate kirjavahetus, hageja koostatud tellimuslehed, hageja müügiesindaja e-kirjad, müügiesindaja tunnistajana antud ütlused ja kostja majandusaasta aruanded. Hageja esitatud saatelehtede ja e-kirjadega on tõendatud ka see, et kauba võttis vastu kostja vedaja Heldur Uusküla. Kostja väited selle kohta, et ta oli kauba vahendaja ja tegelik kauba ostja oli SIA „AR Mebeles“, on tõendamata. Kostja käibedeklaratsioonid tõendavad mh poolte kokkulepet tasumise tingimuste osas. Kostja deklareeritud hageja arvete maksetähtajaks 30 päeva. Seega olid ajavahemikul 19. mai 2023. a – 12. juuli 2023. a esitatud arved muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole arvetest nähtuvat maksekohustust täitnud, mistõttu on kostja kohustust rikkunud ja hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei kvalifitseerinud maakohus pooltevahelist võlasuhet õigesti. Hageja ei tõendanud, et materjalikulu ületas töökulu.
3
SIA „AR Mebeles“ ettevõtte ülevõtmine näitab, et poolte suhe ei olnud müügisuhe VÕS § 208 lg 1 mõttes, vaid täideti hageja käsundit Arens kaubamärgi all köögimööbli turustamisel Läti Vabariigis. Poolte vahel oli töövõtuleping. Kostja tegutses Arensi kaubamärgi ja toodete vahendajana. Hageja ei tõendanud köögimööbli üleandmist kostjale. SIA „AR Mebeles“ tellimuste alusel transporditi köögimööbel otse Läti Vabariiki. Hageja esitatud saatelehed ei tõenda kauba üleandmist kostjale. Tõendamaks, et Heldur Uusküla on hageja töötaja, taotles kostja, et maakohus nõuaks MTA-lt välja Heldur Uusküla tööandja info. Selle taotluse jättis maakohus rahuldamata. Käibemaksudeklaratsioonid ei tõenda kauba üleandmist hagejalt kostjale. Kostja roll Arensi kaubamärgi all köögimööbli müümisel Läti Vabariigis oli kauba ühendussisese käibe deklareerimine. Kaupa ei tellinud kostja ning seda ei antud kunagi kostjale üle. Kauba tellis ja tellimused kooskõlastas hagejaga SIA „AR Mebeles“, kaup liikus otse hageja tootmisest Läti Vabariiki. Tunnistaja A.A. valetas maakohtule 19. veebruari 2025.a istungil, kui avaldas, et köögimööbli tellimused esitas kostja. Samuti valetas kostja, et temale näidatud dokumentidelt nähtuvad isikud on kostja töötajad. Tegemist oli SIA „AR Mebeles“ töötajatega. Puuduvad tõendid, et hageja oleks kostjale köögimööbli üle andnud ja SIA „AR Mebeles“ töötajad oleksid hageja töötaja A.A.uga suhelnud kostja nimel. Hageja tundis huvi vaid SIA „AR Mebeles“ opereeritud Arensi Riia salongi vastu. Kuna viimane müüs Arensi köögimööblit Lätis edasi, kasutati määratlust „Arens Riga“ ehk Riias tegutsev Arensi köögimööbli esindus.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele menetluskulude kostja kanda jätmist.
vastu
ja
taotleb
selle
rahuldamata
ning
Kostja esitab valeväiteid selles, et hageja on võtnud üle kostja võlakohustuse täitmise. Kostja on küll pakkunud hagejale võtta SIA „AR Mebeles“ kohustused tasuta üle, kuid hageja sellega ei nõustunud. Isegi kui SIA ARENS oleks SIA „AR Mebeles“ tegevuse üle võtnud, siis ei välista see hageja nõuet kostja vastu. Kostja on tunnistanud käibemaksudeklaratsioonidel kõiki hagejalt lähtuvaid arveid deklareerides, et kaupade müük on toimunud. Kaup on dokumentaalselt tõendatuna kostjale üle antud. Ka kostja ise on hagejalt kauba saamise asjaolu varem omaks võtnud, samuti on kostja kinnitanud, et tema sõidukijuht kaupu vedas. Hageja on tõendanud sõidukjuhi Heldur Uusküla seotuse kostjaga. Tunnistaja A.A. ütlustega on kooskõlas dokumentaalsed tõendid, mis veenavad selles, et kauba tellijaks, saajaks ja selle eest tasujaks on kostja. Kostja käibemaksudeklaratsioonid annavad lisateavet sellest, et kauba ostjaks on kostja, mitte SIA „AR Mebeles“.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele tuleb märkida järgmist.
8.Ebaõige on kostja väide, et maakohus kvalifitseeris pooltevahelise võlasuhte valesti. Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et hageja esitas müügilepingu täitmise ehk tarnitud köögimööbli detailide müügihinna tasumise nõude. Tuvastatud asjaoludel on maakohtu järeldus põhjendatud ja seda ei mõjuta asjaolu, et leping hõlmas ka detailide valmistamist (vt VÕS § 208 lg 2). Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 208 lg 1. Maakohus märkis müügilepingu täitmisnõude aluseks üldnormi VÕS § 108 lg 1,
4
kuid see ei anna alust muuta maakohtu otsuse järeldusi. Hageja on nõude alusena toonud välja, et pooled sõlmisid kehtiva müügilepingu, mille järgi kostja pidi müüdud köögimööbli detailide ostuhinna tasuma. Kostja võttis maakohtus omaks, et hageja ja kostja vahel oli aastatepikkune koostöö, mille esemeks oli kostja tellimuste alusel köögimööblikomplektide tarnimine hageja poolt. Kostja ei vaidlustanud ka seda, et hageja valmistas tooted oma materjalist ja suurema osa hageja panusest moodustas materjali kulu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et poolte esitatu alusel saab õigussuhte kvalifitseerida VÕS § 208 järgi müügilepinguks. Hageja väitel moodustas kostja tellimuse täitmisest olulise osa materjali kulu (ca 70%) ja väiksema osa hageja töine panus (ca 30%). Kostja väide, et hageja ei ole tõendanud, et materjalikulu ületas töö kulu, ei anna alust tuvastada, et müügilepingu sätted ei kuulu kohaldamisele. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja on kauba kätte saanud ja jätnud selle eest hagis märgitud summas tasumata. Kostja väidab kaebuses, et maakohus hindas tõendeid valesti, kuid kostja ei ole esitanud ühtegi usutavat selgitust, miks tuleks tõendeid teisti hinnata.
9.Kostja väited, et hageja on SIA „AR Mebeles“ ettevõtte üle võtnud, ei ole tõendatud ega ka asjakohased. Kostja väited selle kohta, et maakohus rikkus menetlusnorme, kuna ei võimaldanud hilinemisega tõendeid esitada, ei ole põhjendatud.
10.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 3 alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja osutanud talle apellatsioonimenetluses õigusabi 17 tundi tunnihinnaga 150 eurot. Hageja kinnitas, et saab sisendkäibemaksu oma müügikäibelt maha arvata, seega ei lisandu käibemaks. Kokku palub hageja mõista kostjalt välja 2550 eurot ja märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus peab hageja esindaja toimingutele kulunud aega vajalikuks ja põhjendatuks osaliselt. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks digitoimikuga korduvalt tutvumisele ja vastuse täiendamisele kulunud aega ja arvestades kostja apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, peab ringkonnakohus koos istungile kulunud ajaga taotletavatest õigusabikuludest TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikeks kuludeks kulu, mis vastab kokku 8 tunnile, kuna menetlusdokumentide ja menetlustoimingute maht ringkonnakohtus ei olnud suur. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulud 1200 eurot. Samuti tuleb avaldajal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.