Aktiva Finance Group OÜ hagi J P vastu võlgnevuse 9768,18 euro, intressi 890,21 euro, haldustasu 10 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
18 204,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ 10746479), lepinguline esindaja S R
(registrikood
Kostja J P (isikukood xxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista J Plt Aktiva Finance Group OÜ kasuks seisuga 23. detsember 2025 sissenõutavaks muutunud osamaksed 4911,61 eurot, millest põhiosa summas 4641,32 eurot ja intress summas 270,29 eurot, ning viivis põhiosa summalt 14,9% aastas kuni põhivõla tasumiseni.
3.Välja mõista J Plt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus (põhivõlg) tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksetena alljärgneva maksegraafiku alusel: Maksepäev
4.Välja mõista J Plt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 14,9% aastas otsuse resolutsiooni punktis 3 nimetatud maksete hilinemise korral tasumata osamakse summast kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1.Jätta menetluskulud 65% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 35% ulatuses J P kanda.
2.Välja mõista J Plt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena 737,19 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J Pl tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 02.12.2025 Harju Maakohtule hagi J P (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 9768,18 eurot, intressi 890,21 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 6081,03 eurot ja edasi viivise alates 03.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 14,9% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 13.03.2019 Xxx AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 11 589 eurot. Xxx AS ja kostja sõlmisid 27.05.2020 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel muudeti esialgset lepingut nr XXX ja võimaldati maksepuhkust 21.05.2020-20.08.2020. Lepingu muutmise seisuga oli tasumata laenusumma 10 345,71 eurot. Xxx AS ja kostja sõlmisid 23.03.2021 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel muudeti eelmist lepingut nr XXX ja võimaldati maksepuhkust 21.02.2021-20.06.2021. Lepingu muutmise seisuga oli tasumata 2
laen/võlgnevus 9778,18 eurot. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 17,37% aastas ja intressimäär 14,9% aastas. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 16,64% aastas ja intressimäär 14,9% aastas. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 16,72% aastas ja intressimäär 14,9% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 06.09.2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Ülesütlemise saatmise seisuga oli kostja võlas 20.06.2021, 20.07.2021 ja 20.08.2021 osamaksetega. 28.09.2021 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Ülesütlemise teatised olid edastatud kostja lepingujärgsele aadressile xxx. Xxx AS loovutas 30.09.2021 kostja vastase nõude Aktiva Portfolio AS-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Aktiva Portfolio AS on ühinenud hagejaga. Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Laenutaotluses on kostja märkinud sissetulekuks 1200 eurot, kohustusteks 300 eurot ja ülalpeetavaid polnud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis võtab Xxx arvesse nii tarbija enda poolt esitatud andmeid, Xxxil juba olemasolevaid andmeid kui ka väliste päringute teel saadud andmeid nii tarbija sissetulekute kui kohustuse kohta kui ka varasema maksekäitumise kohta. Tarbija krediidivõimekuse hindamisel ei saa piirduda vaid laekumiste ja tagasimaksete visuaalse vaatlemisega pangakonto väljavõttel. Oluline on hinnata tarbija kogu finantsseisundit, sealhulgas sissetulekute stabiilsust, töösuhte kestust, olemasolevate kohustuste täitmist ja üldist maksevõimet. Sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%) ei ole krediidiandjatele kehtiva regulatsiooniga kehtestatud, mistõttu lähtub krediidiandja tarbija krediidivõimelisust hinnates printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja arvesse võtnud tarbija poolt esitatud krediiditaotluses esitatud teavet. Tarbija varasema maksekäitumise kohta kogutakse andmeid nii sisestest kui välistest allikatest. Xxx teeb päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse. Ühtlasi kasutatakse väliste registrite poolt pakutavaid krediidireitinguid, mis hindavad tarbija tõenäosust jääda võlgu. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Otsuse tegemisel võeti arvesse kliendi poolt esitatud viimase kuue kuu pangakonto väljavõttel kajastunud info: igakuised sissetulekud 1200 eurot, kinnitatud sissetulekud 941 eurot, igakuised kohustused 300 eurot ja kinnitatud kohustused 122 eurot. Pooled on peale nõude loovutamist sõlminud 04.01.2022 hagejaga kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks. Kostja on tasunud hagejale täiendavalt 60 eurot. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 11 589 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale lepingute alusel põhiosa katteks summas 1810,82 eurot. Kostja on otse sissenõudjale tasunud 60 eurot, millest hageja on arvestanud 50 eurot sissenõudmiskulude katteks ja 10 eurot põhiosa katteks vastavalt VÕS § 415 lg 2. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 9768,18 eurot. Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustele kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi (p 5.1.). Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 14,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 20.06.2021, kuni ülesütlemiseni, s.o 28.09.2021, summas 890,21 eurot (204,67+229,67+229,67+189,92+36,26). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 890,21 eurot. 3
Vastavalt 23.03.2021 sõlmitud laenulepingule (p 4.1.) ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,50 eurot kuus. 28.09.2021 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20.06.2021-20.09.021 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 10 eurot (4 x 2,50). Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 10 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 9768,18 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates, s.o 29.09.2021, kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 02.12.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras, s.o 14,9%, kooskõlas laenulepingu üldtingimuste p-ga 6.1. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 6081,03 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt, s.o 9768,18 eurot, kuni sellekohase tasumiseni alates 03.12.2025 lepingujärgse viivisemääras, s.o 14,9% aastas.
3.Hageja on pöördunud krediidiandja poole kostja pangakonto väljavõtte saamiseks, millele krediidiandja vastas, et nimetatud info kontoväljavõte analüüsist oli ekslik. Seega on lähtutud vaid Pensioniregistrist ja kostja laenutaotluses toodud andmetest. Vastavalt lepingule nr XXX sai kostja laenu 11 589 eurot, millest välja maksmisel arvestati maha lepingutasu, seega reaalselt sai kostja enda kontole 11 357,22 eurot. Lepingu nr XXX alusel on tagasimakseid sooritatud summas 1784,01 eurot. Seega saab võtta lepingu nr XXX aluseks põhisumma 9573,21 eurot (11 357,22 - 1784,01). Lepingu nr XXX alusel on laekunud 3967,45 eurot. Laekumised, mis on sisestatud 28.05.2020 kuupäeval ei ole kostja poolsed tagasimaksed vaid restruktureerimisega eelmisele lepingule kantud võlas olevad maksed, et leping sulgeda. Lepingu nr XXX põhiosaks saab seega võtta 5605,76 eurot. Lepingu nr XXX alusel ei ole ühtegi tagasimakset tehtud. Hageja esitab ümberarvestuse selliselt, et jagab põhisumma jäägi võrdseteks osamakseteks, et lepingu pikkus jääks samaks. Kolm esimest osamakset tuli tasuda kostjal intressi, kuna VÕS § 94 intressimäär oli 0 siis ei pidanud kostja intressi tasuma ja ülesütlemine 28.09.2021 ei olnud kehtiv. Otse hagejale on tasutud 60 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on tasutud osaliselt 20.09.2021 osamakse. Juhul, kui kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista 23.12.2025 sissenõutavaks muutunud osamaksed 4911,61 eurot, millest põhiosa summas 4641,32 eurot ja intress summas 270,29 eurot (s.o osamaksed 20.09.2021 – 20.12.2025) ning viivis põhiosa summalt lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras 14,9% aastas. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS §369 alusel ja viivis põhiosa summalt lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras 14,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kostja on tasunud hagejale viimati 2022 aastal. Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud ca 3 aastat. Seetõttu leiab hageja, et kostja kohtueelne käitumine viitab sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused. Ka menetlusökonoomikast tulenevalt on mõistlik lahendada ühest lepingust tulenevad nõuded ühetsiviilasja raames, vältimaks menetluskulude täiendavat tekkimist.
4.Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse 23.12.2025. Hageja märgib, et on peale hagi esitamist teadlikuks saanud, et krediidianalüüs ei olnud teostatud pangakonto väljavõtte alusel ning seda ka 23.12.2025 seisukohas selgitanud. Krediidianalüüsi aluseks ei olnud kostja pangakonto väljavõte. Seega on krediidiandja eelduslikult vastutustundliku laenamise 4
põhimõtteid rikkunud lepingu sõlmimise eel. Ümberarvestuse kohaselt on ülesütlemine kehtetu ja hageja nõuab lepingu täitmist VÕS 108 alusel. Kostja on võlas alates 20.09.2021 osamaksest. Aegumise mõistes tähendab see seda, et 2021. a maksed aegusid 31.12.2024 aasta lõpus ja 2022. a osamaksed aeguksid 31.12.2025 lõpus, 2023. a aeguksid 2026. a lõpus jne. Hagi on esitatud kohtule 02.12.2025. Seega äärmisel juhul oleks aegunud 2021. a maksed summas 301,64 eurot, sest osamaksed 2021 ajal kokku 361,64 eurot ja tasutud kostja poolt kokku 60 eurot. Teiseks loetakse muuhulgas tasumisega nõue tunnustatuks, st katkenuks ja alanuks uuesti ka 2021. a nõuete osas seoses osaliste maksetega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hageja nõuded ei ole aegunud.
KOTJA VASTUVÄITED
5.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.Nõue on aegunud. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks hiljemalt 2021. aastal. Kostjale ei ole teada, et pärast seda oleks toimunud aegumist katkestavaid asjaolusid VÕS § 158 tähenduses. Kostja ei tunnista, et hageja poolt väidetud makse oleks toimunud 2022. aastal. Isegi juhul, kui kohus leiab, et põhinõue ei ole täielikult aegunud, on viivise- ja kõrvalnõuded aegunud ulatuses, mis ületab kolme aasta perioodi enne hagi esitamist. Viivisenõuded aeguvad iseseisvalt ning nende sissenõudmine aegunud osas ei ole lubatud.
7.Hageja ei ole esitanud piisavat arvutust ega dokumente iga osamakse sissenõutavaks muutumise kohta. Tõendid kogu nõude õiguspärasuse kohta puuduvad. Kui leping pole lõpetatud, aeguvad kõik maksed korraga 2021. aastal. Kui leping oleks lõpetatud, on tegemist ühe sissenõutava nõudega. Hageja ei saa mõlemat väidet korraga kasutada. Katkestused mõjutavad ainult konkreetset osamakset. Viimane makse 04.01.2022 tähendas uue aegumistähtaja algust, mis lõppes 04.01.2025. Hagi esitati 02.12.2025 → nõuded on hiljem aegunud. Korduvad osamaksed aeguvad eraldi ainult juhul, kui leping kestab. Hageja krediidianalüüsi puudulikkus näitab, et nõue ei ole tervikuna õiguspärane. Hageja ise tunnistab, et krediidianalüüs oli puudulik, mis näitab vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumist. See vähendab või tühistab intressi- ja viivisenõude. 2021 maksed (301,64 eurot) on aegunud enne hagi esitamist 02.12.2025. Isegi hageja enda arvutuse kohaselt on need hiljem aegunud. Osaline makse katkestab ainult konkreetse osamakse aegumise, mitte kogu nõude. Viimane makse 04.01.2022 ei muuda fakti, et aegumine on toimunud vähemalt 2021. a maksete osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7).
10.Hageja on esitanud nõude tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402) tulenevate kohustuste täitmiseks. See nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et 5
kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
11.Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjaolude üle: - 13.03.2019 sõlmisid Xxx AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 11 589 eurot, intressimääraga 14,90% aastas, viivisemääraga 0,04% päevas/14,90% aastas, lepingu haldustasuga 1,50 eurot kuus, krediidikulukuse määraga 17,37% aastas ning viimase osamakse tähtpäevaga 20.03.2025 (dtl 15-19); - esialgne võlausaldaja on laenusummast kostjale reaalselt välja maksnud 11 357,22 eurot (dtl 20); - 27.05.2020 sõlmisid Xxx AS ja kostja tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel muudeti esialgset lepingut nr XXX ja võimaldati maksepuhkust 21.05.202020.08.2020 (dtl 22-27); - 23.03.2021 sõlmisid Xxx AS ja kostja tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel muudeti eelmist lepingut nr XXX ja võimaldati maksepuhkust 21.02.2021-20.06.2021 (dtl 29-34); - lepingu nr XXX alusel on tagasimakseid sooritatud summas 1784,01 eurot ja lepingu nr XXX alusel on laekunud 3967,45 eurot (dtl 70-81); - Xxx AS loovutas 30.09.2021 kostja vastase nõude Aktiva Portfolio AS-le, kes on ühinenud hagejaga, koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 44); - kostja on tasunud hagejale täiendavalt 02.10.2021 summa 20 eurot, 29.11.2021 summa 20 eurot ja 04.01.2022 summa 20 eurot, kokku 60 eurot (dtl 100); - 04.01.2022 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks (võlatunnistus; dtl 52-54).
12.VÕS § 171 lg-st 1 tulenevalt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kostja on esitanud hageja nõuetele aegumise vastuväite.
13.Krediidileping on VÕS § 401 lg 1 kohaselt leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
14.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (vt Riigikohtu 28.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-14, p 18; 08.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija 6
krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46).
15.Eelmises punktis nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
16.Krediidi kulukuse määr oli 13.03.2019 sõlmitud krediidilepingu järgi 17,37% aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 2019 märtsis 20,01%. Seega ei ületa kõnealuse tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr (s.o 17,37%) Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seetõttu on antud juhul krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu seadusega kooskõlas ning lepingu tühisuse alus puudub.
17.Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).
18.Hageja selgitas, et esialgne võlausaldaja lähtus vastutustundliku laenamise kohustuse täitmisel vaid Pensioniregistrist ja kostja laenutaotluses toodud andmetest (vt dtl 64, 68). Hageja möönis, et eelduslikult on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid lepingu sõlmimise eel ning esitas ka 23.12.2025 ümberarvestuse.
19.Edasi käsitleb kohus vaidlusküsimust, kas krediidileping on krediidiandja (st hageja õiguseellase) poolt kehtivalt üles öeldud. Vaidlusaluse krediidilepingu ülesütlemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal ülesütlemisavaldus, kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused (eeskätt oluline lepingurikkumine). VÕS § 195 lg 1 järgi ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. TsÜS § 69 lg-st 1 lähtuvalt tuleb taoline kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Praegusel juhul on krediidiandja saatnud kostjale 06.09.2021 lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 42) ja 28.09.2021 teate lepingu lõpetamise kohta (43) ning vaidlus puudub asjaoludes, et kostja on nimetatud kirjad kätte saanud. Seega on täidetud krediidilepingu ülesütlemise formaalsed eeldused.
20.Järgnevalt analüüsib kohus, kas täidetud on ka krediidilepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. VÕS § 416 lg 1 esimese lause järgi võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
21.Vaidlus puudub, et laenulepingu osaks on maksegraafik (dtl 16-17, 23, 30), mis sisaldab intressimakseid ja mille põhiosa summa sisaldab ka kokkulepitud lepingutasu 231,78 eurot, 7
mis peeti krediidiandja poolt laenu väljamaksmisel kokkulepitud laenusummast kinni. Intressi ja lepingutasu tasumise kohustust lepingust ei tekkinud. Seega tuleb lugeda lepingu maksegraafik lepingutasu 231,78 euro ulatuses algusest peale täidetuks. Lisaks oli kostja lepingu nr XXX alusel sooritanud tagasimakseid summas 1784,01 eurot ning lepingu nr XXX alusel on laekunud 3967,45 eurot. Otse hagejale on kostja tasunud veel 60 eurot. Seega on kostja lepingut täitnud kokku 5811,46 euro (1784,01 + 3967,45 + 60) ulatuses, mis tuleb arvestada põhiosa katteks. Hageja esitas ümberarvestuse selliselt, et jagas põhisumma jäägi võrdseteks osamakseteks, et lepingu pikkus jääks samaks (vt dtl 82-83). Maksegraafikust nähtuvalt oli 28.09.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud 20.06.2021, 20.07.2021 ja 20.08.2021 osamaksed, mille põhiosa summad moodustavad kokku 418,58 eurot (136,59 + 141,83 + 140,16). Ümberarvestuse kohaselt on tasutud osaliselt ka 20.09.2021 osamakse. Seega oli lepingut täidetud suuremas ulatuses kui lepingu alusel kohustusi sissenõutavaks muutunud oli.
22.Eelnenust tulenevalt ei olnud krediidileping krediidiandja (st hageja õiguseellase) poolt kehtivalt üles öeldud, kuna materiaalsed eeldused lepingu ülesütlemiseks olid täitmata. Seetõttu kehtib leping kuni 20.10.2026, mil kostjal tuleb tasuda viimane laenu tagasimakse.
23.Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. VÕS § 401 lg-s 1 sisalduva määratluse kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Laenulepingujärgsete perioodiliste maksete (korduvate kohustuste) aegumist tuleb hinnata TsÜS § 154 järgi, st nende aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
24.Krediidilepingu maksegraafiku järgi 2021. a sissenõutavaks muutunud osamaksete (kuumaksete) osas algas hagi aegumistähtaeg TsÜS §-st 154 lähtudes 01.01.2022 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2024 kell 24.00. 2022. a sissenõutavaks muutunud osamaksete osas algas hagi aegumistähtaeg vastavalt 01.01.2023 kell 00.00 ning lõppes 31.12.2025 kell 24.00. 2023. a sissenõutavaks muutunud osamaksete osas algas hagi aegumistähtaeg vastavalt 01.01.2024 kell 00.00 ning lõppenuks 31.12.2026 kell 24.00. 2024. a sissenõutavaks muutunud osamaksete osas algas hagi aegumistähtaeg vastavalt 01.01.2025 kell 00.00 ning lõppenuks 31.12.2027 kell 24.00. 2025. a sissenõutavaks muutunud osamaksete osas algas hagi aegumistähtaeg vastavalt 01.01.2026 kell 00.00 ning lõppenuks 31.12.2028 kell 24.00. 2026. a sissenõutavaks muutunud osamaksete osas algaks hagi aegumistähtaeg vastavalt 01.01.2027 kell 00.00 ning lõppenuks 31.12.2029 kell 24.00. Lähtudes TsÜS §-s 144 sätestatust aeguvad samal ajal ka kõrvalnõuetena vaadeldavad kahjuhüvitise, intressi- ja viivise (viivitusintressi) nõuded. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kuna hagiavaldus esitati kohtule 02.12.2025, siis ei ole alates 2022. a sissenõutavaks muutunud osamaksete osas vastavad nõuded aegunud. Ülejäänud (st 2021. a sissenõutavaks muutunud osamaksed) osas on nõude tunnustamisega aegumine katkenud TsÜS § 158 alusel. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 järgi võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Vaidlustamata asjaoludest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale 02.10.2021 summa 20 eurot, 29.11.2021 summa 20 eurot ja 04.01.2022 summa 20 eurot (vt ka dtl 100). Lisaks on pooled sõlminud 04.01.2022 kokkuleppe (võlatunnistus), 8
milles kostja tunnistas võlgnevuse olemasolu (vt dtl 52-54). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõuded aegunud.
25.Kuna krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kõik kostja tehtud maksed lugeda põhiosa makseteks. Kostja sai laenulepingu alusel laenu summas 11 357,22 eurot (dtl 20) ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 5811,46 eurot. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse (vt dtl 82-83) ning palunud välja mõista seisuga 23.12.2025 sissenõutavaks muutunud osamaksed 4911,61 eurot, millest põhiosa summas 4641,32 eurot ja intress summas 270,29 eurot (s.o osamaksed 20.09.2021 – 20.12.2025) ning viivise põhiosa summalt lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras 14,9% aastas. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel ja viivise põhiosa summalt lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras 14,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja on tasunud hagejale viimati 2022. aastal, st ei ole enam kui kolme aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja seisuga 23.12.2025 sissenõutavaks muutunud osamaksed 4911,61 eurot, millest põhiosa summas 4641,32 eurot ja intress summas 270,29 eurot, ning viivise põhiosa summalt 14,9% aastas kuni põhivõla tasumiseni. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse (põhivõlg) tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksetena alljärgneva maksegraafiku alusel: Maksepäev Tasumisele kuuluv põhiosa 20.01.2026 90,41 eurot 20.02.2026 90,41 eurot 20.03.2026 90,41 eurot 20.04.2026 90,41 eurot 20.05.2026 90,41 eurot 20.06.2026 90,41 eurot 20.07.2026 90,41 eurot 20.08.2026 90,41 eurot 20.09.2026 90,41 eurot 20.10.2026 90,75 eurot
26.Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Krediidilepingus on pooled kokku leppinud viivise määras 14,9% aastas. Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 14,9% aastas otsuse resolutsiooni punktis 3 nimetatud maksete hilinemise korral tasumata osamakse summast kuni põhivõla tasumiseni.
27.Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja seisuga 23.12.2025 sissenõutavaks muutunud osamaksed 4911,61 eurot, millest põhiosa 9
summas 4641,32 eurot ja intress summas 270,29 eurot, ning viivise põhiosa summalt 14,9% aastas kuni põhivõla tasumiseni. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse (põhivõlg) tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksetena maksegraafiku alusel (otsuse resolutsiooni p 3) ning viivise 14,9% aastas otsuse resolutsiooni punktis 3 nimetatud maksete hilinemise korral tasumata osamakse summast kuni põhivõla tasumiseni. Ülejäänud osas jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
29.Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 35% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 65% ulatuses hageja ja 35% ulatuses kostja kanda.
30.Kohus määrab TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 lähtudes kindlaks ka hageja menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (vt dtl 107-108), mille järgi on tema menetluskuludeks riigilõiv 1050 eurot (dtl 59) ja õigusabikulud 1056,25 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja on teinud järgmisi toiminguid: 1) alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule – 3 h; 2) 23.12.2025 seisukoha ja ümberarvestuse koostamine kohtunõudele – 1,5 h; 3) kostja vastusega tutvumine ja 09.02.2026 seisukoha koostamine kostja vastusele – 1,5 h; 4) menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 h. Nimekirja kohaselt on esindaja osutanud õigusabi tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-25-20811 kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Veel kinnitab hageja, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
31.Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks mingeid menetlustoiminguid teostanud lepingulise esindaja vahendusel. Samuti on kostja kinnitanud, et temal menetluskulud puuduvad.
32.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et hagejal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud.
10
33.Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 1050 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotuse ulatusele).
34.Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on hagejale osutatud õigustoiminguid kokku 6,25 h ulatuses, tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Vastavalt menetluskulude nimekirjale moodustavad seega hageja kulud õigusabile kokku 1056,25 eurot.
35.Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 03.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p 31.3; 27.05.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Esindaja põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ning vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1115-13, p 25).
36.Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu asja keerukust ja mahukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik. Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuv esindaja tunnitasu (käibemaksuta) on kohtu hinnangul samuti põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lähtudes eelnevast on hageja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 1056,25 eurot (käibemaksuta).
37.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 737,19 eurot (s.o 2106,25 eurost 35%).
38.Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
39.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.