2.Jätta hagi kahjuhüvitise 112 351.50 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja XXX’ilt menetluskulud summas 3 872.92 eurot XXXAS kasuks.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX’il tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 872.92 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
2-13-61255 avalikult teatavakstegemisest (15.05.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXX (hageja) esitas 23.12.2013 maakohtule hagi XXXAS-i (kostja) vastu kahju 119 032.53 euro hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid aktsiaselts XXXja Osaühing XXX 10.07.2007 üürilepingu nr XXXasuva äriruumi üürimiseks. 25.12.2010 toimus XXXtulekahju, milles hoone koos sisustusega hävis täielikult. Sellega tekkis Osaühingule XXX kahju hävinenud vara väärtuses 119 032.53 eurot. Osa Osaühingu XXX ruumides hävinud asjadest kuulus kolmandatele isikutele, mida Osaühing XXX hoidis laoruumides oma majandustegevuse raames. Tulekahju sai alguse kostjale kuuluvast veoautost, mis oli pargitud XXXhoonesse. Osaühing XXX loovutas kahju hüvitamise nõude hagejale. Hageja leiab, et tulekahju tekkepõhjus on seotud kostjale kuuluva ehitise ja/või veoki ohutuse ja tehnilise seisukorraga. Omanikul on kohustus hoida oma kinnisasi (koos sellel asuva ehitisega) ja vallasvara vähemalt sellises korras, et hoida ära ehitise ja muude esemete omadustest tingitud kahju tekkimine kolmandatele isikutele. Hageja on esitanud nõude kolmel erineval alusel. Esmalt leiab kostja, et tulekahju tekkimine oli seotud tekkekohas asunud esemete omadustega. Tulekahju ekspertiisiakti kohaselt on toimunud isesüttimine, suurima tõenäosusega veoki Scania mootoris. Nii mootorsõiduk, elektripaigaldis kui ka elektritarvitid (täpsemad andmed hagejal puuduvad) on oma omaduste tõttu hinnatavad suurema ohu allikana võlaõigusseaduse (VÕS) § 1056 tähenduses. Hageja nõuab alternatiivselt kahju hüvitamist VÕS § 1043, mille järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju põhjustanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Suure tõenäosusega põhjustas veoki mootori isesüttimise elektrisüsteemi korduv ümberehitamine. Seega saab õigusvastaseks tegevuseks lugeda ettenähtud nõuetest kõrvalekalduvaid ümberehitusi. Tuleb mõistlikult eeldada, et nende ümberehituse eest on vastutav kostja kui ümberehituse toimumise aegne omanik. Tehase nõuetele mittevastavast elektrisüsteemist alguse saanud tulekahju ei ole hinnatav vääramatu jõu asjaoluna. Hageja tugineb ka üürilepingu rikkumisele. Kostja on rikkunud üürilepingu p 8.2, millest tulenes üürileandja kohustus tagada lepingu kehtivuse ajal üürnikule üleantud ehitise korrasolek. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja üürilepingut rikkunud ega Osaühingule XXX kahju tekitanud. Kostja ei nõustu, et tulekahju sai alguse kostjale kuulunud veokist.
2-13-61255 Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Lisaks sellele on kostja vastutus välistatud VÕS § 103 lg 2 alusel, sest tulekahju on vääramatu jõu asjaolu. Samuti leiab kostja, et Osaühingule XXX ei ole hagis nimetatud summas kahju tekkinud. Hageja õiguseellasele ei kuulunud suur osa varast, mille eest hageja hüvitist nõuab. Kostja arvutuste kohaselt on 65 366.43 euro nõude osas tegemist kolmandatele isikutele kuulunud vara hüvitamisega. Tõendamata on vara asumine hageja õiguseellase üüritud ruumides ja selle hävimine 25.12.2010 tulekahjus. Hageja ei saa nõuda vanade ning kasutatud seadmete soetamismaksumust. Hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamine tooks kaasa hageja rikastumise. See on vastuolus VÕS § 127 lg 5 eesmärgiga ja hea usu põhimõttega. Samuti leiab kostja, et ei ole hageja õiguseellasele kahju õigusvastaselt tekitanud (VÕS § 1043 ka § 1045 lg 1 p 5). Lisaks leiab kostja, et VÕS § 1044 lg 2 tulenevalt ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Alternatiivselt leiab kostja, et XXXehitis ei olnud ohtlik ja vastutus VÕS § 1058 ja § 1059 on välistatud. Veokile iseloomulik kõrgendatud risk on liiklusrisk, mitte väidetav isesüttimine. Samuti ei ole kinnisasja omanikku alust pidada veoki valitsejaks VÕS § 1056 lg 1 tähenduses. Kostja ei olnud veoki omanik ja veok ei olnud kostja valduses. Kostja leiab, et kahjuhüvitist tuleb vähendada VÕS § 139 lg 1, 2 tulenevalt, sest Osaühing XXX jättis vara kindlustamata, e tegemata toimingu, mis oleks tema kahju vähendanud. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude osas: • 10.07.2007 on aktsiaselts XXXja Osaühing XXX sõlminud üürilepingu nr XXXasuva äriruumi üürimiseks (kd I tl 5-17); • 25.12.2010 kell 03.12 edastas Häirekeskus teate tulekahju kohta Tallinnas XXX. XXXhoone hävines tulekahjus täielikult koos sisustusega (kd I tl 18).
5.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mis tuleneb sellest, et 25.12.2010 toimus Tallinnas XXXhoones tulekahju ning selles hävines Osaühingu XXX poolt üüritud ruumides olnud asjad. Osaühing XXX on nõude loovutanud hagejale (kd I tl 38). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal (VÕS § 171 lg 1). Kohtu hinnangul on nõude loovutamine kehtiv.
6.Esmalt on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude summas 119 032.53 eurot, kuid 16.04.2015 kohtuistungil hageja vähendas nõuet summani 112 351.50 eurot, loobudes nõudest summas 6 681.03 eurot (kd III, tl 485). Kostja loobumise osas vastuväidet ei esitanud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks
2-13-61255 avalduse. Kohus lõpetab menetluse 6 681.03 euro nõudes seoses hageja nõudest loobumisega.
7.Hageja nõue on esitatud kolmel erineval õiguslikul alusel. Kuna poolte vahel on üürilepingust tulenev võlasuhe VÕS § 271 mõttes, alustab kohus esmalt nõude hindamist lepingulisel alusel. VÕS § 278 p 3 järgi kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist. Nimetatud säte määratleb selle, millal on tegemist rikkumisega. VÕS § 115 lg-st 1 tulenvalt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
8.Hageja nõuab kostjalt tulekahjus hävinenud asjade väärtuse hüvitamist VÕS § 132 lg 1 alusel. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kohtu hinnangul ei ole VÕS § 278 p 3 sätte eesmärk sellise kahju ärahoidmine, mida hageja käesolevas asjas kostjalt nõuab. Kohus hindab lepingulise kohustuse kaitse-eesmärki koos VÕS § 1044 lg 2 sättega. VÕS § 1044 lg 2 järgi lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Kui tekkinud kahju ärahoidmine ei olnud rikutud lepingulise kohustuse eesmärgiks, siis ei saa vastava kahju hüvitamist VÕS § 127 lg 2 sätestatud reegli kohaselt lepingulisel alusel nõuda.
9.Hinnates lepingupoolte kohustusi leiab kohus, et rikutud lepingulise kohustuse eesmärk ei olnud ära hoida sellise kahju tekkimine, mille hüvitamist hageja nõuab. Kostja kui üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal (VÕS § 276 lg 1). Selline kohustus on kostjal ka üürilepingu p 6 alusel. Lepinguõiguslike kohustuste kaitse-eesmärgiks on tagada, et lepingupool saaks omapoolse lepingulise soorituse eest samaväärse vastusoorituse lepingutingimustele vastava asja, teenuse või muu soorituse näol. Seega saab VÕS § 278 p 3 alusel esitatav kahjuhüvitamise nõue olla suunatud näiteks üüritud ruumide kordategemisele või asenduspinna üürimisest tulenevate kulude hüvitamiseks. Käesoleval juhul ei saa kohtu hinnangul lepingulise kaitsekohustuse olemasolu jaatada. Kuna rikutud kohustuse kaitse-eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab hageja, olgugi, et poolte vahel on üürilepingust tulenev võlasuhe, VÕS § 1044 lg 1 järgi esitada kostja vastu deliktilise nõude. Kohus ei pea eeltoodu tõttu vajalikuks hinnata teisi lepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitamise nõude eeldusi.
10.Hageja peab võimalikuks esitada nõue riskivastutuse alusel. Riskivastutuse puhul on kohaldatav VÕS § 1044 säte. Kuna riskivastutuse instituut laiendab kahju hüvitamise võimalusi, siis peab kohus otstarbekaks hinnata esmalt riskivastutuse eelduste olemasolu.
2-13-61255 VÕS § 1056 lg 1 järgi kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1056 lg 2 sätestab, et asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. Tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamiseks on teostatud ekspertiis, mida kohus hindab dokumentaalse tõendina (TsMS § 272 lg 2). Ekspertiisiaktis nr 1104 on tehtud järeldus, et tulekahju tekkepõhjuseks on tulekahju kolde piirkonnas (hoone lõunalöövi läänepoolne osa, ruumis 2, põrandalähedasel tasandil kuni 2 m) garažeeritud veoki Scania P93ML 24 V pingega elektrisüsteemist lähtunud soojuslikust impulsist. Eelpoolnimetatud põhjustel täpset tulekahju tekkemehhanismi polnud võimalik tuvastada. Tulekahju tekkimist hoone elektripaigaldisest või sellega ühendatud elektritarvititest peab ekspert vähetõenäoliseks (kd I tl 51-68). Ekspert on ekspertiisiaktis nr 1104 leidnud, et Scania veoki elektrisüsteemi on korduvalt ümber ehitatud. Kohtul puudub alus kahelda nimetatud dokumentaalse tõendi usaldusväärsuses. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodust ekspertiisiaktist tuletada, et tulekahju tekkepõhjuseks võisid olla elektripaigaldis või muud elektritarvikud, sest ekspert peab seda vähetõenäoliseks. Nimetatud tõendi alusel loeb kohus tõendatuks, et tulekahju tekkepõhjuseks on veoki elektrisüsteemi süttimine.
11.Kohtul tuleb tuvastada, kas VÕS § 1057 kuulub kohaldamisele. VÕS § 1057 järgi mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui: 1) kahjustatakse mootorsõidukiga veetavat asja, mida mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas; 2) kahjustatakse mootorsõiduki valdajale hoiule antud asja; 3) kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, välja arvatud juhul, kui kahju tekkis õhusõiduki käitamisel; 4) kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel; 5) kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust. Kostja on selgitanud, et AS XXX(endise ärinimega AS XXX, vt kd II tl 200) kasutas kostjale kuuluvaid ruume üürilepingu alusel ja hoidis seal ka Scania veokit. Asjaolu, et Scania veok ei kuulunud kostjale on tõendatud 02.09.2010 ettevõtte mitterahalise sissemaksena üleandmise lepinguga (kd II tl 201-205). Nimetatud lepinguga võõrandati Scania veok AS-ile XXX. Seega oli tegemist kolmanda isiku varaga, mis asus kostjale kuuluvas hoones. VÕS § 1057 sätestab mootorsõiduki otsese valdaja vastutuse mootorsõiduki käitamisel. Mootorsõiduki käitamiseks loetakse mootorsõiduki sihtotstarbekohast kasutamist, mille käigus võib realiseeruda mootorsõidukile kui suurema ohu allikale iseloomulik oht. Mootorsõiduki sihtotstarbekohaseks kasutamiseks saab lugeda sellega sõitmist ja kasutamist liiklusvahendina. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et veok Scania seisis garaažis. Kohus leiab, et kuna veoki Scania süttimine ei toimunud selle käitamisel, siis ei ole VÕS § 1057 kohaldamise eeldus täidetud.
2-13-61255
12.Järgnevalt saab hinnata, kas tegemist oli ehitise või ohtliku asjaga. VÕS § 1058 lg 1 järgi ehitise omanik vastutab selles toodetava, ladustatava või edastatava energia või tule-, kiirgus- või plahvatusohtlike, mürgiste või sööbivate või keskkonnaohtlike ainete tõttu või muul põhjusel ehitisest lähtuva erilise ohu tagajärjel tekkinud kahju eest. Asja omanik vastutab asjast lähtuva tule-, kiirgus- või plahvatusohtlike, mürgiste, söövitavate või keskkonnaohtlike omaduste tõttu või muul põhjusel asjast lähtuva erilise ohu tagajärjel tekkinud kahju eest. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei olnud veoki Scania omanik. Seega ei saa hinnata kostja kui asja omaniku vastutust. Samuti leiab kohus, et kostja ehitist ei saa pidada ohtlikuks ehitiseks VÕS § 1058 mõttes, millest saaks eeldada erilise ohu tagajärgede tekkimist. Asjaolu, et kostja lasi kolmandal isikul hoida veokit Scania oma ehitises, ei tekita kostjale VÕS § 1058 tulenevat vastutust.
13.Järgnevalt hindab kohus kostja vastutust riskivastutuse sätete alusel. Kohtu hinnangul on nõude aluseks VÕS § 1045 lg 1 p 5, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Puudub vaidlus, et kostjale kuuluval kinnistul asuva hoone tulekahjus hävis seal hoitav vara. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise.
14.Hageja toob kostja õigusvastase tegevusena välja selle, et kostja tegi veoki Scania elektrisüsteemi ümberehituse (vt kohtuistungi protokoll, kd III tl 484). Hageja leiab, et nende ümberehituste eest on vastutav kostja. Kostja eitab veoki Scania ümberehitamist (vt kohtuistungi protokoll, kd III tl 484). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 oli hageja kohustuseks tõendada väidet, et kostja on teinud veokile Scania ebaseadusliku ümberehituse. Hageja väide, et kostja on veokile tehtud elektrisüsteemi ümberehitamise eest vastutav, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja vastutab sõltumata sellest, mis tema ehitises süttis, kuna tulekahju sai alguse kostja ruumidest ning tulekahju on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Kuigi tulekahju tekitas hagejale kahjuliku tagajärje, tuleb deliktilise kahjuhüvitamise nõude eeldusena tuvastada, kas kostja põhjustas oma teo või tegevusetusega tulekahju, mille kausaalseks tagajärjeks oli hagejale kahju tekkimine. Kostja tegu või tegevusetust kohus tuvastanud ei ole, mis oleks põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Kuna objektiivse teokoosseisu esimene element puudub, siis ei anna kohus hinnangut õigusvastasuse ja süü osas. Menetluskulud
15.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
16.TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
2-13-61255
Kohus andis 16.04.2015 kohtuistungil pooltele tähtajad menetluskulude nimekirja esitamiseks ja vastuväidete esitamiseks (kd III tl 491). Avalduse kohaselt koosnevad kostja menetluskulud lepingulise esindaja kulust summas 8 930 eurot (käibemaksuta) ning dokumentide kogumise kulust summas 4 eurot.
17.Hageja on vastaspoole lepingulise esindaja kulude suurusele vastu vaielnud. Hageja hinnangul on kostja menetluskulude nimekirja lisanud märkimisväärses ulatuses ajakulu, mida ei saa menetluse kulgu arvestades pidada põhjendatud ega vajalikuks. Kostjal puudus mistahes mõistlik põhjendus esitada taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks ja korduvaid taotlusi hagejalt menetluskulude tagatise nõudmiseks. Kostja on nende taotluste vormistamisele ja esitamisele kulutanud väidetavalt 12.02.2014, 13.02.2014 ja 17.02.2014 kokku rohkem kui 4 tundi ja täiendavalt veel määratlemata aja märtsis 2015. a. Kohus on kostja põhjendamatud taotlused jätnud korduvalt rahuldamata. Hageja möönab, et kostja esindaja on hagiavalduse ja selle lisadega põhjalikult tutvunud ja esitanud 02.04.2014 detailipõhised vastuväited. Hageja ei nõustu sellele kulutatud ajaga ca 40 tundi (arved 201404009 ja 201402051). Hageja arvates on põhjendatud ajakuluks ca 16 tundi. Ülepaisutatud on kostja esindaja poolt kulutatud aeg hageja 21.04.2014 menetlusdokumendiga tutvumiseks ja sellele vastamiseks. Ühel lehel esitatud taotluste läbitöötamisele ja vastuse koostamisele on kostja esindaja arve nr 201405008 järgi väidetavalt kulutanud kokku 8 tundi. Hageja arvates on põhjendatud ajakulu ca 2 tundi. Ülepaisutatud on samuti kostja esindaja poolt kulutatud aeg hageja 25.07.2014 menetlusdokumendiga tutvumiseks ja sellele vastamiseks. Kostja arve nr 2014088011 järgi on sellele kulutatud 8 tundi ja 35minutit. Hageja arvates on põhjendatud ajakulu ca 2 tundi. Ülepaisutatud on samuti kostja esindaja poolt kulutatud aeg hageja 20.10.2014 menetlusdokumendiga tutvumiseks ja sellele vastamiseks. Kostja arve nr 201411001 järgi on sellele kulutatud 7 tundi ja 20 minutit. Hageja arvates on põhjendatud ajakulu ca 2 tundi. Kohtuistungitega seotud ajakulu määratlemisel palub hageja lähtuda protokollis märgitud istungi kestusest ja mõistlikust ajast, mis kulub istungi ettevalmistamisele.
18.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14).
19.Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja esitatud arved ja arvete spetsifikatsioonid summaliselt ei kattu. Spetsifikatsioonides on kajastanud toiminguid suuremas mahus, kui
2-13-61255 arvetel. Menetluskulude arvutusmetoodika on osaliselt arusaamatu ja menetluskulude nimekirjast ei nähtu, kuidas ajakulu on vähendatud. Seega lähtub kohus asja lahendamisel spetsifikatsioonis väljatoodud toimingutest ja neile kulunud ajast.
20.Kohus nõustub hageja esindajaga, et osaliselt on kostja esindaja ajakulu ülepaisutatud. Kohus ei nõustu kostja esindaja arvel nr 201404009 (kd IV tl 19) kajastatud ajakuluga 23 t (spetsifikatsiooni kohaselt ajakulu 27 t 55 min) ja arvel nr 201402051 (kd IV tl 18) kajastatud ajakuluga 12 t, mis kulus kostja esindajal hagile vastuste koostamiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt väljatoodud aeg põhjendatud. Kohus, analüüsides 17.02.2014 esitatud vastust ja selles sisalduvat taotlust ning 02.04.2015 esitatud vastust, hinnates materjalide läbitöötamiseks kuluvat aega, nõustub hagejaga, et nimetatud vastuste koostamiseks kuluv mõistlik aeg on 16 t (kd I tl 181-186; kd II tl 23-36). Kuna kostja on rakendanud erinevat tunnitasumäära, on kohtu hinnangul toimingutele, mis kulusid hagile vastuse koostamiseks (arve nr 201404009) 12 t raames, põhjendatud rakendada tunnihinda 125 eurot ning menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse esitamise koostamiseks (arve nr 201402051) 4 t raames tunnihinda 115 eurot. Kohus vähendab esindaja ajakulu tunnihinnaga 125 eurot 15 t 55 min ulatuses ja tunnihinnaga 115 eurot 8 t ulatuses, kokku summas (1 989.40+920) 4 254.58 eurot. Antud toimingute raames on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu tunnihinnaga 115 eurot 4 t summas 460 eurot ja tunnihinnaga 125 eurot 12 t summas 1 500 eurot, kokku 1 960 eurot. Kohus ei nõustu kostja esindaja arvel nr 201405008 kajastatud ajakuluga 5 t (spetsifikatsiooni kohaselt ajakulu 8 t) tunnihinnaga 125 eurot, mis esindajal kulus hageja 21.04.2014 esitatud seisukohtade ja taotluste läbitöötamiseks ja seisukoha esitamiseks (kd IV tl 20). Nimetatud taotlus on ca 1 lk (A4) pikk (kd II tl 79-80). Hageja vastus kohtule on 4.5 lk-d (A4) pikk (kd II tl 85-89). Hinnates kostja taotlust ning hageja vastust sellele, on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 3 t. Kohus vähendab esindaja ajakulu 5 t võrra summas 625 eurot. Põhjendatud ajakulu on 3 t summas (3x125) 375 eurot. Kohus ei nõustu kostja esindaja arvel nr 201406054 kajastatud ajakuluga 2 t 30 min tunnihinnaga 115 eurot, mis esindajal kulus 18.06.2014 istungiks ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks (kd IV tl 21). 18.06.2014 kohtuistung peeti kestusega 45 min (kd II tl 115-117). Kohtu hinnangul peaks esindaja, kellel oma sõnul on asja materjalidega läbitöötamiseks kulunud 39 t 55 min, kuluma istungi ettevalmistamiseks maksimaalselt 0.5 t. Kohus vähendab esindaja ajakulu 1.15 t võrra summas 143.75 eurot. Põhjendatud ajakulu istungil osalemise ja selleks ettevalmistuse eest on 1 t 15 min summas (1.15x115) 143.75 eurot. Kohus ei nõustu kostja esindaja arvel nr 201408011 kajastatud ajakuluga 8 t 35 min (arvel kajastatud 5 t), tunnihinnaga 125 eurot, mis esindajal kulus hageja 28.07.2015 menetlusdokumendiga tutvumiseks ja vastuse ning taotluse koostamiseks (kd IV tl 21 pöördel, 22). Hageja esindaja taotlus on 2 lk (A4) pikk, kostja vastus sellele 4 lk (A4) pikk (kd II tl 128-129; 134-138). Hinnates kostja vastuse sisu on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 2 t. Kohus vähendab esindaja ajakulu 6 t 35 min võrra summas 822.92 eurot. Kostja esindaja põhjendatud ajakulu on 2 t summas (2x125) 250 eurot. Kohus ei nõustu kostja esindaja arvel nr 201411001 kajastatud ajakuluga 6 t 30 min (spetsifikatsiooni kohaselt ajakulu 7 t 20 min) tunnihinnaga 125 eurot, mille kohaselt kulus esindajal 21.10.2014 toiminud eelistungiks valmistumiseks ja osalemiseks 3 t 30 min ja hageja 20.10.2014 ekspertiisi taotlusele vastuse koostamiseks 3 t 50 min (kd IV tl 22 pöördel, 23). 21.10.2014 peetud eelistung kestis 45 min. Nimetatud istungil osalemine ei
2-13-61255 eeldanud erilist ettevalmistust, kuna istungil arutati vaid hageja poolt esitatud ekspertiisi läbiviimise taotlust. Kohus peab piisavaks ajaks antud istungiks ettevalmistamiseks 15 min, kokku peab kohus põhjendatud ajakuluks 1 t. Kohus vähendab esindaja ajakulu 2 t 30 min võrra summas 312.50 eurot. Ekspertiisi taotlusele vastamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks peab kohus 1 t, seega vähendab kohus hageja esindaja ajakulu 2 t 50 min võrra summas 354.17 eurot. Arve nr 201411001 põhjendatud ajakulu on 2 t summas (2x125) 250 eurot. Kohus ei nõustu arvel nr 201503044 kajastatud ajakuluga 5 t, tunnihinnaga 115 eurot, mis kulus esindajal hageja 02.03.2015 selgituste ja tõendite osas seisukoha koostamiseks ja menetluskulude tagatise taotluse koostamiseks (kd IV tl 16). Antud seisukoht on ca 4 lk-d (A4) pikk (kd III tl 120-124). Nimetatud dokumendis kajastuvad varasemad seisukohad, samuti on kohus juba varem lahendanud kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise andmise osas. Seega, on kostja enda risk esitada selliseid taotlusi korduvalt, vastaspoole poolt selle hüvitamine ei ole põhjendatud. Kohus peab antud arvel kajastatud põhjendatud ajakuluks 1 t summas 115 eurot. Kohus ei nõustu arvel nr 201504035 kajastatud ajakuluga 7 t 30 min, tunnihinnaga 125 eurot, mis kulus esindajal 16.04.2015 peetavaks istungiks ettevalmistamiseks, sellel osalemiseks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks (kd IV tl 16 pöördel). 16.04.2015 peetud kohtuistung kestis 4 t 44 min. Asja ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks peab kohus 1 t. Kohus ei pea põhjendatuks menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud ajakulu väljamõistmist vastaspoolelt. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, viimati 06.05.2015 kohtumääruse nr 3-2-1-4-15 p-s 13, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Põhjendatud ajakulu käesoleva arve raames on kokku 5 t 44 min summas (5.44x125) 716.67 eurot. Kohus ei nõustu arvel nr 201504064 kajastatud ajakuluga 3 t 30 min (spetsifikatsiooni kohaselt ajakulu 3 t 50 min), tunnihinnaga 125 eurot, mis kulus esindajal 16.04.2015 istungil esitatud tõendite analüüsiks, seisukoha koostamiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks (kd IV tl 17). Menetluskulude nimekirja koostamise osas jääb kohus eelmises punktid toodud põhjenduste juurde ning jätab selles osas kostja taotluse rahuldamata. Seisukoha koostamiseks kuluvaks mõistlikuks ajaks peab kohus 30 min (kd IV tl 12-13). Põhjendatud ajakulu käesoleva arve raames on kokku 30 min summas (0.5x125) 62.50 eurot.
21.Kohus ei nõustu dokumentide kogumise kulu 4 euro väljamõistmisega vastaspoolelt. Arvel nr 201402051 kajastub nimetatud summa kirjena „Äriregistri väljavõte (üld- ja isikuandmed)“. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendamatu kuluga. TsMS § 363 lg 6 sätestab, et kui hageja või kostja on avalikku registrisse kantud juriidiline isik, lisatakse hagile registrikaardi ärakiri, registri väljavõte või registreerimistunnistus, kui kohtul ei ole võimalik registrist seda ise kontrollida. Käesoleval juhul ei ole kohus registriandmete väljatrükki kostjalt nõudnud. Kohtul on võimalk registriandmeid endal registrist kontrollida. Seega ei ole nimetatud kulu väljamõistmine vastaspoolelt põhjendatud.
22.Kohus hindas ka ülejäänud kostja esindaja toiminguid, seda ka vaidlustamata toimingute osas, kuna kohtu selline kohustus on sätestatud TsMS § 175 lg-s 1 ning leiab, et ka ülejäänud toimingute loetelus toodud ajakirjed kajastavad reaalselt menetluses tehtud toimingutele
2-13-61255 kulunud põhjendatud aega. Kohus rahuldab kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on seega tunnihinnaga 115 eurot 6 t 15 min summas 718.75 eurot ja tunnihinnaga 125 eurot 25 t 14 min raames summas 3 154.17 eurot. Kokku on kostja esindaja põhjendatud ajakulu 31 t 29 min summas 3 872.92 eurot.
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 872.92 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.