lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-38227/32

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-38227/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.05.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1488
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-13-38227

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-13-38227

Määruse tegemise aeg ja koht

14.05.2015, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal

Kohtuasi

Swedbank AS-i hagi AV’e vastu rahalises nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17.11.2014.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AV’e apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Tallinn), tehinguline esindaja Külli Reinfeld Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): AV (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela

Kohtuistungi toimumise aeg

06.03.2015; 24.04.2015

Istungitel osalenud isikud

Hageja tehinguline esindaja Külli Reinfeld, kostja tehinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela

Resolutsioon:

1.Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1 Kostja, AV kohustub tasuma hagejale, AS-ile Swedbank kompromissi summana 17 200 eurot järgnevalt: 10 000 eurot tasub kostja hagejale seitsme kalendripäeva jooksul pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist ning 7200 eurot kuue aasta jooksul igakuise maksega 100 eurot. Esimene osamakse summas 100 eurot tuleb tasuda hiljemalt 26.06.2015 ning iga järgnev makse hiljemalt iga kuu 26ndaks kuupäevaks.

1(4)

Tsiviilasi nr 2-13-38227 1.2 Kõik kompromissi alusel tasumisele kuuluvad maksed tuleb tasuda Swedbank AS arvelduskontole nr EE842200221014209524 viitenumbriga 3301670, märkides selgitusse „leping nr 06-149400-EV, AV“. 1.3 Tähtajaks tasumata või osaliselt tasumata kompromissi summalt kohustub kostja tasuma hagejale iga maksetähtpäevast möödunud päeva eest viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Viivise arvestamine lõpeb vastava makse tasumise päeval. 1.4 Kostjal on õigus kompromissi punktis 1.1 toodud summad tasuda hagejale ennetähtaegselt. 1.5 Juhul kui kostja ei tasu hagejale 10 000 eurot hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist või hilineb igakuiselt tasumisele kuuluva summa tasumisega rohkem kui seitse päeva või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus nõuda kogu tasumata kompromissi summa kohest tasumist ja õigus esitada käesolev kokkulepe täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale. Kostja eelnev informeerimine käesoleva kokkuleppe täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 17.11.2014.a otsus.
3.Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.
4.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
5.Tagastada AV’ele pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.t 600 eurot AV’e arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 5 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.19.08.2014.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus: mõista kostjalt välja 84 351,65 eurot ning viivise protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress + 8% aastas summalt 49 523,30 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni; jätta kõik menetluskulud kostja kanda; mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 08.09.2006.a hageja (endise ärinimega AS Hansapank), MV ja kostja laenulepingu nr 06-149400-EV, mille alusel andis hageja MV ́ele ja kostjale laenu summas 140 696,00 eurot, mille sihtotstarbeks oli elamu ehitus asukohaga XXXX X, XXXXX. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti 23.08.2026.a. Arvestades, et laenusaajad ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ülesöelduks alates 30.05.2011 ning saatis 31.05.2011.a teiste hulgas ka kostjale kirja, milles palus kogu võlgnevus tasuda hiljemalt 01.07.2011.a. Arvestades, et laenusaajad ei täitnud enesele võetud kohustusi vabatahtlikult ning lepingu täitmise tagamiseks oli hageja kasuks seatud hüpoteek kinnistule asukohaga XXXX X, XXXXX, esitas hageja kohtutäiturile täitmisavalduse. Täitemenetlus lõpetati seoses kinnisasja müügiga 01.11.2012.a, mil selgus, et hagejal õnnestus

2(4)

Tsiviilasi nr 2-13-38227 täitemenetluse kaudu saada laenulepingust tuleneva nõude katteks 82 623,09 eurot. Ülejäänud nõude täitmist palus hageja MV’elt ja kostjalt 20.03.2013.a saadetud kirjades. Ei kostja ega MV ei olnud hagiavalduse esitamise seisuga võlgnevust tasunud. Kostja vastuväited

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja pole tõendanud laenu väljastamist ega laenulepingu ülesütlemist. Kostjat ei hoiatatud laenulepingu ülesütlemisest ega antud 2-nädalast täiendavat tähtaega kohustuste täitmiseks VÕS § 416 lg 1 alusel. Isegi kui hageja tõendab ülesütlemisavalduse kostjale ja MV’ele kättetoimetamise, on kostja seisukohal, et laenulepingu ülesütlemishoiatus on tagajärjetu ühepoolne tahteavaldus. Ühtlasi ei vasta ülesütlemisavaldus VÕS § 416 lg-s 2 sätestatule, kuna ülesütlemisavaldusest nähtuvalt pole hageja pakkunud kostjale ega MV’ele mistahes võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Kostja ei ole laenusaaja, mistõttu ta ei vastuta laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Tüüptingimustel sõlmitud laenulepingu sätted, mis käsitlevad kostjat kaaslaenusaajana, on VÕS § 42 lg 1 ja § 421 alusel tühised tüüptingimused, kuna kahjustavad tarbijat ebamõistlikult ja ebaproportsionaalselt. Kostja sai laenulepingu allkirjastamisel aru, et pank vajas teda laenu vormistamise juurde ning laenulepingusse eelkõige põhjusel, et ta ühineks MV’e kohustusega ja oma maksevõimega täiendavalt tagaks laenulepingust tulenevaid MV’e rahalisi kohustusi panga ees. Hageja ei ole kostjale kui väidetavale kaaslaenusaajale sentigi laenusummast välja maksnud, mistõttu oli kostja seisukohal, et ta ei ole laenusaaja, kelle vastu oleks üldse võimalik laenulepingu ülesütlemisest tulenevaid nõudeid esitada. Isiku nimetamine laenusaajaks, ilma et isikule laenu välja makstaks, on kostja hinnangul õiguslikult võimatu (VÕS § 421, § 402, § 396 lg 1 ja § 401 lg 1). Isikud, kellele laenuandja laenu välja ei maksa ning kes oma isikliku maksevõimega tagavad laenusaaja lepingulisi kohustusi, saavad laenuandjaga võlasuhtes olla eelkõige läbi käenduse või kohustusega ühinemisel põhineva võlasuhte, millistel juhtumitel on neil ka teatud seadusest tulenevate vastuväidete esitamise õigus. Kostja on seisukohal, et „kaaslaenusaaja“ regulatsiooni sätestavate tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Panga poolt kostja n-ö kaaslaenusaajaks nimetamine teenib üksnes eesmärki, et võtta kostjalt ära võimalus tugineda kohustusega ühinemisest või käendusest tulenevatele vastuväidetele. Alternatiivselt jäi kostja seisukohale, et ta on sõlminud hagejaga käenduslepingu või alternatiivselt VÕS § 178 lg-te 3 ja 4 alusel laenulepingus ühinenud laenusaaja MV’e kohustustega nende tagamise eesmärgil. Sellisel juhul on sõlmitud käendusleping VÕS § 143 lg 2 alusel tühine, sest kokku pole lepitud käendaja rahalise vastutuse maksimumsummas. Kohustusega ühinemise korral on kostja vastutus laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste eest VÕS § 178 lg 4 ja § 145 lg 5 alusel vähenenud tagatise väärtuse vähenemise võrra, mistõttu kostja ei vastuta enam mistahes laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest. Hageja oli võlausaldaja ja hüpoteegipidajana ning ilma kostjat informeerimata 03.09.2007.a notariaalaktist nähtuvalt nõus hüpoteegiga koormatud kinnistu jagamisega nii, et kinnistu jagamise tulemusena jäi vaid ühele kinnistule hüpoteek peale ehk sisuliselt hageja enda tegevuse tulemusena vähenes laenu tagatiseks oleva kinnistu väärtus, mille võrra vähenes VÕS § 178 lg 4 ja § 145 lg 5 alusel ka kostja vastutus. Hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sh rikkunud kostja suhtes selgitamiskohustust ning jätnud laenusaaja ja kaaslaenusaaja tegeliku krediidivõime täielikult välja selgitamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Sellist krediiti käendanud käendaja võib VÕS § 149 lg 3 järgi tasaarvestuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda. Käendajal võib olla ka võimalik käendusleping eksimuse või pettuse tõttu tühistada, kui krediidiandja jättis teda põhivõlgniku majandusliku seisundiga seotud olulistest asjaoludest teavitamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega on hageja tekitanud kostjale kahju, mille

3(4)

Tsiviilasi nr 2-13-38227 kostja käesolevaga tasaarvestab hageja nõudega. Hageja nõude kujunemine ei ole ka mõistlikult jälgitav ega selge ning ei ole esitatud nõude kujunemist kajastavaid tõendeid. Esimese astme kohtu otsus

3.Maakohus tegi 17.11.2014.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja põhivõla summas 48 723,30 eurot, intressi summas 14 704,14 eurot, viivise 17.11.2014.a. seisuga summas 12 453,47 eurot ja viivise arvestatuna võla põhiosalt (s.o 48 723,30 eurot) alates 18.11.2014.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis rahuldamata hagi menetlustasu nõudes. Maakohus lõpetas menetluse põhivõla 800 euro nõudes. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse, osas, milles Pärnu Maakohus rahuldas hagi, ning teha uue otsuse, millega jäetakse hagi tervikuna rahuldamata. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse käik
6.12.05.2015 avaldasid menetlusosalised ringkonnakohtule, et nad on saavutanud ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Apellant palus tagastada pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).
8.Apellant taotles kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p-i 1 alusel kuulub see taotlus rahuldamisele. Apellant tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1200 eurot. Sellest pool tuleb apellandile tagastada.
9.Kuna pooled lühendasid kokkuleppeliselt kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega, saab käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse 5 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja