Keelduda Y.O-d (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
2.Lõpetada Y.O kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada Anne Tammer usaldusisiku kohustustest Y.O menetluses.
4.Jätta menetluskulud Y.O
kohustustest vabastamise
kanda.
5.Rahuldada Y.O usaldusisiku Anne Tammeri tasu taotlus.
6.Määrata usaldusisik Anne Tammeri tasu suuruseks Y.O kohustustest vabastamise menetluses 32,16 eurot, millele lisandub käibemaks 7,72 eurot, kokku 39,88 eurot.
7.Välja mõista Y.O-lt
usaldusisiku tasu 39,88 eurot Anne Tammeri kasuks.
8.Y.O-l tuleb tasuda 39,88 eurot usaldusisiku Anne Tammeri tasu Advokaadibüroo Tammer & Tammer OÜ (registrikood 10853152) arvelduskontole
EE772200221074511252 hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest.
9.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 14 alusel Y.O pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 08.02.2023 määrusega välja Y.O pankroti, algatas Y.O kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Anne Tammeri. Tartu Maakohtu 30.10.2023 määrusega lõpetati Y.O pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning jätkati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Y.O kohustustest vabastamise menetluses jätkas usaldusisikuna Anne Tammer. Usaldusisikul tuli esitada aruanne kord aastas 8. veebruaril ning väljamaksed tuli teha võlausaldajatele iga aasta 3. veebruaril. Pankrotimenetluses jäi rahuldamata nõudeid kokku 33 061,75 eurot, sh 15 770,11 eurot II järgu nõuded ja 17 291,64 eurot III järgu nõue.
2.Usaldusisik esitas kohtule aruanded 01.02.2024, 02.02.2025 ning 09.02.2026.
3.Esitatud aruannete kohaselt töötas võlgnik kuni 22.09.2024 K. O. . Pärast seda oli töötu ja sissetulekud puudusid. 2025.a maist augustini töötas M. B. O. ja 2025.a novembris ning 2026.a veebruaris on võlgnik töötanud ehitaja ettevõttes P. E. O. . Vahepealsel ajal võlgnikul tööd ei olnud. Võlgnik kandideeris CV-keskuse kaudu, kuid töökohad ei vastanud tema ametioskustele. Võlgnik on menetluse kestel loovutanud usaldusisikule kokku 1749,95 eurot, millest 1559,81 eurot on võlausaldajatele välja makstud ja ülejäänud on läinud usaldusisiku ja panga ülekandetasude katteks. Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekuks olnud töötasu ja tulumaksutagastus.
4.Usaldusisik esitas 09.02.2026 koos lõpparuandega ka usaldusisiku tasutaotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks viimasel aruandeperioodil kokku 2 tundi 30 minutit järgnevalt: aruande koostamine, lisade komplekteerimine – 2 tundi; ekirjavahetus võlgnikule – 30 minutit. Usaldusisik palub FIMS § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 2 tunni 30 minuti ulatuses määrata tasuks 31,16 eurot, millele lisandub käibemaks 7,72 eurot, kokku 39,88 eurot. Usaldusisik palub tasu välja mõista võlgnikult.
KOHTU SEISUKOHT
5.FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
6.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
7.FIMS § 49 lg 7 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
8.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud.
9.FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Y.O-d ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
10.FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on esitanud kohtule kolm aruannet. Aruannete kohaselt töötas võlgnik kuni 22.09.2024 K. O. . Pärast seda oli töötu ja sissetulekud puudusid. 2025.a maist augustini töötas M. B. O. ja 2025.a oktoobris ning alates 2026.a jaanuarist on võlgnik töötanud ehitajana ettevõttes P. E. O. . Vahepealsel ajal võlgnikul tööd ei olnud, otsis peamiselt tuttavate kaudu ja helistamise teel. CV-keskuse kaudu on kandideerinud ühele ametikohale. Rohkem tõendeid töö otsimise ja kandideerimiste kohta ei ole võlgnik usaldusisikule esitanud ega tema päringutele vastanud. Võlgnik ei ole olnud töötuna registreeritud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud FIMS § 47 lõigetes 1 ja 2 ning § 49 lõikes 7 toodud kohustusi teatada kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
11.FIMS § 47 lõiked 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekutelt on usaldusisik menetluse jooksul teinud kinnipidamisi kokku 1749,95 eurot, millest 1559,81 eurot on võlausaldajatele välja makstud ja ülejäänud on läinud usaldusisiku ja panga ülekandetasude katteks. Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekuks olnud töötasu ja tulumaksutagastus. Ülalpeetavad puuduvad. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lõigetes 3–5 toodud loovutuskohustust.
12.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (FIMS § 47 lg 1). Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus ja usaldusisik on võlgnikule tema kohustusi korduvalt selgitanud, sh 08.02.2023 ärakuulamisel, kus kohus selgitas kohustust leida tasuvam töö ja maksete tegemist võlgade katteks. Võlgnik ei ole kordagi avaldanud, et ei tea või ei saa aru menetluses
kehtivatest kohustustest. Lõpparuande kohaselt ei ole võlgnik avaldanud usaldusisikule täielikke andmeid, sh pole tõendanud enda tööotsinguid. Kohus võttis võlgnikuga telefoni teel ühendust, paludes selgitusi ning vastata usaldusisiku poolt edastatud küsimustele. Võlgnik edastas vastused kohtule 09.04.2026. Võlgnik selgitas, et otsis tööd peamiselt tuttavate kaudu ja helistamise teel ning ei olnud Töötukassas töötuna registreeritud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole teinud piisavalt pingutusi tulutoova tegevuse leidmiseks ega tõendanud, et seda üldse tegi. Samuti ei olnud võlgnik töötuna registreeritud, mis oleks tal aidanud tööd leida. Menetluse kestel on võlgnikul puudunud täielikult sissetulekud 2024.a oktoobrist detsembrini, 2025.a jaanuarist maini ning 2025.a septembris, oktoobris, detsembris ja 2026.a jaanuaris – see on kokku 11 kuud. Võlgnik, olles teadlik oma kohustustest, on oma käitumisega jätnud tahtlikult oma FIMS § 47 lõigetes 1–2 ja § 49 lõikes 7 nimetatud kohustused täitmata ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik ei ole käitunud heas usus. Pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku töötasu olnud ca 1500 eurot, kuid kohustustest vabastamise menetluse kestel kõigest ca 400-800 eurot. Kuna võlgnik ei ole avaldanud töötegemist takistavaid asjaolusid, siis on võlgnik võimeline teenima suuremat tasu, kuid mingil põhjusel pole seda menetluse jooksul teinud. Arvestades võlgniku senist käitumist puudub perspektiiv, et ta ka FIMS § 49 lg 9 alusel kohustustest vabastamise menetluse pikendamisel asuks oma kohustusi täitma.
13.Eelnevalt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt FIMS § 49 lõikele 5 tuleb võlgnikku keelduda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
14.Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
15.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub Y.O-d pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Y.O pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
16.Kuna kohus lõpetab Y.O kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Anne Tammer FIMS § 55 lg 1 p 1 alusel vabastada usaldusisiku kohustustest Y.O kohustustest vabastamise menetluses.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud Y.O kanda. Usaldusisiku tasu määramine
18.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026.a 88,60 eurot).
19.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 2025. aastal 2 tundi 30 minutit, kokku 32,16 eurot.
20.FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub tasu välja maksta büroole, st määrata koos käibemaksuga. Seega lisandub usaldusisiku tasule 32,16 eurot käibemaks 24%, so 7,72 eurot, kokku 39,88 eurot.
21.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Anne Tammeri tasuks viimasel aruandeperioodil määrata 32,16 eurot, millele lisandub käibemaks 7,72 eurot, kokku 39,88 eurot.
22.Y.O-l tuleb tasuda 39,88 eurot usaldusisiku Anne Tammeri tasu Advokaadibüroo Tammer & Tammer OÜ (registrikood 10853152) arvelduskontole EE772200221074511252 hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest.