PLACET GROUP OÜ hagi RV vastu võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.11.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1074,71 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
PLACET GROUP OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja Merike Lätt Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): RV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 12.11.2014 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta PLACET GROUP OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.06.03.2014 esitas PLACET GROUP OÜ maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhivõla 1460,29 eurot, viivise 131,40 eurot, inkassokulude 70,10 eurot ja 0,18% päevas jooksva viivise saamiseks. Avalduse kohaselt sai RV (kostja) 27.07.2012 laenulepingu nr 31002100872 alusel laenu 900 eurot ja 23.08.2013 võlatunnistusega tunnistas võlgnevuse jääki 1577,97 eurot.
2.18.06.2014 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse 930,73 eurot, viivise 67,20 eurot ja alates 19.06.2014 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt.
3.Kostja sai 27.07.2012 laenulepingu nr 31002100872 alusel hagejalt laenu 900 eurot, mis kanti kostja kontole. Kostja kohustus tagastama 1500 eurot, sh põhiosa, intressi ja lepingutasu. Kostja ei täitnud maksegraafikut kohaselt. Hageja andis nõude menetleda ITM Inkasso OÜ-le. Kostja sõlmis 23.01.2013 hageja esindajaga ITM Inkasso OÜ iseseisva lepingu nr MG2100872, mille alusel kohustus kostja tasuma hagejale kokku 1670,83 eurot. Pärast 31.03.2014 kostja poolt enam tasumisi ei toimunud. Lepingu nr MG2100872 alusel on kostjal kokku tasumata põhivõlgnevus summas 1333,13 eurot. Kuivõrd sellest 402,30 euro kohta on tehtud maksekäsk, nõuab hageja 930,73 euro tasumist. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu.
5.Kostja terviseprobleemidest tingitult tekkis võla maksmisel viivitus, millest kostja võlausaldajat teavitas. Kostja on tasunud kokku 587,70 eurot. Kostja oli sunnitud laenu võtma, et raske aeg üle elada. Hageja andis 16.01.2013 võla üle ITM Inkassole. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus 12.11.2014 otsusega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõude 16.01.2013 kuupäevaga lepingu MG2100872 alusel. Kostja on välja toonud, et hageja andis 16.01.2013 (mitte 23.01.2013) võla üle ITM Inkasso OÜ-le. Lepingus MG2100872 on märgitud lepingu pooltena võlgnik RV ja võlausaldaja ITM Inkasso OÜ. Lepingu MG2100872 kohaselt on ITM Inkasso OÜ omandanud hagejalt nõude kostja vastu vastavalt 27.07.2012 sõlmitud nõude menetlemise lepingule nr NL2100872. Eeltoodust tulenevalt on hageja loovutanud kostjaga sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude ITM Inkasso OÜ-le. Nii 16.01.2013 kui ka 21.08.2013 lepingus on võlausaldajana märgitud ITM Inkasso OÜ, mistõttu VÕS §-st 170 tulenevalt on põhjendatud pidada ka uueks võlausaldajaks hageja asemel ITM Inkasso OÜ-d. Eelnevalt toodut arvestades ja VÕS § 170 alusel on kostja suhtes nõude loovutamine kehtiv ja hagejal puudub nõue kostja vastu. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis näitaksid hageja nõudeõiguse olemasolu.
2(5)
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
8.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
9.Maakohus ei ole märkinud, miks ei ole arvestanud hageja esitatud 27.07.2012 laenulepingu üldtingimusi, 15.11.2012 meeldetuletuskirja I, 01.01.2013 meeldetuletuskirja II ja 16.01.2013 meeldetuletuskirja III. Sisulist loovutamist ei ole toimunud. 16.01.2013 nõude menetlemise teatisest ei nähtu, et hageja oleks nõude loovutanud. 16.01.2013 lepingus MG2100872 on ITM Inkasso OÜ märgitud võlausaldajaks ekslikult. 27.07.2012 laenulepingust tuleneva nõude omanikuks on hageja. ITM Inkasso osaühing on hageja esindaja.
10.Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Maakohtu otsus on üllatav. Maakohus ei ole analüüsinud kõiki tõendeid. Maakohus ei ole esile toonud, kuidas hageja oleks pidanud hagejal nõude olemasolu tõendama. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja esitatud taotluse kohta kostja ära kuulata.
11.Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud VÕS § 170 kohaldamist ning on jätnud analüüsimata, millest lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et nõude loovutamine on kehtiv.
12.ITM Inkasso osaühingul ei ole võimalik esitada tõendeid, mis kinnitaksid, et ta on nõude omanik. Nõude omandamise kohta tõendeid faktiliselt ei ole olemas. Kohtuotsuses vastuolulistele seisukohtadele tuginedes on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg 1. Vastustaja seisukoht
13.Vastustaja ei esitanud vastust apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid.
15.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Apellatsioonkaebuse väited 27.07.2012 laenulepingu üldtingimuste, 15.11.2012 meeldetuletuskirja I, 01.01.2013 meeldetuletuskirja II ja 16.01.2013 meeldetuletuskirja III kohta ei anna alust asuda seisukohale, nagu on soovinud
3(5)
apellant. Peale asjaolu, et hagejal oli laenulepingust tulenev nõue, ei ole kaebuses esile toodud muid asjaolusid, mida hageja nimetatud tõenditega tõendada sooviks. Maakohus on otsuse tegemisel tuginenud lepingule MG2100872, millele tugines ka hageja oma hagiavalduses, ja mis nõude loovutamist kinnitab. Kaebuses ei ole esile toodud, kuidas nimetatud tõendid võiksid tõendada asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, nagu nõude loovutamine ei oleks kostja suhtes toimunud.
17.Kolleegium märgib, et 15.11.2012 meeldetuletuskirjas (tlk 42) on hageja kostjale teatanud, et laenulepingu ülesütlemise korral loovutatakse kogu nõue inkassofirmale ITM Inkasso OÜ ja nõude loovutamisega kaasnevad kulud kuuluvad hüvitamisele võlgniku poolt. Eeltoodust saab otseselt järeldada, et laenulepingu ülesütlemisega kaasneb ka nõude loovutamine. 16.01.2013 teatega (tlk 44) on hageja ja ITM Inkasso OÜ teatanud kostjale, et võlg tuleb tasuda ITM Inkasso OÜ-le. Eeltoodud dokumentide järgi on kolleegiumi arvates võlgnikule teatatud nõude loovutamisest. VÕS § 170 järgi võlausaldaja poolt nõude loovutamisest võlgnikule teatamisega on nõude loovutamine võlgniku suhtes toimunud isegi siis, kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Seega, kui nõude loovutamisest on võlgnikule teatatud, võib ta põhimõtteliselt täita kohustuse uuele võlausaldajale ja nõude loovutanud võlausaldaja ei saa enam võlgniku vastu täitmise nõuet esitada. Samuti kinnitavad nõude loovutamist 16.01.2013 leping MG2100872 (tlk 82) ja 21.08.2013 leping (tlk 83), millede p 1 järgi on ITM Inkasso OÜ omandanud nõude hagejalt. Kaebuses ei ole esile toodud, kuidas nimetatud tõendid võiksid tõendada asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, nagu nõude loovutamine ei oleks kostja suhtes toimunud. Hageja laenulepingu üldtingimuste p 15.1 (tlk 36) järgi on hagejal õigus lepingus ettenähtud juhtudel anda menetleda kõik laenusaaja vastu suunatud nõudeõigused ITM Inkasso OÜ-le. Kolleegiumi arvates ei ole eeltoodud tüüptingimuste punktiga hageja poolt kostjale avaldatud, et ITM Inkasso OÜ on hageja esindaja, kuna väljendist „anda menetleda“ see ei tulene.
18.Kaebuse väide, mille kohaselt 16.01.2013 lepingus MG2100872 on ITM Inkasso OÜ märgitud võlausaldajaks ekslikult, ei anna alus maakohtu järelduse muutmiseks. Kaebuses ei ole esile toodud, kuidas kostja teadis või pidi teadma väidetavat hageja tegelikku tahet. TsÜS § 75 lg 1 teise lause kohaselt, kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Maakohus on lepingus MG2100872 nõude loovutamise kohta märgitut õigesti hinnanud. Kolleegium märgib, et juhul, kui hageja esindaja on käitunud kostja suhtes viisil, nagu oleks nõue talle loovutatud ja ta nõuab nõude täitmist endale ning millega tsiviilasja materjalidest tulenevalt on hageja ka nõustunud, siis ei saa hageja enam tugineda sellele, et tema esindaja on ekslikult sõlminud lepingu MG227457 oma nimel, näitamata, et tegemist on tegelikult hageja nimel tema esindaja vahendusel sõlmitud lepinguga.
19.Apellatsioonkaebuse väide, et lepingut MG2100872 ei sõlmitud 16.01.2013 ja 21.08.2013, vaid üksnes 21.08.2013, ei ole määrava tähtsusega. Kohtule on esitatud kaks kostja ja ITM Inkasso OÜ vahel sõlmitud lepingudokumenti, kuid nõude loovutamist käsitlevas osas on lepingudokumendid identsed ja mõlemas on märgitud, et ITM Inkasso OÜ on kostja vastu 27.07.2012 lepingust tuleneva nõude omandanud hagejalt.
4(5)
20.Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, kuidas oleks kostja ärakuulamine võinud tuua kaasa teistsuguse otsuse. TsMS § 652 lg 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks, ning menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Hageja ei ole taotlenud kostja vande all ülekuulamist. TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja on maakohtule 03.10.2014 esitatud menetlusdokumendi (seletuse) lõpus teatanud, et ta ei soovi enam enda ärakuulamist. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui ei selgitanud hagejale, milliste tõenditega nõuet tõendada. Juhul, kuid hageja oleks soovinud väidetava maakohtu poolse selgitamiskohustuse rikkumise tõttu esitada uusi asjaolusid või tõendeid, siis oleks ta seda saanud teha ka apellatsioonkaebuses. Apellatsioonkaebuses sellist taotlust hageja esitanud ei ole.
21.Maakohtu otsuses puudub vastuolu. Kas ITM Inkasso OÜ suudaks oma võimalikku nõuet kostja vastu tõendada, ei oma käesolevas asjas tähtsust.
22.Maakohus on menetluskulud jätnud seoses hagi rahuldamata jätmisega TsMS § 162 lg 1 järgi õigesti hageja kanda.
23.Seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud jätta apellandi (hageja) kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlust lahendades menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei määra ka kolleegium kooskõlas TsMS § 174 lg 4 teises lauses sätestatuga kindlaks ringkonnakohtu menetluskulusid, mis hagejal tuleb kostjatele hüvitada, vaid määrab üksnes menetluskulude jaotuse.
24.Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
11.veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.