Tsiviilasja number
2-14-57080
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.05.2015, Tallinn
Kohtukoosseis
Reet Allikvere, Ande Tänav, Kaupo Paal
Tsiviilasi
Kadaka Teed osaühingu hagi AL vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.11.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AL apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6507,26 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Kadaka Teed osaühing (registrikood 11527058, asukoht Pärnu mnt 61, 10135 Tallinn), lepinguline esindaja Ingrid Proos Kostja: AL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetluskulude jaotus Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 74,45% ulatuses AL kanda ja 25,55% ulatuses Kadaka Teed osaühingu kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 09.09.2014 esitas Kadaka Teed osaühing (hageja) Harju Maakohtule hagi AL (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks mõista välja perioodi 04.06.2010 kuni 14.10.2011 eest intressid 695,36 eurot, viivise perioodi 15.10.2011 kuni 08.09.2014 eest summas 4373,30 eurot ja viivised alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse (17 651,53 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 04.06.2010 OÜ-ga Kental Ehitus roomikekskavaatori Takeuchi TB 175 omandamiseks ostu-müügilepingu nr I-04062010 ostuhinnaga 660 000 krooni. Hageja kohustus tasuma omandatava vara eest igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule ja tegema viimase osamakse 25.02.2012. OÜ Kental Ehitus kohustus hagejalt laekunud osamaksed samal päeval üle kandma vara omanikule AS-le Sampo Pank müügilepingu esemeks oleva ekskavaatori kapitalirendilepingu nr 260811KE vara väljaostumakseteks ning selle kinnituseks esitama hagejale nimetatud makse tegemisest kolme tööpäeva jooksul maksekorralduse koopia. Müügilepingu esemeks olevale ekskavaatorile pidi omandiõigus tekkima kogu ostuhinna tasumisel ja liisinguandja poolt OÜle Kental Ehitus vastava akti vara omandiõiguse ülemineku kohta alusel. OÜ Kental Ehitus kohustus vastava akti esitama hagejale ühe nädala jooksul alates 25.02.2012. Müügilepingu olulise tingimuse rikkumise korral oli müügilepingus ette nähtud leppetrahv 100 000 krooni (6391,16 eurot). Oluliseks lepingutingimuseks oli müügilepingus kokkulepitu järgi ostjal lepingus sätestatud korras ja viisil ostuhinna tasumise kohustus ja müüjal lepingus sätestatud korras ja viisil vara omandiõiguse üleandmise kohustus. Kõikide OÜ Kental Ehitus müügilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist käendas kostja AL summas 550 000 krooni (35 151,40 eurot) kogu temale kuuluva varaga tähtajaga kuni 25.03.2012. Hageja maksis OÜ-le Kental Ehitus igakuiseid osamakseid kuni 01.06.2011. Kuna OÜ-l Kental Ehitus oli hagejale esitamata maksekorraldused 26.01.2011 ja 01.06.2011 osamaksete liisinguandjale ülekandmise kohta, siis 29.07.2011 teatas hageja keeldumisest lepingujärgsete maksete tasumiseks seni, kuni müüja endapoolsed täitmata kohustused täidab ning hageja on
veendunud kõigi tema poolt eelnevalt tasutud osamaksete sihipärases kasutamises, st et kõik maksed on laekunud liisinguandjale kapitalirendilepingu esemeks oleva ekskavaatori väljaostumakseteks ja et selle lepingu järgne võlg liisinguandjale ei ületa pooltevahelise lepingu tasumata osamaksete suurust. Samas teates hoiatas hageja OÜ-d Kental Ehitus, et OÜ-lt Kental Ehitus nimetatud kirjale hiljemalt 20.08.2011 vastuse ja müügilepingu nr I04062010 täitmiseks lahenduste mittesaamisel taganeb hageja lepingust ning esitab leppetrahvi nõude. Hageja pöördumisele keegi ei vastanud, mistõttu taganes hageja 12.09.2011 avaldusega müügilepingust ja nõudis OÜ-le Kental Ehitus tasutud osamaksete 11 260,70 euro tagastamist ning esitas 6391,16 euro suuruse leppetrahvi tasumise nõude. Kental Ehitus OÜ on hageja 12.09.2011 lepingust taganemise avalduse kätte saanud 14.09.2011. Hageja tagastas vara liisinguandjale 19.01.2012. Vara tagastamisel sai hageja teada, et OÜ Kental Ehitus maksekohustuste rikkumise tõttu oli liisingleping lõpetatud juba märtsis 2011, millest aga hagejat polnud teavitatud. Seega oli OÜ Kental Ehitus lepingut oluliselt rikkunud, sest tal polnud kavatsustki ekskavaatori omandiõigust hagejale üle anda. OÜ Kental Ehitus hagejale tema poolt tasutud osamakseid summas 11 260,70 eurot ei tagastanud, mistõttu pöördus hageja hagiga kohtusse vara müüjalt OÜ-lt Kental Ehitus ja käendajatelt AL ja OR tasutud osamaksete 11 260,70 euro ja leppetrahvi 6391,16 euro väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 15.04.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-63662 on OÜ-lt Kental Ehitus hageja kasuks need rahasummad ka välja mõistetud. Otsuse kohaselt on hageja müügilepingust kehtivalt taganenud, taganemisavaldus muutus kehtivaks selle kättesaamisega OÜ Kental Ehitus poolt 14.09.2011, mistõttu hagejal on tekkinud VÕS § 189 lg 1 järgi nõue ostuhinna osamaksete tagastamiseks. Kohus leidis, et kuivõrd OÜ Kental Ehitus on rikkunud ekskavaatori omandiõiguse üleandmise kohustust, on hagejal õigus müügilepingu punkti 3.1 alusel leppetrahvi nõuda. OÜ Kental Ehitus ei ole otsust vaidlustanud. Otsus ei ole käesolevaks ajaks jõustunud ja asi on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses, kuna apellatsioonkaebuse esitas käendajana AL. Tulenevalt VÕS § 189 peab OÜ Kental Ehitus tagastama hageja makstud ostuhinna koos sellelt arvestatud intressiga VÕS §-s 94 sätestatud määras. Intressi ega viivise nõuet polnud hageja eelmises hagis esitanud. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumisest asendub intressinõue VÕS §-s 113 ettenähtud viivisega. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja märkis, et hageja nõue tuleneb Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-11-63662 kirjeldatud ja sisuliselt arutatud asjaoludest. 15.04.2013 Harju Maakohtu otsusega rahuldati hagi osaliselt AL vastu ning mõisteti AL-lt solidaarselt OÜ-ga Kental Ehitus ja OR-ga Kadaka Teed osaühingu kasuks välja 8109,29 eurot põhivõla katteks ning 6391,16 eurot leppetrahvi. Nimetatud otsuse vaidlustas AL nii leppetrahvi väljamõistmise osas summas 6391,16 eurot kui ka temalt väljamõistetud kahju nõude summas 8109,29 eurot. TsMS § 456 lg 4 kohaselt kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise. Seega ei ole otsus jõustunud ja tugineda asjaoludele, millised on vaidlustatud, täna ei saa. VÕS § 149 lg 1 esimese lause kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Vaatamata sellele, et põhivõlgnik ei ole esitanud vastuväidet ja hageja ei ole varasemalt esitanud ei viivise ega intressi nõuet, ei saa jätta
arvestamata, et kostja on teises menetluses esitanud vastuväite esitatud nõudele, milline on alus täna viiviste ja intresside küsimiseks. Hageja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõtetega, kuivõrd ta ei ole esitanud kuni tänase päevani viiviste ja intresside nõuet. Kostja näeb nõuet esmakordselt. Tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Hea usu põhimõtte üheks funktsiooniks on välistada võimalus, et õigustatud isik kuritarvitab oma õigusi. Hagejal oli võimalus esitada viivise nõue koos põhinõudega, mida ta ei teinud. Samuti oli võimalus esitada viivise nõue koheselt peale kohtuotsuse tegemist tsiviilasjas nr 2-11-63662, mida hageja aga ka ei teinud. Pea 1,5 aastat (so peale otsuse tegemist) hiljem esitada nõue esmakordselt, ei ole kindlalt kooskõlas hea usu põhimõttega ja viitab soovile tekitada kahju kostjale, millega nõustuda ei saa ning milline on aluseks viiviste vähendamiseks, mida kostja käesolevaga taotleb. Kostja taotles tsiviilasja nr 2-14-57080 menetluse peatamist, olles seisukohal, et antud asja ei ole võimalik sisuliselt arutada enne, kui on jõustunud lahend tsiviilasjas nr 2-11-63662, kuivõrd nõude suurus on vaidlustatud ja ei ole teada, milline on lõplik lahend. Maakohtu otsus 24.11.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 04.06.2010-14.10.2011 eest OÜ Kental Ehitus rahalise kohustuse intressid 695,36 eurot, ajavahemiku 15.10.2011-08.09.2014 eest viivise 4373,20 eurot, ajavahemiku 09.09.2014-24.11.2014 eest viivise 303,38 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.11.2014 kuni OÜ Kental Ehitus rahalise kohustuse summas 17 651,53 eurot täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus tugines otsuses võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1,§ 82 lg-le 1, §-le 100, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1, § 101 lg 1 p-le 4, § 103 lg-le 1, §-le 158, § 159 lg-le 2, §-le 160, § 161 lg-le 1, § 116 lg-le 1, § 116 lg 2 p-dele 1-4, § 142 lg-le 1, § 145 lg-tele 1 ja 2 ja § 65 lg-le
Ehitus 29.07.2011 saadetud hoiatuses väidetule, et OÜ Kental Ehitus jättis hagejale müügilepingu nr I-04062010 p 1.5 täitmiseks esitamata maksekorraldused 26.01.2011 ja 01.06.2011 osamaksete ülekandmise kohta. 15.04.2013 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-1163662 on tuvastatud, et maksekorralduste esitamist ei tõendatud ka tsiviilasjas nr 2-11-63662 kohtumenetluses. Sellega luges kohus tõendatuks, et OÜ Kental Ehitus oli nimetatud lepingust tulenevat kohustust rikkunud. Kohus leidis, et lepingu p 1.5 sätestatud kohustuse rikkumine andis hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Nimetatud eeldus leidis kinnitust sellega, et vaatamata hageja poolt tehtud hoiatusele ei asunud OÜ Kental Ehitus mõistliku aja jooksul lepingut nõuetekohaselt täitma ja ei vastanud hageja ettepanekule lepingu esemeks olnud ekskavaatori üleandmise kohta. Kohus leidis, et kuivõrd OÜ Kental Ehitus ka hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul müügilepingu punkti 1.5 järgset kohustust ei täitnud, oli hageja õigustatud VÕS § 116 lg 1 alusel müügilepingust taganema. VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist ka juhul, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul. VÕS § 117 lg-tele 1 ja 2 viidates märkis kohus, et 04.06.2010 müügilepingu nr I-04062010 p 1.8 kohaselt, lepingu esemeks olevale ekskavaatorile pidi hagejal omandiõigus tekkima kogu ostuhinna tasumisel ja liisinguandja poolt OÜ-le Kental Ehitus vastava akti vara omandiõiguse ülemineku kohta alusel. OÜ Kental Ehitus kohustus vastava akti esitama hagejale ühe nädala jooksul alates 25.02.2012. Kohtu hinnangul oli hageja õigustatud müügilepingust taganema ka VÕS § 117 lg 1 alusel. Ekskavaatori omandiõiguse üleandmise kohustus oli müügilepingu punkti 3.1 ja VÕS § 218 lg 1 järgi OÜ Kental Ehitus lepingujärgne põhikohustus. Kõnesoleva kohustuse rikkumine on kindlasti käsitletav olulise lepingurikkumisena, kuna kohustuse rikkumisel jäänuks hageja ostjana ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis (VÕS § 116 lg 2 p 1). See OÜ Kental Ehitus kohustus ei olnud hoiatuse ega taganemisavalduse tegemise ajaks küll sissenõutavaks muutnud (VÕS § 82 lg-d 2 ja 7), kuna kohustuse täitmise tähtaeg ei olnud möödunud. Kohus on tsiviilasjas nr 2-1163662 asunud seisukohale, et hagejal võis olla 2011 juuliks tekkinud arvamus, et OÜ Kental Ehitus omandiõiguse üleandmise kohustust tulevikus tõenäoliselt rikub, millisele järeldusele jõuab kohus ka käesolevas kohtumenetluses. Hageja oli rikkunud müügilepingu punktist 1.5 tulenevat maksekorralduste koopiate esitamise kohustust, mis andis hagejale omakorda põhjendatud aluse arvata, et OÜ Kental Ehitus ei ole täitnud kohaselt samast lepingupunktist lähtuvat osamaksete sihipärase kasutamise kohustust, st OÜ Kental Ehitus ei ole tasunud osamaksete arvel liisinguandajale ekskavaatori väljaostumakseid. On ilmselge, et kui OÜ Kental Ehitus kapitalirendilepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ei saanud ta ekskavaatori omandiõigust ning müügilepingust tulenevat omandiõiguse üleandmise kohustust hageja ees polnud samuti võimalik siis täita. Seega oli kohtu hinnangul OÜ Kental Ehitus hagejaga 04.06.2010 sõlmitud müügilepingut nr I-04062010 oluliselt rikkunud, mistõttu oli hageja poolt taganemisavalduse esitamine põhjendatud. OÜ Kental Ehitus on taganemisavalduse kätte saanud 14.09.2011. Harju Maakohtu 15.04.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-63662 on OÜ-lt Kental Ehitus hageja kasuks välja mõistetud tagastamata ostuhind 11 260,70 eurot ja leppetrahv 6391,16 eurot. OÜ Kental Ehitus ei ole otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud. VÕS § 186 p 5 kohaselt lõpeb võlasuhe lepingust taganemisega. VÕS § 188 lg 1 ja 2 tulenevalt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 189 lg 1 kohaselt, lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu
kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse § 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. Hageja esitas kohtusse hagi OÜ Kental Ehitus vastu tagastamata ostuhinna väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas 15.04.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-63662. Hageja ei esitanud tsiviilasjas nr 2-11-63662 intressi ja viivisenõuet ning pooled ei ole väitnud ka, et hageja oleks intressi ja viivise nõude edaspidisest esitamisest tsiviilasja nr 2-1163662 kohtumenetluses sõnaselgelt loobunud. Seoses kostja seisukohaga, et hageja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõtetega, viitas kohus TsÜS § 138 lg-tele 1 ja 2 ning VÕS § 6 lg-tele 1 ja 2. Samuti tugines maakohus Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-100-07, milles Riigikohus on asunud seisukohale, et kuigi pikema aja jooksul õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse, ei saa üldjuhul seaduses sätestatud aegumistähtaja sees määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat uut tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Seda õigustaksid ainult erandlikud asjaolud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt, tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 144 kohaselt, koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Viivisenõue ei saa aeguda varem kui põhikohustuse täitmise nõue. Seega nii põhinõude kui ka viivisenõude aegumise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil võlgnik pidi põhikohustuse täitma. Müügilepingu tagasitäitmiseks OÜ Kental Ehitus osamaksete tagastamise ja intressi maksmise kohustus tuleneb VÕS § 189 lg 1 ning osamaksete tagastamise ja intressi maksmise kohustus muutus sissenõutavaks 15.10.2011. Kuivõrd intressi ja viivise nõuded ei olnud käesoleva hagi esitamise ajal, so 09.09.2014 aegunud, siis pidi kostja olema teadlik võimalusest, et hageja võib vastavad nõuded ka esitada. Sellest, et hageja ei nõudnud enne hagi esitamist kordagi viivist, ei saanud kohtu arvates kostjal tekkida arusaama, et hageja viivist temalt ei nõua ning kohus ei pea hageja sellist käitumist vastuoluliseks, mis võiks kaasa tuua viivisenõude esitamise vastuolu hea usu põhimõttega. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja poolt intressi ja viivise nõude esitamine pärast põhinõude esitamist tsiviilasjas nr 2-11-63662 vastuolus hea usu põhimõttega ning hageja poolt oma seaduses sätestatud õiguste maksmapanekut ei saa käsitleda soovina kostjale kahju tekitada. Samuti on viivis arvutatud VÕS-is sätestatud minimaalse määra järgi, mis samuti on kooskõlas kohtu seisukohaga, et märgitud vastuolu ei saa esineda. Kuivõrd kostja on taotlenud samal alusel ka viivise vähendamist, siis leidis kohus, et kuna viivisenõude esitamine ei ole eelpool märgitud põhjendustel hea usu põhimõttega vastuolus ning hageja ei nõua viivist tagastamata ostusummat ja leppetrahvi kokku ületavas summas, siis ei ole alust viivise vähendamiseks. Käesolevas menetluses ei ole kostja esitanud hageja nõudele teisi sisulisi vastuväiteid peale selle, et hageja nõuded on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumisest asendub intressinõue VÕS §-s 113 ettenähtud viivisega. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1
sätestatud ajast. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2010. oli 1%, enne 01.01.2011 oli 1%, enne 01.07.2011 oli 1,25%, enne 01.01.2012 oli 1%, enne 01.07.2012 oli 1%, enne 01.01.2013 oli 0,75%, enne 01.07.2013 oli 0,50%, enne 01.01.2014 oli 0,25% ja enne 01.07.2014 oli 0,15%. Kohus leidis, et hageja nõue tuleb rahuldada ja kostjalt välja mõista hagejale tagastatavalt rahalt, so 11 260,37 eurolt, ajavahemiku 04.06.2010-14.10.2011 eest intressid summas 695,36 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et OÜ Kental Ehitus ei ole hagejale ostusummat 11 260,37 eurot tagastanud ega leppetrahvi 6391,16 eurot tasunud. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates 15.10.2011. Kohus leidis, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Kuivõrd eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest, siis mõistis kohus välja viivise ajavahemiku 09.09.2014 kuni 24.11.2014 eest summas 303,38 eurot (77 p x 3,94). Apellatsioonkaebus 17.12.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 24.11.2014 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, hinnates tõendeid ühekülgselt, mis on viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Kohus on jätnud sisuliselt hindamata kostja väited ning vastuoluliselt jõudnud järeldusele, et käesolevas asjas esitatud nõude, s.o. intressi ja viivise olemasolu ega suurus ei sõltu sellest, kas ja millises ulatuses rahuldatakse hageja nõue kostja (käendaja) vastu kohtuasjas nr 2-11-63662. Kostja leiab, et antud asjas on vaidluspunkt selles, et samade poolte vahel ja samadel asjaoludel on vaidlus pooleli ringkonnakohtus, milles kostja käendajana esitas oma vastuväited. Seega on käesoleva otsusega loodud pretsedent, kus käendajalt on võetud võimalus end kaitsta, mis kindlasti ei ole seadusandja mõte. Kostja on oma vastuses kohtule rõhutanud, et VÕS § 149 lg 1 esimese lause kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Kostja esitas põhinõudele oma vastuväited tsiviilasjas nr 211-63662. Täna ei ole käendaja osas otsus jõustunud. Seega ei saa täna intresside ja viiviste arvestamisel võtta aluseks nõuet, mille käendaja on vaidlustanud ega otsustada, kas ja kui suures osas kostja käendajana vastutab. Kostja rõhutab, et intresside ja viiviste esitamisel koos põhinõudega oleks kohus seda hagi läbivaatamisel arvestanud, sest käendaja esitas oma vastuväited. Tänane olukord ei saa olla õiguslikult teine, sest see läheks vastuollu VÕS §-s 149 sätestatuga ning hageja saaks põhinõude ning intresside ja viivisnõuete eraldi hagina esitamisel soodsamaid lahendeid. Kohus on jätnud sellele kostja väitele hinnangu andmata. Kostja märgib seoses küsimusega käendaja vastuväidete esitamise õiguslike tagajärgede ja nende eksisteerimisega, et õigusmaastikul ei saa tekitada olukorda, kus ühes menetluses sama hagi aluse ja eseme üle on käendajal õigus vastuväidetele, teises menetluses aga mitte. Kostja leiab, et isegi juhul, kui põhivõlgnik ei esitanud põhinõudele vastuväiteid, ei saa ignoreerida vastuväiteid, mille esitas kostja käendajana ja selles osas tulnuks ära oodata lahend ja menetlus käesolevas vaidluses seniks peatada. Kohus aga kostja sellekohast taotlust ei rahuldanud. Seega kohtu järeldus, et intresside ja viiviste suurus ei sõltu sellest kas ja millises ulatuses rahuldatakse hageja nõue kostja vastu tsiviilasjas nr 2-11-63662, ei ole kooskõlas VÕS § 149 mõttega. Ka ei nähtu, millised on kohtu argumendid ja kuidas on sellisel juhul kaitstud käendaja õigused. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohus peab oma lahendeid põhjendama. TsMS § 442 lg 8 teise lause kohaselt peab kohus
otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiväidetega. Antud juhul kohtu põhjendused kostja poolt esitatud vastuväitele puuduvad. Kostja esitas vastuväite ka selles, et hageja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõtetega, kuivõrd ta ei ole kuni hagi esitamiseni esitanud kosjale viiviste ja intresside nõuet. Kostja nägi nõuet esmakordselt hagi esitamisega. Seejuures tugines kostja kaebuses Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-70-09 on märgitule, et TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kolleegium juhtis esmalt tähelepanu oma varasemale praktikate, mille kohaselt aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sissenõudmata jätmisele tuginedes vaid erandlikel asjaoludel (vt nt lahendi nr 3-2-1-137-06 p 23; lahendi nr 3-2-1-70-03 p 13). Samuti osutas Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-07 tehtud otsuse p-s 27, et ka viivisenõue (nii lepinguline kui ka seadusjärgne) võib olla hea usu põhimõttega vastuolus. Kolleegium selgitas, et võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju (vt nt lahendi nr 3-2-1100-07 p 16; lahendi nr 3-2-1-102-07 p 16; lahendi nr 3-2-1-2-06 p 17). Hagejal oli võimalus esitada viivisnõue koos põhinõudega, mida viimane ei teinud. Samuti oli võimalus esitada viivisnõue koheselt peale otsuse tegemist tsiviilasjas nr 2-1163662, mida hageja ei teinud. Kostja hinnangul on hageja käitunud vastuoluliselt, esitades pea 1,5 (so peale otsuse tegemist) aastat hiljem nõude esmakordselt, mis ei ole kindlalt kooskõlas hea usu põhimõttega ja viitab soovile tekitada kahju kostjale, millega nõustuda ei saa ning milline on aluseks viiviste vähendamiseks, mida kostja käesolevaga taotleb juhul, kui kohus leiab, et nõude esitamine ülalkirjeldatud olukorras on seadusega kooskõlas ja õiguspärane. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivised leppetrahvilt summas 6391,26 eurot, ja menetluskulude jaotuse osas tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada viivise nõue osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 15.10.2011-08.09.2014 eest viivis 2678,71 eurot, ajavahemiku 09.09.201415.05.2014 eest viivis 625,50 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.05.2015 kuni OÜ Kental Ehitus rahalise kohustuse summas 11 260,37 eurot täitmiseni hageja kasuks. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohus on vaidlustatud otsuses rahuldanud hageja nõude täies ulatuses, mõistes kostjalt kui käendajalt hageja kasuks välja intressi hagejale tagastatavalt rahalt summas 11 260,37
eurot ja viivised nii tagastamata ostusummalt 11 260,37 eurot kui ka leppetrahvilt 6391,16 eurot ajavahemiku 15.10.2011 kuni 08.09.2014 eest, hagi esitamisest (09.09.2014) kuni otsuse tegemiseni (24.11.2014) ja alates 25.11.2014 kuni OÜ Kental Ehitus kui põhivõlgniku rahalise kohustuse täitmiseni. Menetluses kostja poolt esiletoodut, mille kohaselt on kostja käendajana vaidlustanud tsiviilasjas nr 2-11-63662 hageja põhinõude osas tehtud maakohtu otsuse, ei ole maakohus pidanud asja lahendamise seisukohast oluliseks. Maakohus, tuginedes asjaolule, et OÜ Kental Ehitus kui hagejaga sõlmitud lepingu pool ei ole tsiviilasjas nr 2-1163662 tehtud maakohtu otsust vaidlustanud, leidis, et käesolevas asjas esitatud nõude, s.o intressi ja viivise olemasolu ega suurus ei sõltu sellest, kas ja millises ulatuses rahuldatakse hageja nõue kostja kui käendaja vastu tsiviilasjas nr 2-11-63662. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastava järelduse osas esitatud apellatsioonkaebuse väidetega ja leiab, et maakohus on ebaõigesti võtnud hageja intressi ja viiviste nõude lahendamisel aluseks hageja põhinõude, mille kostja oli käendajana tsiviilasjas nr 2-11-63662 vaidlustanud. Sellekohased põhjendused esitab ringkonnakohus järgmiselt. Ringkonnakohus selgitab, et kostja kui käendaja käenduslepingust tulenev kohustus hageja kui võlausaldaja ees on seotud ehk aktsessoorne käendatava põhikohustuse sisu ja ulatusega. Kuivõrd käenduse aktsessoorsuse tõttu tagatava nõudega on käenduslepingust tuleneva käendaja vastu suunatud nõude maksmapandavus sõltuv käendusega tagatud põhikohustuse maksmapandavusest, võib käendaja seetõttu VÕS § 149 lg 1 kohaselt esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Viidatud sättele on nii varasemas menetluses kui ka apellatsioonimenetluses õigesti osundanud ka kostja, millele vaatamata on aga maakohus hageja nõude rahuldanud, jättes seejuures arvestamata, et kostja kui käendaja poolt tsiviilasjas nr 2-11-63662 hageja nõudele esitatud vastuväidetest sõltub kostja vastutuse ulatus käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuete osas. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-11-63662 tehtud 26.01.2015 otsusega, mis jõustus 13.04.2015, osaliselt rahuldanud kostja kui käendaja apellatsioonkaebuse ja tühistanud maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt solidaarselt OÜ-ga Kental Ehitus ja OR-ga välja leppetrahv 6391,16 eurot, ei ole käesolevas asjas tehtud maakohtu otsus põhjendatud nimetatud leppetrahvilt viiviste väljamõistmise osas. Öeldu tõttu tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised üksnes tagastatavalt ostusummalt, millise nõude osas tehtud maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-11-63662 on ringkonnakohus jätnud muutmata. VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Lõpp-päev
15.10.2011 31.12.2011 01.01.2012 31.12.2012 01.01.2013 14.04.2013
Põhivõlg
Viivisemäär (VÕS § 113 Viivitatud päevi lg 1 + § 94 lg 1) 11 260,37 8,25%
11 260,37 8%
11 260,37 7,75%
Viivis
15.04.2013 01.07.2013 01.01.2014 01.07.2014
30.06.2013 31.12.2013 30.06.2014 08.09.2014
11 260,37 11 260,37 11 260,37 11 260,37
8,75% 8,50% 8,25% 8,15%
EUR 2678,71
Ringkonnakohus mõistab tagastamata ostusummalt 11 260,37 eurot välja viivise alates hagi esitamisest (09.09.2014) kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 15.05.2015 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Nimetatud ajavahemiku eest on kostja kohustatud tasuma viivist summas 625,50 eurot alljärgneva arvestuse alusel: Alguspäev
Lõpp-päev
09.09.2014 31.12.2014 01.01.2015 15.05.2015
Põhivõlg
Viivisemäär (VÕS § 113 Viivitatud päevi lg 1 + § 94 lg 1) 11 260,37 8,15%
11 260,37 8,05%
Viivis
Samuti tuleb kostjalt mõista välja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivis ostusummalt 11 260,37 eurot alates 16.05.2015 kuni Kental Ehitus OÜ rahalise kohustuse täitmiseni hageja kasuks. Ülejäänud osas on maakohtu otsus ringkonnakohtu hinnangul kooskõlas seadusega ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuses esitatud väitele, et hageja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõtetega, kuivõrd hageja ei ole esitanud varem viiviste ja intresside nõuet, mida kostja peab hageja sooviks tekitada kostjale kahju, on maakohus vaidlustatud otsuses juba vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega selles osas ning ei pea TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt vajalikuks maakohtu seisukohti korrata. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses märgitud põhjendustega, mille kohaselt ei saa viivisenõude esitamist pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks, puudub ka apellatsioonimenetluses alus kostja hea usu põhimõttele tuginevalt taotletud viivise vähendamiseks. Tulenevalt sellest, et ringkonnakohus peab põhjendatuks rahuldada hageja viivise nõue osaliselt ja muudab selles osas maakohtu otsust, tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus leiab, et hagi osalisest rahuldamisest lähtuvalt tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta nii maakohtus kui apellatsioonimenetluses kantud menetluskuludest võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 74,45% ulatuses kostja ja 25,55% ulatuses hageja kanda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-147-14 p-22 selgitanud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgmiselt: „1. jaanuaril 2015 jõustusid TsMS-i muudatused, mis olulisel määral muutsid menetluskulude kindlaksmääramise korda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause uue redaktsiooni kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 uue redaktsiooni kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (p 1) või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (p 2). Seejuures nähakse TsMS § 176 lg 4 uues redaktsioonis ette menetlusosaliste kohustus esitada igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, menetluskulude nimekiri selle kohtuastme menetlusega seotud kulude kohta. /....../ Kolleegiumi arvates tuleb kohtutel eespool nimetatud probleemi ületamiseks tõlgendada
kehtivaid menetluskulude kindlaksmääramise sätteid selliselt, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv)“.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.