Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-15-5395 Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Rakvere Betoon OÜ esitas 09.04.2015. a kohtule hagiavalduse, milles palus AMT Estonia OÜ-lt hageja kasuks välja mõista põhivõla 772,08 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise, mida oli vähendanud 400 euroni. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest 0,1 % põhivõlalt päevas kuni nõude täitmiseni. Tartu Maakohus võttis hagi 10.04.2015. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostja esindajale kätte 14.04.2015. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja 04.09.2014. a hagejaga raamlepingu kaupade ja teenuste müügiks. Hageja müüs kostjale enda poolt valmistatud erinevat liiki betoonisegu koos transpordi, mikserteenuse ja pumpamisega ning pumi pesuga kostja poolt näidatud objektile. Kaup müüdi ja teenus osutati kostjale 04.11.2014. a, mille kohta koostati kaubabetooni saatelehed. Hageja esitas kostjale kauba ja teenuste eest arve nr 1514 summas 772,08 eurot, mida kostja ei ole tasunud. Hageja nõuab kostjalt võlga ja selle tasumisega viivitamise eest viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

2-15-5395 viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Raamlepingu punktis 2.2 on sätestatud, et tasumisega viivitamisel on viivise määraks 0,5% päevas. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist kokkulepitud määras. Hagi esitamise seisuga on hageja arvestanud viivise suuruseks 643,60 eurot, mida on vähendanud 400 euroni. Hageja taotleb alates hagi esitamisest, s.o alates 09.04.2015. a viivist protsendina põhinõudelt 0,1% tasumata summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus arvestas alates 09.04.2015. a kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 30,88 eurot (772,08 eurot x 0,1 % x 40 päeva). Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 430,88 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1202,96 eurot, millest moodustab 772,08 eurot põhivõlg ja 430,88 eurot 18.05.2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 19.05.2015. a 0,1% tasumata põhivõlalt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 200 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 200 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu kuulub kostja poolt hüvitamisele. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja Tiamat Consult OÜ arve õigusabi eest summas 200 eurot, koos käibemaksuga 240 eurot. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu, on tasu õigusabi eest summas 200 eurot põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele.. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 400 eurot, millest 200 eurot on nõudelt tasutud riigilõiv ja 200 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.