Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

lg

ettenähtud ulatuses (so Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. jaanuari 2015 oli see 0,05%, millele lisandub 8% aastas).

2-14-41066

2-14-41066

palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõivud 45 eurot ja 175 eurot, kokku 220 eurot. 05.02.2015.a. jättis Pärnu Maakohus Linden Hotell OÜ hagi Maratau Invest OÜ vastu üürivõlgnevuse ja viivise nõudes käiguta ja andis hagejale Linden Hotell OÜ-le tähtaeg 14 (neliteist) päeva puuduste kõrvaldamiseks. 09.02.2015.a esitas hageja uue hagiavalduse ja määruses nimetatud tõendid. Kohus võttis 10.02.2015.a hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele. Kostja vastas hagiavaldusele 06.03.2015.a. Kostja selgitas, et kasutas antud ruume alates 2009. aastast ning tegi antud ruumides kapitaalremondi. Kostja teavitas, et on maksevõimetu ning leidis, et arvestades kulutuste suurust, mis kostja tegi ruumide remontimisel on hageja kasu saanud rohkem, kuna remondi maksumus ilma sisustuseta oli 4921,20 eurot. Kostja selgitas oma vastuses, et 2009.a sai hotelli direktoriga suuliselt kokkulepitud, et rendilepingu lõppedes on võimalik poolte vahel teha tasaarvestus. Hageja jäi 30.03.2015.a toimunud eelistungil esitatud hagi juurde. Kostja nõustus võlgnetava summaga, kuid leidis, et pooltel vahel on võimalik teha tasaarvestus. Hageja selgitas istungil, et 31.05.2013.a lõpetati eelmise operaatoriga leping ning Linden Hotell OÜ tuli uue operaatoriga hotelli pidama 01.06.2013.a. Kuna eelneva operaatoriga leping lõppes, lõppesid ka üürilepingud eelmiste üürnikega. Linden Hotell OÜ sõlmis üürnikega lepingud uutel alustel. Alates 01.06.2013.a ei ole kostja kasutatavas ruumides parendusi tehtud. Need on tehtud eelneva operaatori ajal ning hagejale ei ole dokumente esitatud remondi kohta. Kirjalikku kokkulepet, et parendused arvestatakse tasaarveldusena maha hageja sõnul kostjaga ei ole. Linden Hotell OÜ ei ole eelmise operaatori õigusjärglane. Linden Hotell OÜ ei ole teadlik, millised olid eelneva operaatoriga kokkulepped. Hageja tasaarveldamisega ei nõustunud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, arvestades asjas esitatud ja kogutuid tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Linden Hotell OÜ ja Martau Invest OÜ vahel on sõlmitud 01.06.2013.a üürileping tulenevalt võlaõigusseadusest (edaspidi VÕS) § 271, mille alusel kohustus Martau Invest OÜ tasuma Linden Hotell OÜ-le üüri 275 eurot kuus sh. käibemaks. Poolte vahel puudub vaidlus lepingu sõlmimise fakti ja kehtivuse üle. Martau Invest OÜ rikkus lepingust tuleneva kohustuse täitmist VÕS § 271 järgi, kui ei maksnud äripinna kasutamise eest hagejale üürilepingus kokkulepitud tasu. VÕS § 316 lg 1 p 1 kohaselt üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. VÕS §-st 5 tulenevalt seaduses sätestatust võib lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p. 7.4.1 kohaselt leping lõpeb, kui üürnikul on tekkinud võlgnevus üürileandja ees enam kui kahe kuu üüri või kõrvalkulude osas või kui üürnik on kalendriaasta jooksul hilinenud maksete tasumisega üle kümne kalendripäeva üle kahe korra. Seaduses ei ole otse sätestatud ning sätte olemusest ei tulene, et selline poolte vaheline kokkulepe on tühine. Poolte vahel puudub vaidlus lepingu lõpetamise üle. Hageja saatis kostjale 10.09.2014.a lepingu ülesütlemise avalduse, millega teavitas kostjat, et Linden Hotell OÜ ütleb üürilepingu üles alates 30.09.2014.a tulenevalt lepingu p.-st 7.4.1 seoses Maratau Invest OÜ olulise lepingurikkumisega. Poolte vahel puudub vaidlus hagiavalduses esitatud põhinõude 825 euro osas. Kostja on 30.09.2014.a üüripinna üleandmise ja vastuvõtmise akti jalusesse omakäeliselt kirjutanud ja

2-14-41066

allkirjastanud, et viimased üüri arved tasutakse hiljemalt 20.12.2014.a, sellega on kostja tunnistanud võlgnevust hageja ees viimaste üüriarvete ulatuses. Kostja ei ole 06.03.2015.a kohtule esitatud vastuses esitanud vastuväiteid võlgnevuse suhtes, vaid selgitanud, et üürivõlg on väiksem, kui kostja poolt tehtud kulutused üüripinna remontimiseks. Kostja jäi selle seisukoha juurde ka 30.03.2015.a toimunud eelistungil, kui nõustus hageja poolt nõutava üürivõlgnevuse summaga. Menetluse käigus on kostja esitanud vastuväite võlgnevuse tasumiseks, kuid võlgnevuse summaga nõustub. Kostja väitis, et on üüripinnal parendusi teinud ning tehtud kulutused üüripinna remontimisel ületavad üürivõlgnevust. Tulenevalt VÕS § 285 lg-st 1 üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p.-st 4.2.3 tulenevalt üürnikul on õigus teha muudatusi ja parendusi üüriobjektil ainult pärast üürileandjalt vastavasisulise kirjaliku loa igakordset saamist. TsMS § 5 lg 1 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 2 kohus tegi kostjale eelistungil ettepaneku esitada dokumendid selle kohta, et üüripinnal on tehtud parendusi ajal, mil Maratau Invest OÜ-l kehtis üürileping Linden Hotell OÜ-ga ning tõendid selle kohta, et Linden Hotell OÜ-ga oli kokkulepe, et võis teha parendusi hotelli ruumides ja pärast parenduste tegemist võib teha tasaarveldust. Kostja ei esitanud kohtu poolt antud tähtaja jooksul ühtegi tõendit enda väite tõendamiseks, et on üüripinnal teinud parendusi, mis annaks aluse nõuete tasaarvestuse tegemiseks. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Lisaks kohustuse täitmise nõudmisele on VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 võimaldab hagejal viivist nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni täieliku täitmiseni, mistõttu on kostja väited viivisesumma põhjendamatusest alusetud. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivist võib nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lindem Hotell OÜ on esitanud kohtule taotluse kostjalt hageja kasuks viivise välja mõistmiseks põhiosalt seadusjärgses määras alates arvete sissenõutavaks muutmisest kuni kohustuse täitmiseni. Samuti on hageja kohtule esitanud taotluse kostjalt hageja kasuks viivise välja mõistmiseks põhiosalt 0,02191% päevas hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kostja ei ole esitanud vastuväidet viivise nõude osas. Kuna kostja on sattunud arvete tasumisega viivitusse, leiab kohus, kostja peab tasuma nõutavas ulatuses ka viivist. Kohus selgitab, et kohtuotsuse jõustumine sõltub otsuse kättetoimetamisest menetlusosalistele ning ei ole ettenähtav, millal kohtuotsus jõustub. TsMS § 367 järgi on võimalik viivist välja mõista kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Kostja kohustub tasuma viivist põhiosalt kuni hagiavalduse

2-14-41066

esitamiseni 28,98 eurot ning hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 18,44 eurot (825*0,02191%*102=18,44). Menetluskulude jaotus TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab üldise põhimõtte menetluskulude jaotamiseks, mille alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulutused tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et käesolevas kohtuotsuses on võimalik kindlaks määrata Pärnu Maakohtu menetluses olnud tsiviilasja 2-14-41066 menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 138 lg 1 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja alusel on käesolevas kohtuasjas tasunud hageja riigilõivu summas 220 eurot. Hagihinnalt 919,96 eurot tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 175 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagejal on võimalik kohtule esitada avaldus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 144 alusel on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja ei esitatud menetluskulude nimekirjas kohtuväliseid kulusid, seega on menetluskuludeks on kokku 175 eurot. Kostja ei ole esitatud sisulist vastuväidet menetluskuludele. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.