2-15-4849/6 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada vastavalt TsMS § 440 lõikele 3, kuivõrd kostja on esitatud hagi õigeks võtnud oma 29.04.2015 vastusega. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

2-15-4849 TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustuvad hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust summas 125 eurot ja hageja õigusabikuludest summas 250 eurot. Hageja õigusabikulud summas 250 eurot tulenevad hagiavalduse koostamise toimingust ajakuluga 2h 30 min, tunnitasuga 100 eurot/tund. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei nõua õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga, kuivõrd on käibemaksukohustuslane. Hageja kinnitab vastavalt TsMS § 176 lg 5, et kõik kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Kostja ei vaidle vastu riigilõivu summale 125 eurot ning on nõus selle hüvitama. Kostja vaidleb vastu hageja õigusabikulude suurusele (250 eurot), leides selle olevat ebamõistlikult suure ja on nõus hüvitama sellest poole s.o. 125 eurot. Hageja leiab, et õigusabikulusid ei ole võimalik vähendada, sest tegemist on reaalselt tekkinud kuluga. Kohus leiab, et vaidlust ei ole asjaolus, et hageja on õigusabi kasutanud ja õigusabi kasutades kulu kandnud ning vastav kulu tuleb kostjal hagejale ka hüvitada, kuivõrd antud tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Tulenevalt kostja vastuväitest õigusabikulu summa suurusele, annab kohus kulu summa suuruse põhjendatusele oma hinnangu. Kohus märgib, et Riigikohtu senises praktikas on õigusabikulude arvestamisel mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13. Hagejale on osutatud vandeadvokaadi poolt õigusabi tunnihinnaga 100 eurot/tund (ei sisalda käibemaksu), mis on kohtu hinnangul nii hagi asjaolusid kui Riigikohtu seisukohti arvestades mõistlik tunnihind. Seejuures on tegemist tavapärasest aktsepteeritavast (120 eurot) väiksema tunnihinnaga. Õigusabile kulunud ajaks on märgitud kaks ja pool tundi, mis on kulutatud hagiavalduse koostamisele. Kohus leiab, et eelnimetatud ajakulu on antud hagiavalduse koostamiseks mõistlik ja vajalik, mistõttu võib vastavat ajakulu arvestada täies ulatuses. Kuivõrd kohu hinnangul on nii õigusabi osutamisele kulutatud aeg kui ka tunnihind vajalikud ja mõistlikus suuruses, on põhjendatud arvestada hageja õigusabikulude suuruseks 250 eurot, mistõttu tuleb määrata kostja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 375 eurot (125 riigilõiv + 250 õigusabikulud).