Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue XXX esitas 29.08.2014 hagi XXX vastu ja palus kostjalt hagejale välja mõista kahjuhüvitis 5722,50 eurot, viivis perioodi 10.06.2014-29.08.2014 eest 103,89 eurot ja edasiulatuv viivis seadusjärgses määras alates 30.08.2014. Hageja soovis osta kostjalt korterit Tallinnas, XXX. Kuna esialgselt puudus võimalus laenu saada, tegi kostja hagejale oma ema ja maakleri kaudu pakkumise esialgu üürida korterit ning hiljem tasaarveldada üür ostusummaga. Kostja tegi maakleri kaudu pakkumise korterile 107 000 eurot ilma mööblita, millega hageja nõustus. 28.05.2013 sõlmisid hageja abikaasa XXX ja kostja volituse alusel kostja ema XXX tähtajalise kirjaliku eluruumi üürilepingu korteri Tallinnas, XXX üürimiseks. Lepingu punktis 8.1 leppisid pooled kokku, et korteri müügi korral toimub tasaarveldus üürisummaga. Hageja ja kostja vahel toimusid läbirääkimised kostja korteri müümiseks ning vahetult enne müügilepingu sõlmimist otsustas kostja läbirääkimised pahatahtlikult lõpetada ning kinnisasja läbirääkimistel arutatud hinnaga mitte müüa. Kostja ja hageja olid vahendajate kaudu, kelleks olid kinnisvaramaakler XXX, kostja ema XXXja hageja abikaasa XXX, leppinud kokku, et kinnisasi müüakse hinnaga 107 000 eurot, kuid vahetult enne müügilepingu sõlmimist teavitas kostja hagejat kinnisvaramaakleri vahendusel, et soovib oma kinnisasja eest saada 140 000 eurot. Hageja pere sõlmis üürilepingu eesmärgil osta korteriomand. Läbirääkimiste käigus lepiti kokku, et üürisumma tasaarveldatakse ostuhinnaga (üürilepingu p 8.1). 05.11.2013 teatas hageja maaklerile, et neil on võimalik korter välja osta. Notari aeg müügilepingu sõlmimiseks lepiti kokku 26.11.2013. 25.11.2013 sõlmis hageja koos abikaasaga Danske Bank A/S Eesti filiaalis laenulepingu. 26.11.2013 kell 7:01 e-kirjas teatas maakler, et kostja on nõus korteri müüma vaid 140 000 euroga. Notarisse kostja ei ilmunud. 27.11.2013 teavitas kostja, et soovib 02.11.2013 saada korteri võtmed ja palus hagejal koos perega välja kolida. Seoses lepingueelsete läbirääkimiste pahatahtliku katkestamisega soovis hageja kostjalt kahjuhüvitist, millest kostja aga keeldus. Pooled pidasid lepingueelseid läbirääkimisi, mille tulemusena oleks pidanud hageja omandama kostja korteri 107 000 euroga. Müügitehing jäi ära kostjast tuleneval põhjusel. Kostja tegutses vastuolus hea usu põhimõttega, soovides korteri eest 140 000 eurot. Kostja poolt hinna tõstmine oli ebamõistlik ning pahatahtlik. 07.11.2013 eksperthinnangu nr 5469 järgi oli korteri väärtuseks 105 900 eurot. Kostja pidas läbirääkimisi lepingu sõlmimise tahteta, sest pole tänaseni korterit hagejale võõrandanud. Kulutused, mis tehti lepingu sõlmimise eesmärgil või tekkisid lepingueelsete läbirääkimiste pahausksest katkestamisest, olid järgnevad: Eksperdihinnang korteri väärtuse välja selgitamiseks 150 eurot (I kd lk 72-91, 190); Notarisse ilmumise fakti tuvastamine 19,14 eurot (I kd lk 54);

Üürisumma vahe võrreldes eelneva pinnaga. Eelnevalt oli hagejal kehtiv üürileping, mille üür oli 33,92 eurot kuus (I kd lk 92-97). Uus üürileping koos suurema üüriga sõlmiti eeldusel, et see tasaarveldatakse hiljem ostuhinnaga. Uus üür oli 430 eurot kuus. 7 kuuga oli tekkinud kahju 2772,56 eurot; Hageja saamata jäänud töötasu 11.11-02.12.2013. Vastav kahju tekkis, kuna hageja lükkas tööle mineku edasi müügilepingu sõlmimiseks, kuigi pidi esialgu tööle minema juba 11.11.2013. Hageja töötasu on 2000 USD kuus ehk 1458,26 eurot (I kd lk 98-99). Merele mitte minemise perioodi jäi 22 päeva, seega on tekkinud kahjuks 1069,40 eurot; Hageja notariaalselt tõestatud volikiri XXX uue kinnisasja otsimiseks ja soetamiseks pärast müügitehingu ära jäämist 30,60 eurot (I kd lk 100); Korteri koristamine ja hallitustõrje kulu 1300,80 eurot (I kd lk 101-102). 21.01.2015 istungil selgitas hageja, et tegi need kulutused lootuses, et saab korteri omanikuks. Tegemist ei ole üürilepingu puudusest tuleneva kuluga (I kd lk 191 pöördel); Maakleri vahendustasu üürimisel 300 eurot (I kd lk 103); WC ja nõudepesumasina äravoolu parandus 80 eurot (I kd lk 123); Kokku on kahjusumma 5722,50 eurot, mille hüvitamist hageja taotleb. Hagejal on õigus nõuda viivist. Hageja lepinguline esindaja edastas kostjale nõude välja maksta kahju hüvitis hiljemalt 09.06.2014. Hageja arvestab viivist alates 10.06.2014. 29.08.2014 seisuga on viivisesumma 103,89 eurot. Hageja soovib alates 30.08.2014 edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole pidanud enne üürilepingu sõlmimist ega lepingu kehtivuse ajal müügiläbirääkimisi ei XXX ega ka hagejaga. Kostja ei ole XXX andnud volitust korteri müügilepingu sõlmimiseks või müügikokkulepete tegemiseks, vastav volikiri pidanuks olema notariaalses vormis. Sellest tulenevalt ei saa tekitada kostjale õiguslikke tagajärgi lepingu p-s 8.1. märgitu, samuti väidetavalt XXX poolt hagejale seoses korteri müügiga antud lubadused. Hageja abikaasa soovis kostjalt korterit üürida (mida ta ka tegi), mitte seda osta või ostuks broneerida. Kostja jätkas peale korteri üürileandmist korteri müügiks pakkumist kinnisvaraportaalide vahendusel, kuna üürilepingu p 6.5. andis mõlemale poolele võimaluse üürileping 1-kuulise etteteatamisajaga lõpetada. Juhul, kui hageja oleks tõepoolest pidanud üürilepingut mingiks müügi eellepinguks või broneerimislepinguks, on raskesti seletatav sellise lepingutingimusega nõustumine. Kostja ei ole läbirääkimisi pidanud soovita korterit müüa ega katkestanud läbirääkimisi pahauskselt. 2013. a sügisel edastati kostjale maakler XXX kaudu XXX soov omandada korter hinnaga 109 000 eurot. Kostja ei ole andnud lõplikku nõustumust pakutud hinnaga, samuti ei ole pooled saavutanud kokkulepet muude võimaliku müügilepingu oluliste tingimuste osas. Kostja ei ole andnud maaklerile volitust teha tema nimel mingeid hinnapakkumisi või aktsepteerida ostuhuviliste hinnapakkumisi. 20.11.2013 informeeris kostja maaklerit, et ta ei ole nõus müüma korterit 109 000 euroga, kuna see on ilmselgelt turuhinnast madalam. Kostja oli valmis korteri müüma 140 000 euroga. Hageja sellistel tingimustel korterit omandada ei soovinud. Tegelikkuses jõudsid pooled läbirääkimiste käigus ühiselt veendumusele, et nad ei jõua kokkuleppele tehingu oluliste tingimuste osas. Pooled ei ole kohustatud läbirääkimistel jõudma kokkuleppele. VÕS § 14 lg 3 kohaselt, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Kostja vastutus võiks teoreetiliselt kõne alla tulla üksnes kostja pahauskse tegutsemise korral (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-89-06 p 15). Hageja ei ole tõendanud kostja pahauskset tegutsemist.

Ei hageja ega ka tema abikaasa ei ole kostjat kordagi teavitanud, nagu oleksid nad teinud (või kavatseksid teha) korteri müügilepingu sõlmimist uskudes mingeid kulutusi, mille hüvitamist nad kostjalt nõuavad. Kostja sai sellistest kulutustest ja väidetavatest kahjudest teada alles 19.05.2014 talle hageja poolt esitatud kahjunõudest. Kostjal puudub kohustus hüvitada korteri hindamisakti tellimise kulu 150 eurot. Kostja ei ole andnud hagejale siduvaid lubadusi korteri müügiks, hindamisakti tellimise kavatsusest ei ole hageja kostjat teavitanud. Seega on hindamisakti tellimine puhtalt hageja enda otsus, millel puudub seos kostjaga. Kostjal puudub ka notaritasu 19,14 euro hüvitamise kohustus. Hageja oli enne broneeritud notari aega teadlik sellest, et 26.11.2013 tehingut ei toimu, mistõttu hagejal puudus igasugune vajadus ja mõistlik põhjus ilmuda 26.11.2013 notaribüroosse ning teha lisaks veel kulutusi enda notaribüroos viibimise fikseerimiseks. Hagiavaldusest nähtub ka see, et rahaliste vahendite puudumise tõttu oleks hageja saanud korteri osta üksnes pangalaenu abil, seega oleks tehingu toimumisel pidanud osalema ka hagejat krediteeriva panga esindaja. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et panga esindaja viibis notaribüroos sooviga sõlmida hageja krediteerimiseks hüpoteegi seadmise lepingut. Nõue üürisumma vahe hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei lõpetanud enda varasemat tööandja eluruumi üürilepingut mitte seetõttu, et ta soovis kindlasti kostja korterit üürida, vaid seetõttu, et kostja soovis lõpetada oma teenistussuhte Eesti Kaitseväega ning siirduda tulusamale tööle nn “piraaditõrjujana”. Teenistussuhte lõppemisel oli hageja kohustatud ka oma senise (oluliselt turutingimustest soodsama üürihinnaga kasutatava) tööandja eluruumi vabastama. Hagejal tekkis kohustus tema poolt seni kasutatava tööandja eluruumi vabastamiseks juba enne kostjaga üürilepingu sõlmimist. Kostja on sõlminud hageja abikaasaga üksnes üürilepingu ega ole andnud hagejale ega tema abikaasale mingeid lubadusi korteri tulevase müügi, müügihinna või tasaarvestuse osas. Kostjalt korteri üürimine ja sellega seoses suurema üürihinna tasumise kohustuse võtmine oli hageja abikaasa vaba tahe ning selle seostamine hageja tööandja eluruumi üürilepingu lõppemisega on alusetu. Lisaks tuleb kahjusummast maha arvata kasu, mida kahju kannatanud isik kahju tekkimise aluseks oleva sündmusega sai. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et üürilepingujärgne üürihind 430 eurot kuus vastas korteri tavapärasele üüritasemele. Samuti puudub vaidlus selle üle, et hageja ja tema abikaasa kostja korterit üürilepingu kehtivuse ajal kasutasid. Korteri kasutamise fakti ei ole võimalik olematuks teha. Seega on hageja ja kostja tarbinud kogu üürilepingu kehtivusaja jooksul hüve, mille väärtus vastab nende poolt korteri üürina tasutud summadele, mistõttu ka see osa kahjunõudest ei saa kuuluda rahulamisele. Kostja ei ole vastutav hageja saamata jäänud töötasu eest. Hageja ei ole tõendanud, millistel tingimustel tal tööleping sõlmitud oli. 10.09.2013 tööandja kirjast võib teha järelduse, et hageja töö oli vahetustega. Samas ei ole hageja tõendanud, et tal eksiteeris üldse võimalus 11.11.2.12.2013 merel tööl olla. Ka ei ole hageja tõendanud, et ta jättis tööle minemata just kostja tegevuse tõttu. Juhul, kui väidetavaks takistuseks oli hageja soov sõlmida kostjaga müügileping, jääb arusaamatuks, mis takistas hagejal vormistamast nt abikaasale volikirja, et abikaasa võiks tema asemel korteri müügilepingule alla kirjutada (hiljem hageja sellise volikirja abikaasale ka vormistas). Kogu saamata jäänud töötasu ei saa kujutada endast hagejale tekkinud kahjusummat. Samuti ei ole hageja selgitanud, milliseid kulutusi pidi ta tegema, jõudmaks töö tegemise paika ja mida hageja seeläbi säästis.

Isiku poolt, kes töökohustuste tõttu viibib pikaajaliselt Eestist eemal, on volikirja vormistamine abikaasale igati tavapärane ja mõistlik tegevus, mistõttu kostjale ei saa panna kohustust sellise kulu hüvitamiseks. Korteri koristamise ja hallitustõrje kulu ei pea kostja hüvitama. Kostja korteris puudus hallitus ning vajadus seda koristada 1300 euro eest. Korter oli normaalses seisukorras. Korteri valdus anti hagejale ja tema abikaasale üle 2013.a mai lõpus ning neil puudusid vastuväited korteri seisukorra osas. Juhul, kui korter oleks vajanud üleandmisel 1300 euro eest koristamist, oleks see pidanud olema korteri üleandmisel silmnähtav ja hageja oleks vastava pretensiooni pidanud esitama korteri valduse vastuvõtmisel. Isegi kui peale korteri üürilevõtmist ilmes korteris mingi puudus, oleks üürnik pidanud sellest puudusest informeerima üürileandjat ning tegema talle ettepaneku puuduse kõrvaldamiseks. Üksnes juhul, kui üürileandja ei oleks mõistliku aja jooksul seda puudust kõrvaldanud, oleks üürnikul tekkinud võimalus puudus omal kulul kõrvaldada ja nõuda vastavate kulutuste hüvitamist üürileandjalt. Puudub vaidlus küsimuses, et hageja ja tema abikaasa ei ole kostjat teavitanud väidetavalt korteril tekkinud puudusest. Hageja ei ole esitanud kostjale kõnealuste kulutuste hüvitamist ka kogu üürilepingu kehtivusaja jooksul, kostja sai sellisest nõudes teada alles 2014. a mais. Ka on koristusteenus nö “ajutise iseloomuga teenus”, mida tuleb teatud ajavahemiku järel korrata. Kui hageja tellis koristusteenuse 2013. a juunis, siis üürilepingu lõppemise ajaks detsembris 2013.a, oli koristusteenuse “tulem” täielikult hageja ja tema abikaasa enda poolt “ära tarbitud”, mistõttu kostjale ei saa panna vastutust nimetatud kulu hüvitamiseks. Üürilepingu sõlmimine maakleri vahendusel oli hageja ja tema abikaasa vaba tahe. Tavapärane maaklerite vahendustasu üürikorterite üürimisel on võrdne ühe kuu üürisummaga. Hageja on otsustanud kostja korteri üürida maakleri vahendusel ning seoses sellega tasunud tavapärasest väiksemas summas maakleri vahendustasu. Puudub vaidlus küsimuses, et hageja on soovitud teenuse – üürikorteri vahenduse – kätte saanud ja asunud ka üürikorterit kasutama. Kostjal puudub kohustus selle summa hüvitamiseks. WC ja nõudepesumasina parandusest ei ole hageja kostjat teavitanud ega palunud nende likvideerimist. Kuna hageja kahjunõue on aluseta, tuleb jätta rahuldamata ka viivisnõue. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja selgitas 21.01.2015 istungil, et kõik nõuded on esitatud tulenevalt müügilepingu eelsetest läbirääkimistest, mitte tulenevalt üürilepingust (I kd lk 191 pöördel). Hageja on esitanud lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kahju hüvitamise nõude kostja vastu. Hageja hinnangul rikkus kostja oma võlaõigusseaduse (VÕS) § 14 lg 3 teises lauses toodud kohustusi. Riigikohus on 15. jaanuari 2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06 ( punktis 15) selgitanud, et VÕS § 14 sätestab lepingueelseid läbirääkimisi pidavate isikute kohustused kuni kehtiva lepingu

sõlmimiseni. Viidatud sätte sisuks on läbirääkimistel tekkiv vastastikune kohustus arvestada kummagi võlasuhte poole õiguste ja huvidega (VÕS § 2 lg 2). Lepingueelsete läbirääkimiste tulemuseks võib, aga ei pruugi olla omavahelise lepingu sõlmimine. VÕS § 14 lg 3 esimene lause sätestab, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis ainuüksi läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Kõnealuse sätte erinevates lõigetes täpsustatakse, milliste kohustuste täitmist üksteise huve ja õigusi arvestavatel läbirääkimistel silmas peetakse. VÕS § 14 lg 3 teises lauses reguleeritud lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevate kohustuste rikkumise korral saab kahjustatud pool esitada kohustust rikkunud poole vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt VÕS §-st 115. Seejuures tuleb VÕS § 14 lg 3 teisest lausest tulenevalt arvestada, et kahju hüvitamise nõue saab tekkida vaid kohustust rikkunud poole pahauskse käitumise korral. Kuivõrd viidatud säte reguleerib poolte kohustusi kuni kehtiva lepingu sõlmimiseni, siis juhul, kui leping osutub tühiseks VÕS § 15 lg-s 1 märgitud asjaoludel, võib oma kohustusi rikkunud pool vastutada kahjustatud poole ees ka VÕS § 14 lg 3 alusel (kui isik, kes on lõpetanud läbirääkimised pahauskselt enne lepingule nõutava vormi andmist või keeldudes lepingule nõutava vormi andmisest). Maakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud, et hageja ja kostja pidasid lepingueelseid läbirääkimisi korteriomandi Tallinnas, XXX müügiks hagejale ja et kostja lõpetas läbirääkimised pahauskselt. Hageja on pidanud müügi osas küll läbirääkimisi mitmete isikutega, kuid kohtu hinnangul ei ole kostja neid volitanud läbirääkimisi pidama. Maakohus tuvastas, et 28.05.2013 sõlmisid hageja abikaasa XXX ja kostja volituse alusel kostja ema XXX tähtajalise kirjaliku eluruumi üürilepingu korteri Tallinnas, XXX üürimiseks (I kd lk 13-14). 28.05.2013 üürileping on sõlmitud hageja abikaasa XXX ja kostja volituse alusel kostja ema XXX vahel (I kd lk 13-14). Hageja on tuletanud asjaolu, et pooled pidasid lepingueelseid läbirääkimisi, 28.05.2013 üürilepingu punktist 8.1, milles on lisatingimusena kokku lepitud tasaarvelduses korteri müügi korral. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole andnud volitust XXX selles, et viimane võib pidada kostja nimel läbirääkimisi korteri müügiks hagejale. Kohtule esitatud notariaalsest volikirjast nähtuvalt on kostja volitanud XXX ́i sõlmima, muutma ja/või lõpetama kõnesoleva korteriomandi suhtes üürilepinguid (p 3, I kd lk 187-188). XXX sõlmiski üürilepingu hageja abikaasaga. Asjaolu, et XXX puudus kostja volitus pakkuda kostja korterit müügiks ja sõlmida selles osas kokkuleppeid, kinnitavad ka XXX ütlused 01.04.2015 kohtuistungil, millest nähtub veenvalt, et tunnistajal oli volitus korteri üürilepingu sõlmimiseks (II kd lk 50 pöördel – 51 pöördel). XXX ütluste kohaselt oli üürileping eesti keeles, kuid tema valdab eesti keeles üksikuid sõnu, mistõttu on kohtule ka usutav, et tunnistajal puudus arusaam, mida juriidiliselt võiks tähendada lepingu punkt 8.1. Ka ei nähtu, et kostja oleks volitanud maakler XXX selleks, et ta võib pidada hagejaga läbirääkimisi korteri müügiks. Läbirääkimiste pidamist ei saa tuletada ka hageja ja maakleri vahelisest e-kirjavahetusest (I kd lk 15-16) ega ka maakleri 22.11.2013 e-kirjast (I kd lk 41), millega edastati maakleri poolt andmed notarile (I kd lk 42) ja notariaalse lepingu projektist (I kd lk 43-52). Mitte ühestki eelmärgitud dokumendist ei nähtu, et kostja isiklikult oleks pidanud läbirääkimisi hagejaga korteri müügi osas või tema oleks volitanud XXX või maakler XXX läbirääkimiste pidamiseks.

Asjas ei nähtu, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe müügilepingu olulistes tingimustes VÕS § 27 mõttes, sh hinnas. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et kostja oleks lõpetanud läbirääkimised pahauskselt. Isegi kui eelmärgitud asjaolud annaksid alust järeldada, et kostja on pidanud lepingueelseid läbirääkimisi hagejaga kõnesoleva korteriomandi müügi osas ja kostja pidas läbirääkimis pahauskselt, tuleb hageja kahjuhüvitusnõue jätta rahuldamata selle põhjendamatuse tõttu. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinenud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud vara väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks ja vähendamiseks või hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-89-06 (p 16) selgitanud, et VÕS § 14 lg-s 3 sätestatud kohustuste rikkumise korral tuleb asetada kahjustatud isik olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta poleks läbirääkimistele tuginenud, ja kõrvutada seda kahjustatud isiku tegeliku varalise olukorraga. Seega saab hüvitada kahju, mis tekkis kahjustatud isikul lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kõnealuse sätte rikkumisest tuleneva vastutuse eesmärgiks saab pidada usalduskahju hüvitamist (eelkõige lepingueelsete läbirääkimiste ebaõnnestumise tõttu kasutuks muutunud kulutused). Hageja nõuab kostjalt korteri hindamisakti tellimise kulu 150 euro hüvitamist. Kohus leiab, et kui hagejal oli soov kostja korterit osta ning saada turuhinna osas hinnang eksperdilt, siis on hagejal õigus selline hindamisakt tellida. Hindamisaktis märgitud turuhind ei ole sageli vara müügihinnaks s.t igal ostjal on õigus määrata hind, mida ta vara eest soovib ning kostja võib maksta turuhinnast madalamat või kõrgemat hinda, kui selles osas saavutatakse kokkuleppe. Müüa ei ole kohustatud ostjale müüma vara keskmise turuhinna alusel. Lisaks soovis hageja vaidlusaluse korteri ostuks võtta pangast laenu ning on üldteada asjaolu, et pangad nõuavad enne laenuotsuse tegemist laenutaotlejat soetatava vara hindamisakti. Eelduslikult on hageja tellinud hindamisakti selleks, et teada saada, millises ulatuses on pank viidatud objekti puhul nõus hagejale laenu andma. Seega on akt tellitud hageja huvides ning kostja nimetatud kulu hüvitama ei pea. Kuivõrd hageja oli enne broneeritud notari aega teadlik sellest, et 26.11.2013 tehingut ei toimu (maakleri e-kiri I kd lk 40), puudus tal igasugune vajadus ja mõistlik põhjus ilmuda 26.11.2013 notaribüroosse ning teha lisaks veel kulutusi enda notaribüroos viibimise fikseerimiseks. Kostjal puudub notaritasu 19,14 euro hüvitamise kohustus. Kohtule on tõendatud, et hagejal tekkis kohustus tema poolt seni kasutatav tööandja eluruum vabastada seoses tegevteenistussuhte lõppemisega (II kd lk 8-9). Hageja ei lõpetanud varasemat üürilepingut põhjusel, et ta soovis kindlasti kostja korterit üürida. Seega hageja nõue üürisumma vahe hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub, et kostja ei ole vastutav hageja saamata jäänud töötasu eest. Hageja ei ole tõendanud, et ta jättis tööle minemata just kostja tegevuse tõttu. Juhul, kui väidetavaks

takistuseks oli hageja soov sõlmida kostjaga müügileping, oli hagejal võimalus vormistada abikaasale vastav volikiri. Kostjal puudub kohustus hüvitada hagejale kulutus summas 30,60 eurot, mida ta kandis seoses volikirja andmisega XXX uue kinnisasja otsimiseks ja soetamiseks. Asjas ei nähtu, kuidas nimetatud kulutus võiks üldse seostuda lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kahjuga. Korteri koristamise ja hallitustõrje kulu 1300,80 eurot ei pea kostja hüvitama. Kostja korteris puudus hallitus ning vajadus seda koristada eelmärgitud summa eest. Korteri korrasolekut kinnitasid mh tunnistajate XXX, XXX ja XXX ́i ütlused. Tunnistaja XXX ütlustest järeldub, et spetsiaalne koristus telliti, kuna lapsel on tolmuallergia. Seetõttu viidi korterist välja ka kunstlilled. Kohus nõustub kostjaga, et juhul, kui korter oleks vajanud üleandmisel 1300,80 euro eest koristamist, oleks see pidanud olema korteri üleandmisel silmnähtav ja hageja oleks vastava pretensiooni pidanud esitama korteri valduse vastuvõtmisel. Maakleri vahendustasu ei saa käsitleda lepingueelsete läbirääkimistel tekkinud kahjuga, vaid tegemist on tasuga, mida makstakse maakleritele üürilepingu sõlmimise vahendamise eest. Hageja ei ole kandnud WC ja nõudepesumasina äravoolu paranduse kulu 80 eurot (I kd lk 123). Õige on, et hageja on tellinud nõudepesumasina paigalduse ja ühendamise veevärki, mitte selle paranduse. WC-s tehtud väidetava remonditöö kohta ei ole tõendeid esitatud. Isegi, kui tegemist oleks WC ja nõudepesumasina äravoolu parandusega tulnuks XXX üürnikuna teavitada katkisest äravoolust üürileandjale ja anda tähtaeg selle parandamiseks. Juhul, kui kostja ei oleks äravoolu parandanud, siis oleks XXX tekkinud õigus kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Kuna kahjuhüvitise nõue jääb rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja esindaja on taotluse kohaselt osutanud menetluses kostjale õigusabi 22 tundi ja 50 minutit, tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabikulud moodustavad taotluse kohaselt kokku 2761 eurot. Lisaks taotleb kostja, et hageja hüvitaks talle sõidukulud summas 394,17 eurot. Kostja elab Saksamaal ja seoses vajadusega anda vande all ütlusi, pidi ta sõitma Eestisse. Kostja tasus lennupiletite eest Eestisse sõiduks 327,17 eurot ja rongipiletite eest 67 eurot. Hageja ei vaidlusta esindaja tunnihinda. Küll aga leiab, et esitamata on kõik kulusid (sh maksmist) tõendavad dokumendid, samuti ei ole ajakulu mõistlik.

Vastuseks hageja väitele märgib kohus, et kohus määrab menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja alusel TsMS § 174 lg 1 kohaselt. TsMS § 176 lg 6 järgi võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Antud juhul puudub kohtul kahtlus menetluskulude kandmise kohta ja samuti on menetluskulude nimekiri selge. Arve nr 3-10-2014 järgi on kostja esindajal kulunud hagiga tutvumisele, kliendiga nõupidamisele, kostja vastuse koostamisele kokku 3 tundi ja 20 minutit, mis on maakohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud aeg. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et vastuse koostamisele võiks kuluda maksimaalselt 1 tund. Vastuse koostamise aja sisse tuleb arvestada nii hagimaterjaliga tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine, vastuse vormistamine, kliendiga nõupidamine ja ka kohtule edastamine. Arve nr 3-11-2014 järgi on kostja esindajal kulunud kliendiga nõupidamisele ja täiendava vastuse koostamisele kokku 3 tundi ja 30 minutit, mis ei ole samuti maakohtu hinnangul ülemäärane. Õige ei ole hageja käsitlus, mille kohaselt tuleb õigusabikulud lugeda osaliselt põhjendamatuks ja vähendada seetõttu, et tekst on lihtne, puuduvad viited kohtulahenditele ning keerukatele õiguslikele konstruktsioonidele. Hageja leiab arve nr 4-01-2015 osas, et kostja seisukoha koostamisele ja kohtule esitamisele ei saanud kuluda 2 tundi ja 15 minutit ja põhjendatuks võib pidada 30 minutit. Maakohus leiab, et hagejal puudub kohustus hüvitada eelmärgitud kulu, mis seondub kostja ebaedukate vastuväidetega tunnistajate taotlusele. Kohus on tunnistajate taotluse rahuldanud, v.a XXX osas. Kohus loeb, et vastav arve on põhjendatud 1 tunni ja 30 minuti osas. Arve nr 12-02-2015 järgi on kostja esindajal kulunud kostja vande all ülekuulamise taotluse koostamisele 30 minutit, hageja 27.02.2015 seisukohtadega tutvumisele 15 minutit ja kommunikatsiooniks kliendiga 15 minutit, kõik kokku 1 tund. Kohus leiab, et toimingud on põhjendatud. Arve nr 5-03-2015. 16.03.2015 on esitanud kostja kohtule seisukoha hageja 27.02.2015 seisukohale ja taotlusele (II kd lk 35). Maakohus leiab, et hageja ei pea hüvitama kostjale nimetatud toimingu kulu, sest selles dokumendis on kostja korranud oma varasemaid seisukohti. Ka leiab kohus, et kliendiga nõupidamine on mõislikul määral põhjendatud ja vajalik, kuid praegusel juhul vajadust kliendiga nõupidamiseks ei nähtu. Küll tuleb hagejal hüvitada kostja esindaja kulu kohtuistungiks ettevalmistamisele. Kohus leiab, et selleks kulutatud aeg on olnud põhjendatud 1 tunni ja 20 minuti ulatuses. Arve nr 1-04-2015 koosneb muuhulgas lõplike seisukohtade koostamisest, milleks on arvestatud 2 tundi ja 30 minutit. Kohus vähendab seda kulu 1 tunni võrra, kuivõrd teesid sisaldavad suures osas kostja poolt kohtule varem avaldatut. Kohtuistungil osalemise aeg nähtub protokollist. Kokku on selle arve järgi osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 4 tundi ja 30 minutit. Kokku on maakohtu hinnangul osutatud kostjale põhjendatud ja vajalikku õigusabi 15 tundi ja 10 minutit. Arvestades kostja esindaja õigusabi tunnihinda 110 eurot + km, so 132 eurot, tuleb hagejal kostjale hüvitada õigusabikuluna summa 2002 eurot. Summa sisaldab käibemaksu, sest kostja on kooskõlas TsMS § 174 lg 10 kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulud on mh kohtuvälised kulud TsMS § 138 lg 1 järgi. TsMS § 144 p 2 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosalise sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohus

kuulas käesolevas asjas vande all üle kostja. Vaidlust ei ole selles, et kostja elab alaliselt Saksamaal. Vajadus sõita Eestisse tekkis kostjal seoses tema vande all ülekuulamisega 01.04.2015. Seega tuleb hagejal kostjale hüvitada sõidukulud summas 394,17 eurot, millest 327,17 eurot lennupiletite ja 67 eurot rongipiletite eest. Kokku tuleb hagejal kostjale hüvitada kostja menetluskuluna 2396,17 eurot. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab kostja taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.