Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtunik
Reena Lember
Kohtujurist
Kairi Lints
Määruse tegemise aeg ja koht
24.04.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-7534
Tsiviilasi
X hagi B2 Impact OÜ vastu laenulepingu tühiseks tunnistamise nõudes
Hagihind
2 000 eurot
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: X (isikukood XXX) elukoht xxx; e-post: xxx Hageja volitatud esindaja: Maksim Fedotov (isikukood XXX), Maksim Fedotov Õigusbüroo OÜ; e-post: xxx Kostja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn; e-post: [email protected] Kostja volitatud esindaja: Anne-Liis Veski (isikukood XXX); e-post: xxx
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt, kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. TsMS § 426 lg 1 kohaselt, hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud hagiavalduse kostja B2 Impact OÜ vastu laenulepingu nr 1863230634097 tühiseks tunnistamise nõudes. Kostja on selgitanud, et nimetatud leping on sõlmitud BB Finance OÜ ja hageja vahel, kostja on nimetatud nõude omandanud nõude loovutamise teel. Kostja on täitemenetluse kaudu pannud maksma jõustunud kohtuotsuse ning nõue on 100% rahuldatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 sätestab nõude loovutamise ja nõude ülemineku uuele võlausaldajale, VÕS § 179 sätestab aga lepingu ülemineku kolmandale isikule. VÕS § 179 lg 2 sätestab, et lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud. Nõude loovutamisega seevastu aga võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (VÕS § 164 lg 2).
Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja soovib tühiseks tunnistada laenulepingut, mida kostja ei ole BB Finance OÜ-lt üle võtnud, vaid millest tulenevad nõuded on BB Finance OÜ kostjale loovutatud. Samuti on nõudest tulenev Pärnu Maakohtu 22.02.2023 kohtumäärus asjas nr 2-22-148066 jõustunud ning juba täitemenetluses täidetud. Lisaks nähtub kohtule esitatud otsusest kriminaalasjas 1-24-7015, et hageja kasuks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldatud kannatanu X tsiviilhagi ning mõistetud Ylt X kasuks välja 3928 eurot. Tuvastushagi menetlusse võtmisel on samad eeldused, mis kujundus- või sooritushagi puhul, st isik saab kohtusse pöörduda oma eeldatava seadusega kaitstud huvi või õiguse kaitseks. Täiendavalt sätestab TsMS § 368 lg 1 tingimuse, et tuvastushagi esitajal peab olema õigussuhte tuvastamiseks õiguslik huvi. Riigikohus on tuvastatavast õigussuhtest tulenevate nõuete aegumises ja kostja aegumisele tuginemises näinud aga õiguslikku huvi välistavat asjaolu, kuigi tuvastamisnõue ise aegumisele ei allu. Näiteks kui hageja soovib põhjendada oma tuvastushuvi sellega, et esitada kostja vastu võimalikke kahju hüvitamise nõudeid, ei peaks tuvastushagi rahuldama, kui nende nõuete esitamine ei ole ilmselgelt enam võimalik. Seega on hageja käesolevas menetluses esitanud nõude vale isiku suhtes, lepingust tuleneva nõude kohtulahendi edasikaebe aeg ning teistmisavalduse esitamise tähtaeg on möödunud (TsMS § 704 lg 1 kohaselt teistmisavalduse võib esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest alates). Lisaks on kohus hageja kasuks juba mõistnud süüdimõistetult välja vaidlusalusest lepingust tuleneva hüvitise. Järelikult nähtub poolte esitatud seisukohtadest, et hagejal puudub tuvastushagi esitamiseks ka õiguslik huvi. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus hagiavalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud menetluskulusid. Seega jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt, tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kohus andis hagejale 17.10.2025 määrusega menetlusabi ja vabastas hageja riigilõivu 315 euro tasumisest. Hagiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 427). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.