Ulvi Loonurm (eesistuja), Indrek Soots, Imbi SidokToomsalu
Kohtuasi
RM avaldus kinnisasja kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.10.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
RM määruskaebus
kasutuskorra
Avaldaja: RM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX XXXX, XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Puudutatud isik I: VS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX XXXX, XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja NS Puudutatud isik II: SÄ (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III: HS (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27.10.2014 määrus osas, millega avaldaja ainuvaldusse ja kasutusse jäi XXXXX XXX XX kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 3 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 199 m2 ning puudutatud isikute ainuvaldusse ja -kasutusse jäi asendiplaanil numbriga 6 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 86 m2 ja numbriga 7 tähistatud ja rohelise märgitud maa-ala suurusega 54 m2, jätta muutmata.
2.RM määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Rahuldada VS ja SÄ taotlus vigade parandamiseks maakohtu määruses. Lugeda Harju Maakohtu 27.10.2014 määruses mõõtühiku „m3“ asemel õigeks
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta RM kanda. Muud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Asjaolud
1.14.04.2014 esitas RM (avaldaja) maakohtule avalduse kinnisasja kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Avaldaja palus määrata registriossa nr XXXXXXXX kantud XXXXX XXX XX XXXXXX alevikus Rae vallas Harju maakonnas asuva kinnisasja kasutuskorra vastavalt katastriüksuse asendiplaanile järgmiselt: - asendiplaanil numbriga 2 tähistatud ja punasega märgitud maa-ala suurusega 908 m2 jääb avaldaja ainukasutusse; - asendiplaanil numbriga 4 tähistatud ja punasega märgitud majaosa esine maa-ala suurusega 25 m2 jääb avaldaja ainukasutusse; - asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 jääb avaldaja ainukasutusse; - VS (puudutatud isik I), SÄ (puudutatud isik II) ja HS (puudutatud isik III) võimaldavad avaldajal rajada asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 külje peale trepi ja ukse, milleni pääseb asendiplaanil numbriga 4 tähistatud ja punasega märgitud majaosa esiselt maa-alalt suurusega 25 m2; - puudutatud isikud võimaldavad avaldajal asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 liita kohaliku ühisveevärgiga; - asendiplaanil numbriga 3 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 199 m2, numbriga 6 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 86 m2 ning numbriga 7 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 54 m2 jääb avaldaja ja puudutatud isikute ühiskasutusse; - alternatiivselt, olukorras, kus puudutatud isikud ei soovi asendiplaanil numbriga 3 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 199 m2, numbriga 6 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 86 m2 ning numbriga 7 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 54 m2 kasutada, jääb nimetatud kinnistu osa avaldaja ainukasutusse. Avaldaja palus kanda kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramise tingimused märkena kinnistusraamatusse.
2.Avalduse kohaselt kuulub kinnistu 1⁄4 mõttelises osas avaldaja, 12/24 mõttelises osas puudutatud isiku, 3/24 mõttelises osas puudutatud isik II ja 3/24 mõttelises osas puudutatud isik III kaasomandisse. Kinnistu pindala on 4715 m2. Avaldajale kuuluvale 1⁄4 mõttelisele osale vastab 1178, 75 m2 kinnistu pindalast. Avaldaja ja puudutatud isikute vahel on tekkinud erimeelsused kinnistu kasutamise üle, samuti on puudutatud isik I rikkunud kinnistul paikneva tee, mistõttu ligipääs kinnistu tagumisele osale autoga on enne tee taastamist võimatu.
2(8)
3.Avalduse kohaselt peaks avaldaja ainukasutusse jääma seni tema kasutuses olnud kaasomandi osa. Ajalooliselt on avaldaja kasutuses olnud kinnistu kirdepoolne osa, milleni on avaldaja pääsenud mööda kinnistu piiril paiknevat teed. Nimetatud tee vastu on eelduslikult huvi ka puudutatud isikutel, mistõttu tee laiusega vähemalt 4 m jääb kinnistu kaasomanike ühiskasutusse ja ühiselt hooldada. Kui puudutatud isikud ei soovi teed kasutada, on avaldaja nõus võtma tee korrashoiu ja hooldamise kohustuse enda kanda. Kui teised kaasomanikud on huvitatud tee kasutamisest, siis kantakse tee hoolduse ja remondiga seotud kulud proportsionaalselt kaasomandi osa suurusega. Avaldaja ainukasutusse peaks jääma seniajani tema ainukasutuses olnud majaosa. Ligipääs avaldaja kasutuses olevale majaosale hakkaks toimuma maja küljele rajatava trepi ja ukse kaudu. Trepile pääseb mööda kinnistu piiril kulgevat teed. Selleks, et tagada vaba ligipääs maja küljele rajatavale trepile ja uksele, tuleb kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 4 tähistatud ja punasega märgitud majaosa esine maa-ala suurusega 25 m2 jätta avaldaja ainukasutusse. Sellise lahenduse korral oleks avaldajal oma majaosale eraldi sissepääs ning ta ei peaks oma majaosasse sissepääsuks kasutama õueala, mis on senini olnud puudutatud isiku I ainukasutuses.
4.Avalduse kohaselt ei ole kinnistu piiril paikneva tee jagamine sisuliselt kaheks millegagi põhjendatud, vaid piiraks põhjendamatult avaldaja ainukasutusse jääva kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 2 tähistatud ja punasega märgitud maaala suurusega 908 m2 kasutamist. Tee laiusega 2,2 m välistab ligipääsu kinnistu tagumisele osale suuremate transpordivahenditega (millistega avaldaja toob sinna küttepuid). Seega tekiks olukord, kus avaldajal puudub võimalus tema ainukasutusse jääval kinnistu osal asuvate materjalide ja sõidukite eemaldamiseks. Vaidlusaluse tee laiuseks peaks jääma 3,9 m.
5.Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele osaliselt vastu, märkides järgmist.
6.Avaldaja oma ainukasutuses olevat teed ega sellega külgnevaid maa-alasid ei hoolda ega ole seda mitmete aastate vältel teinud ning talvel paksu lume korral on tee sõidukiga läbimatu. Avaldajal on olnud pidevalt ligipääs oma ainukasutuses oleva elamuni ka läbi puudutatud isikute ajalooliselt ainukasutuses oleva õueala. Ajalooliselt kasutas avaldaja kinnistu tagumisele maa-alale 2 ligipääsuks naaberkinnistul (XXXXX XXX XXX) paiknevat teed, kuid peale selle tee blokeerimist võttis avaldaja paarimeetrise maa-ala oma ainukasutusse (kinnistu katastriüksuse asendiplaanil maaalad 3, 4, 6, 7). Avaldaja ei ole teinud puudutatud isikutele muid loovutusi, mis oleks taganud maa ainukasutuse proportsioonide säilimise. 2013. aastal puudutatud isiku I poolt tellitud mõõtmise tulemusel selgus, et tegelikkuses on avaldaja poolt hõivatud oluliselt suurem maa-ala kui 1⁄4. Puudutatud isik I ei ole rikkunud kinnistul paiknevat teed ega takistanud ligipääsu kinnistu tagumisele osale. Kuna puudutatud isikul I on kaks koera, on vajalik kinnistu maa-ala piiramine terves ulatuses aiaga. Jääb arusaamatuks, miks on vajalik 4 m laiuse tee olemasolu. Ei saa nõustuda 140 m2 maaala jätmisega puudutatud isikute ainukasutusse, kuna maa-ala on kaetud hekiga, puude, suurte põllukividega ning sellel asub avaldaja ainukasutuses oleva puukuur, mille kasutamise vajadus puudutatud isikutel puudub. Avaldaja on nimetatud maa-ala lubanud kasutada naaberkinnistu elanikel oma kasvuhoonesse ja sauna sisenemiseks, milleks on naaberkinnistu omanikud rajanud ka kiviplaatidest kõnnitee. Seega on maaala igapäevaselt naaberkinnistu elanike kasutuses ning puudutatud isikutel pole teada, millise kokkuleppe alusel naaberkinnistu elanikud nimetatud maa-ala kasutavad.
3(8)
Kinnistu puudutatud isikute ainukasutusse jätmine ei ole vajalik ning selle ümbertegemine ja puitaia ehitamine põhjustaks puudutatud isikutele täiendavaid kulusid ning mõjutab suhteid naaberkinnistu elanikega.
7.Ei saa nõustuda kohtule esitatud katastriüksuse asendiplaaniga, kuna see sisaldab mitmeid ebatäpsusi. Plaanilt on puudu maa-ala number 1 ning see pole allkirjastatud OÜ Optiset esindajate poolt.
8.Kasutuskord tuleks kindlaks määrata järgmiselt: - Asendiplaanil numbriga 2 maa-ala suurusega 908 m2 jääb avaldaja ainukasutusse, samuti ka numbriga 4 ja 5 märgitud maa-ala ja majaosa. - Puudutatud isikud võimaldavad avaldajal rajada asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 külje peale trepi ja ukse, milleni pääseb asendiplaanil numbriga 4 tähistatud ja punasega märgitud majaosa esiselt maa-alalt suurusega 25 m2 tingimusel, et avaldaja kannab ehitustegevusega seotud kulud ning tööde teostamise aeg ja viis lepitakse kokku puudutatud isikuga I. - Puudutatud isikud annavad nõusoleku võimaldada avaldajal asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 liita kohaliku ühisveevärgiga, kui see toimub läbi avaldaja ainukasutusse jääva kinnistu osa ning kulud kannab avaldaja. - Asendiplaanil numbriga 3 tähistatud (199 m2) ja rohelisega märgitud maa-ala jääb avaldaja ainukasutusse. - Asendiplaanil numbriga 6 (86 m2) ja 7 (54 m2) tähistatud maa-ala jääb puudutatud isikute ainukasutusse. - Asendiplaanil numbriga 1 (140 m2) tähistatud maa-ala jääb puudutatud isikute ainukasutusse, kust avaldaja eemaldab maa-alal asuvad koormatised omal kulul (sh hekk, kivid ja kuur). - Ülejäänud mainimata maa-alad jäävad puudutatud isikute ainukasutusse. - Kinnistu kasutuskord kantakse märkena kinnistusraamatusse. - Alternatiivselt, jätta asendiplaanil numbriga 3 tähistatud 199 m2 maa-ala avaldaja ainukasutusse laiuses 3 m kinnistu asendiplaanil numbritega 4, 6 ja 7 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala arvelt, asendiplaanil numbriga 5 tähistatud majaosa suurusega 47 m2 jätta puudutatud isikute ainukasutusse, puudutatud isikud annavad nõusoleku asendiplaanil numbriga 2 (908 m2) tähistatud maa-alal paikneva garaaži ja abihoone lammutamiseks ja uue eluhoone rajamiseks ning annavad nõusoleku liitumiseks kohaliku ühisveevärgiga tingimusel, et rajatav veetrass paikneb avaldaja kinnistul ning kulud katab avaldaja. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus 27.10.2014 määrusega määras: - Rahuldada avaldus osaliselt. - Määrata kindlaks kaasomandi esemeks oleva kinnistu (asukoht Rae vald, XXXXXX, XXXXX XXX XX, registriosa number XXXXXXXX) kasutuskord alljärgnevalt: - Avaldaja ainuvaldusse ja -kasutusse jääb asendiplaanil numbriga 2 tähistatud ja punasega märgitud maa-ala suurusega 908 m2; - Avaldaja ainuvaldusse ja -kasutusse jääb asendiplaanil numbriga 3 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 199 m2; - Avaldaja ainuvaldusse ja -kasutusse jääb asendiplaanil numbriga 4 tähistatud ja punasega märgitud majaosa esine maa-ala suurusega 25 m2;
4(8)
Avaldaja ainuvaldusse ja -kasutusse jääb asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2; - Puudutatud isikute ainuvaldusse ja -kasutusse jääb asendiplaanil numbriga 1 tähistatud ja punasega märgitud maa-ala suurusega 140 m2; - Puudutatud isikute ainuvaldusse ja -kasutusse jääb asendiplaanil numbriga 6 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 86 m3; - Puudutatud isikute ainuvaldusse ja -kasutusse jääb asendiplaanil numbriga 7 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 54 m3; - Puudutatud isikute ainuvaldusse ja -kasutusse jääb ülejäänud kinnistu osa, mis ei ole käesolevas määruses nimetatud. Kohustada puudutatud isikuid võimaldama avaldajal rajada asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 külje peale trepp ja uks, milleni pääseb asendiplaanil numbriga 4 tähistatud ja punasega märgitud majaosa esiselt maa-alalt suurusega 25 m2. Kohustada puudutatud isikuid võimaldama avaldajal asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 liita kohaliku ühisveevärgiga. Kohustada avaldajat lammutama asendiplaanil numbriga 1 tähistatud ja punasega märgitud maa-alal suurusega 140 m2 asetsev kuur hiljemalt 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse lahutamatuks osaks on 26.03.2014 Optiset OÜ poolt koostatud kinnistu katastriüksuse asendiplaan. Kanda Harju Maakohtu Harju jaoskonna registriossa nr XXXXXXXX märkus kinnistu kaasomandi kasutuskorra kohta. Jätta jõusse Harju Maakohtu 14.04.2014 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. -
-
-
-
-
10.Kinnistusraamatu andmest nähtuvalt kuulub Harju Maakohtu kinnisusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXXXXXXX kantud kinnistust asukohaga XXXXX XXX XX, XXXXXX alevi, Rae vald, avaldajale 1/4 kaasomandist, puudutatud isikule I 12/24 kaasomandist, puudutatud isikule II 3/24 kaasomandist ja puudutatud isikule III 3/24 kaasomandist. Seega XXXXX XXX XX kinnistu kaasomand ei ole lõpetatud ning kinnistu on avaldaja ja puudutatud isikute kaasomandis (AÕS) § 56 lg 1). Kohtule ei ole esitatud ka andmeid, millest nähtuvalt oleks pooled leppinud kokku kinnistu kasutuskorras.
11.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kinnistu katastriüksuse asendiplaani numbriga 2 tähistatud ja punasega märgitud maa-ala suurusega 908 m2, kinnistu katastriüksuse asendiplaani numbriga 4 tähistatud ja punasega märgitud majaosa esine maa-ala suurusega 25 m2 ja asendiplaani numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 tuleb jätta avaldaja ainukasutusse. Selline kasutuskord on põhjendatud, lähtudes senisest kasutuskorrast ja vastab kõigi kaasomanike huvidele.
12.Asendiplaanil numbriga 3 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 199 m2, numbriga 6 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 86 m3 ning numbriga 7 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 54 m3 poolte ühiskasutusse jätmine ei ole põhjendatud ega mõistlik olukorras, kus avaldaja ja puudutatud isikute vahelised suhted on niigi keerulised. Avaldajale kuulub kinnistust 1/4, mis vastab avaldajale kuuluvale mõttelisele osale suuruses 1178,75 m2. Avaldaja ei ole välja
5(8)
toodud asjaolusid, mille pinnalt võib pidada põhjendatuks jätta avaldaja kasutusse tema kaasomandi osast suurem osa. Avaldaja ainukasutusse tuleb jätta asendiplaanil numbriga 3 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 199 m2. Selliselt on avaldajal tagatud juurdepääs asendiplaani numbriga 2 tähistatud ja punasega märgitud maa-alale suurusega 908 m2. Tee laius 2,2 meetrit on avaldajale piisav pääsemiseks enda kinnistuosale, mis on kinnistu katastriüksuse asendiplaani numbriga 2 tähistatud ja punasega märgitud maa-ala suurusega 908 m2, ka sõiduautoga. Puudutatud isikutel on seadusest tulenev kohustus lubada avaldaja kinnistule operatiivsõidukite pääsemine.
13.Lähtudes poolte kaasomandi osadest, tuleb asendiplaanil numbriga 1 tähistatud ja punasega märgitud maa-ala suurusega 140 m2, samuti kinnistu osas, mis ei ole eraldi välja toodud, jätta puudutatud isikute ainukasutusse.
14.Käesolev kasutuskord on kooskõlas seadusega, ei kahjusta ega kitsenda kaasomanike õigusi lähtuvalt neile kuuluvast kaasomandi osast ning määruses nimetatud pooltevahelised kokkulepped on seaduse kohaselt lubatavad. Avaldaja taotlusel ja puudutatud isikute nõustumisel tuleb kanda kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramise tingimused kinnistusraamatusse. Kaaludes ja hinnates kaasomanike huve ja arvestades vaidluse asjaolusid, asjas esitatud tõendeid, pooltevahelisi suhteid ja kaasomandi suurusi, et kinnistu kasutuskord vastab kõigi kaasomanike huvidele.
15.Kuna vaidlus oli põhjustatud kõigi kaasomanike huvidest, tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus ja selle põhjendused
16.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega avaldaja ainuvaldusse ja -kasutusse jäi XXXXX XXX XX kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 3 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 199 m2 ning puudutatud isikute ainuvaldusse ja -kasutusse jäi asendiplaanil numbriga 6 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 86 m2 ja numbriga 7 tähistatud ja rohelise märgitud maa-ala suurusega 54 m2, ja teha uue määruse, millega määrata, et nimetatud maa-alad jäävad menetlusosaliste ühiskasutusse või, kui puudutatud isikud ei soovi neid maa-alasid kasutada, jätta kinnistu nimetatud osa avaldaja ainukasutusse.
17.Maakohus on kinnistu piiril asuva tee kasutuskorra määramisel ebaõigesti kohaldanud AÕS § 72 lg-t 1 ja lg-t 5 ning rikkunud TsMS § 5 lg-t 3 ja § 465 lg 2 punkti 8. Maakohtu poolt määratud kinnistu piiril paikneva tee kasutuskord ei luba avaldajal kasutada tema ainuvaldusse ja -kasutusse jäetud kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 2 tähistatud maa-ala ajalooliselt välja kujunenud ning soovitud viisil. Maakohus on jätnud tähelepanuta avaldaja väite, et tee laiusega 2,2 m ei võimalda pääseda avaldaja ainukasutusse jäänud kinnistu osale sõiduautoga, rääkimata veoautost. Avaldaja hoiab tema kasutuses oleval kinnistu osal küttepuid, ehitusmaterjale ja sõidukeid, mille transport on võimalik vaid veoautoga. Maakohus määras kinnistu kasutuskorra selliselt, et kinnistu piiril paikneva tee kasutamine ei ole võimalik ükskõik millist transpordivahendit kasutades. Avaldajale kuuluva sõiduauto laius koos peeglitega on 2,106 m. Juhul, kui avaldajale kuuluv sõiduauto isegi peaks mahtuma vaidlusalusel teel liikuma, siis näiteks sõiduki uste avamine võimalik ei ole. Samuti on välistatud ligipääs päästeteenistujatel ja prügiveoautol (juurdepääsutee
6(8)
peaks selleks olema vähemalt 3,5 m). Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustunud avaldaja ettepanekuga määrata tee laiuseks 3,9 m. Maakohtu järeldusi ei saa õigustada väitega, et puudutatud isikutel on seadusest tulenev kohustus lubada avaldaja kinnistule operatiivsõidukite pääsemine. Tee laiuseks peaks jääma 3,9 m.
18.Alternatiivselt on avaldaja valmis võtma juurdepääsutee enda ainukasutusse ning kandma selle hooldamisega seonduvad kulud olukorras, kus puudutatud isikud peaksid avaldama soovi teed edaspidi mitte kasutada. Kuna puudutatud isikud on avaldanud korduvalt soovi piirata nende ainukasutusse jääv kinnistu osa aiaga, siis oleks lubatav ning põhjendatud vaidlusaluse tee jätmine avaldaja ainukasutusse sõltumata sellest, et avaldaja ainukasutusse jääks suurem osa kinnistust, kui temale kuuluv mõtteline osa. Olukorras, kus kinnistu piiril paiknev tee laiusega vähemalt 3,9 m jääb avaldaja ainukasutusse ning kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 1 tähistatud ja punasega märgitud ala suurusega 140 m2 jääb puudutatud isikute ainukasutusse, on puudutatud isikutel võimalik eraldada nende ainukasutusse jääv kinnistu osa aiaga. Sisuliselt tekib kinnistul kaks eraldi osa, mida on võimalik kasutada iseseisvalt ja teisi kaasomanikke häirimata. Sellisel juhul oleks avaldaja kasutusse jääv kinnistu osa suurem kui temale kuuluv kaasomandi osa, s.o 1178,75 m2. Menetluse edasine käik
19.Puudutatud isikud I ja II vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta maakohtu määruse muutmata, arvestades pindaalaühikuna kuupmeetri asemel ruutmeetrit. Puudutatud isik III ei esitanud vastust määruskaebusele.
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
21.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Kohtul on kasutuskorra üle otsustades lai diskretsiooniõigus, s.t lähtuda tuleb hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega. Diskretsiooniotsusesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on ammendavalt põhjendanud, miks ei ole läbipääsuala mõistlik jätta kaasomanike ühiskasutusse, vaid avaldaja ainukasutusse ja selle mõistlik laius on 2,2 m. Ringkonnakohus nõustub, et läbipääsuala laiusega 2,2 meetrit on avaldajale piisav pääsemiseks avaldaja ainukasutusse jäetud osale kinnisasjast ka sõiduautoga. Ringkonnakohus nõustub, et operatiivsõidukite liikumine kinnisasjal on seadusest tulenevalt tagatud. Määruskaebuse väide, mille kohaselt avaldaja hoiab tema kasutuses oleval maa-alal küttepuid, ehitusmaterjale ja sõidukeid, mille transport vajab laiemat läbipääsu, ei ole millegagi põhjendatud. Küttepuude ja ehitusmaterjalide transport ja sõiduautode liikumine on eeldatavalt võimalik läbi 2,2 m laiuse maa-ala. Asja materjalidest ei nähtu, miks peaks avaldajal olema tavapäraselt vajalik avada
7(8)
sõiduki uksi 2,2 m laiusel läbipääsualal. Menetlusosalised on olnud seisukohal, et piklik maa-ala on avaldajale vajalik läbipääsuks asendiplaanil numbriga 2 tähistatud maa-alale. Määruskaebuse väited ei anna alust seisukohaks, nagu peaks jäätmeveoauto liikuma sellel kinnisasjal. Maakohus on põhjendanud, miks ei ole pidanud põhjendatuks jätta avaldaja ainukasutusse tema kaasomandi osale vastavast osast suuremat osa maatükist.
23.Ringkonnakohus rahuldab TsMS § 664 lg 1 ja § 447 lg 2 esimese lause alusel puudutatud isikute I ja II vastuses esitatud taotluse parandada vead maakohtu määruses ja asendada pindalaühikuna kuupmeetrid ruutmeetritega. Tegemist on ilmsete ebatäpsustega, mis ei mõjuta määruse sisu.
24.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta avaldaja kanda. Puudub alus muuta muude menetluskulude jaotust, mille maakohus on määranud.
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.