Võlaõigus

Hageja X esitas 15.05.2025 hagi kostja B2 Impact OÜ vastu laenulepingu tühiseks tunnistamise nõudes. Hageja esitas kohtusse tuvastushagi, millega palus tuvastada, et tal puudub kostja ees tulenev rahaline kohustus summas 2000 eurot. Kohus võttis hagi 17.10.2025 määrusega menetlusse ning küsis kostjalt kirjalikku seisukohta. Kostja esitas kohtule 15.11.2025 seisukoha, milles leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 alusel. Kostja selgitab, et sagis kirjeldatud asjaoludel ei ole võimalik taotleda laenulepingu tühiseks tunnistamist. B2 Impact OÜ ei ole selle lepingu pooleks, mille tühiseks tunnistamist hageja taotleb. BB Finance ei ole lepingut tervikuna B2 Impact OÜ-le üle andnud, vaid on üksnes loovutanud viimasele lepingust tulenevad nõuded. B2 Impact OÜ ei ole antud menetluses õige kostja. Kostja märgib veel, et kohtuvälise menetluse perioodil (algas 01.09.2022), kohtumenetluse perioodil ega ka täitemenetluse perioodil ei ole hageja tema vastu suunatud nõuet vaidlustanud ega üldse mitte mingit tagasisidet isikuandmete ärakasutamise osas andnud. Arvestades, et B2 Impact OÜ poolt krediidiandjalt omandatud nõue on tänaseks sundtäitmise kaudu 100% ulatuses rahuldatud ning nõude rahuldamisega on kaasnenud ka täitemenetluse- jm kulud, mis jäänud hageja kanda, siis on viimased käsitletavad hageja kahjuna, mille hüvitamist saab hageja nõuda teo toime pannud isikult Ylt. B2 Impact OÜ on õiguspäraselt pannud maksma jõustunud kohtulahendi. Jõustunud kohtulahendi vaidlustamiseks on konkreetne menetlus, teistmisavaldust hageja seaduses ette nähtud aja jooksul (s.o 2 kuu jooksul Y süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest) esitanud ei ole. Hageja on tänaseks minetanud kõik õigused kohtulahendi vaidlustamiseks. Hageja oma 28.11.2025 vastuses kostja seisukohale leiab, et hagi on esitatud õige kostja suhtes. Kuna kostja tunnistab, et BB Finance OÜ loovutas oma nõuded laenulepingu 1863230634097 raames firmale B2 Impact OÜ, siis vastavalt VÕS § 164 lg 1, lg 2 ja § 167 lg 3 ja lg 4 sätetele, läksid kostjale üle BB Finance OÜ kõik lepinguga seotud õigused ja kohustused. Kostja ei esitanud kohtule dokumente, mis oleks tunnistanud, et loovutus oli osaline. Vastupidi, kostja tunnistas oma vastuses Politseiameti päringule 20.05.2024.a. kriminaalasja nr. 23244000158 raames, et nõuete loovutus toimus täies mahus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt, kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. TsMS § 426 lg 1 kohaselt, hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud hagiavalduse kostja B2 Impact OÜ vastu laenulepingu nr 1863230634097 tühiseks tunnistamise nõudes. Kostja on selgitanud, et nimetatud leping on sõlmitud BB Finance OÜ ja hageja vahel, kostja on nimetatud nõude omandanud nõude loovutamise teel. Kostja on täitemenetluse kaudu pannud maksma jõustunud kohtuotsuse ning nõue on 100% rahuldatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 sätestab nõude loovutamise ja nõude ülemineku uuele võlausaldajale, VÕS § 179 sätestab aga lepingu ülemineku kolmandale isikule. VÕS § 179 lg 2 sätestab, et lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud. Nõude loovutamisega seevastu aga võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (VÕS § 164 lg 2).

2

Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja soovib tühiseks tunnistada laenulepingut, mida kostja ei ole BB Finance OÜ-lt üle võtnud, vaid millest tulenevad nõuded on BB Finance OÜ kostjale loovutatud. Samuti on nõudest tulenev Pärnu Maakohtu 22.02.2023 kohtumäärus asjas nr 2-22-148066 jõustunud ning juba täitemenetluses täidetud. Lisaks nähtub kohtule esitatud otsusest kriminaalasjas 1-24-7015, et hageja kasuks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldatud kannatanu X tsiviilhagi ning mõistetud Ylt X kasuks välja 3928 eurot. Tuvastushagi menetlusse võtmisel on samad eeldused, mis kujundus- või sooritushagi puhul, st isik saab kohtusse pöörduda oma eeldatava seadusega kaitstud huvi või õiguse kaitseks. Täiendavalt sätestab TsMS § 368 lg 1 tingimuse, et tuvastushagi esitajal peab olema õigussuhte tuvastamiseks õiguslik huvi. Riigikohus on tuvastatavast õigussuhtest tulenevate nõuete aegumises ja kostja aegumisele tuginemises näinud aga õiguslikku huvi välistavat asjaolu, kuigi tuvastamisnõue ise aegumisele ei allu. Näiteks kui hageja soovib põhjendada oma tuvastushuvi sellega, et esitada kostja vastu võimalikke kahju hüvitamise nõudeid, ei peaks tuvastushagi rahuldama, kui nende nõuete esitamine ei ole ilmselgelt enam võimalik. Seega on hageja käesolevas menetluses esitanud nõude vale isiku suhtes, lepingust tuleneva nõude kohtulahendi edasikaebe aeg ning teistmisavalduse esitamise tähtaeg on möödunud (TsMS § 704 lg 1 kohaselt teistmisavalduse võib esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest alates). Lisaks on kohus hageja kasuks juba mõistnud süüdimõistetult välja vaidlusalusest lepingust tuleneva hüvitise. Järelikult nähtub poolte esitatud seisukohtadest, et hagejal puudub tuvastushagi esitamiseks ka õiguslik huvi. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus hagiavalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud menetluskulusid. Seega jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt, tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kohus andis hagejale 17.10.2025 määrusega menetlusabi ja vabastas hageja riigilõivu 315 euro tasumisest. Hagiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 427). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.