XXX avaldus XXX, XXX ja XXX vastu kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Talts (Advokaadibüroo Talts & Partnerid, e-post [email protected]); Puudutatud isik I: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isiku I lepinguline esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik II: XXX(isikukood XXX, e-post XXX); Puudutatud isik III: XXX(isikukood XXX, e-post XXX).
Asja läbivaatamine
14.10.2014 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Avaldaja lepinguline esindaja Raul Talts, puudutatud isik I XXX, puudutatud isiku I lepinguline esindaja XXX Sekretär Triin Matteus
Juures viibis
RESOLUTSIOON
Rahuldada XXX avaldus XXX, XXX ja XXX vastu kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks XXX(isikukood XXX), XXX (XXX), XXX(XXX) ja XXX(XXX) kaasomandi esemeks oleva kinnistu asukohaga XXX, registriosa number XXX, kasutuskord alljärgnevalt: 2.1.XXX ainuvaldusse ja -kasutusse jääb kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 2 tähistatud ja punasega märgitud maa-ala suurusega 908 m2; 2.2.XXX ainuvaldusse ja -kasutusse jääb kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 3 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 199 m2;
2.3.XXX ainuvaldusse ja -kasutusse jääb kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 4 tähistatud ja punasega märgitud majaosa esine maa-ala suurusega 25 m2 ; 2.4.XXX ainuvaldusse ja -kasutusse jääb kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2; 2.5.XXX, XXX ja XXX ainuvaldusse ja -kasutusse jääb kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 1 tähistatud ja punasega märgitud maa-ala suurusega 140 m2 ; 2.6.XXX, XXX ja XXX ainuvaldusse ja -kasutusse jääb kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 6 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 86 m3 ; 2.7.XXX, XXX ja XXX ainuvaldusse ja -kasutusse jääb kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 7 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 54 m3 ; 2.8.XXX, XXX ja XXX ainuvaldusse ja -kasutusse jääb ülejäänud kinnistu osa, mis ei ole käesolevas määruses nimetatud. Kohustada XXX, XXX ja XXX võimaldama XXXrajada kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 külje peale trepp ja uks, milleni pääseb kinnistu asukohaga XXX katastriüksuse asendiplaanil numbriga 4 tähistatud ja punasega märgitud majaosa esiselt maa-alalt suurusega 25 m2. Kohustada XXX, XXX ja XXX võimaldama XXX kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 liita kohaliku ühisveevärgiga. Kohustada XXX lammutama kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 1 tähistatud ja punasega märgitud maa-alal suurusega 140 m2 asetsev kuur hiljemalt 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Käesoleva kohtumääruse lahutamatuks osaks on 26.03.2014 Optiset OÜ poolt koostatud kinnistu katastriüksuse asendiplaan. Kanda Harju Maakohtu Harju jaoskonna registriossa nr XXX märkus kinnistu kaasomandi kasutuskorra kohta käesoleva kohtumääruse p-s 2 toodud tingimustega. Jätta jõusse Harju Maakohtu 14.04.2014 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega kohus keelas XXX igasuguste toimingute tegemise, mis takistaks XXX juurdepääsu avalikuks teeks olevalt XXX teelt temale 1⁄4 mõttelises osas kuuluvale ning Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantudkinnistule asukohaga XXX , XXX alevik jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega viisil, mis vastab kinnistu kasutamisele elamumaana. Juurdepääsutee on kinnistut asukohaga XXX , XXX alevik läbiv tee pikkusega 90m ja laiusega 2.2m vastavalt Optiset OÜ topograafilisel plaanil märgitud juurdepääsutee asukohale. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX on kantud kinnistu asukohaga XXX (katastritunnus XXX). Kinnistu kuulub 1⁄4 mõttelises osas XXX, 12/24 mõttelises osas XXX, 3/24 mõttelises osas XXX ja 3/24 mõttelises osas XXX kaasomandisse. Kinnistu pindala on 4715 m2. Avaldajale kuuluvale 1⁄4 mõttelisele osale vastab 1178,75 m2 kinnistu pindalast.
2.Avaldaja ja puudutatud isikute vahel on tekkinud erimeelsused kinnistu kasutamise üle, samuti on puudutatud isik I rikkunud kinnistul paikneva tee, mistõttu ligipääs kinnistu tagumisele osale autoga on enne tee taastamist võimatu. Seega soovib avaldaja kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramist.
3.Avaldaja ettepanek kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel on, et avaldaja ainukasutusse jääb seni tema kasutuses olnud kaasomandi osa. Kinnistu kasutuskorra määramiseks on avaldaja tellinud kinnistu mõõdistamise, mille tulemusena on 26. märtsil 2014 koostatud kinnistu topograafiline plaan (Optiset OÜ poolt koostatud kinnistu katastriüksuse asendiplaan). Ajalooliselt on avaldaja kasutuses olnud kinnistu kirdepoolne osa, milleni avaldaja on pääsenud mööda kinnistu piiri paiknevat teed. Avaldaja soov ja ettepanek kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel on, et eelnimetatud kaasomandi osa jääb tema ainukasutusse ka edaspidi. Avaldaja märgib, et kinnistu piiril paikneva tee vastu on eelduslikult huvi ka puudutatud isikutel, mistõttu tee laiusega vähemalt 4 meetrit jääb kinnistu kaasomanike ühiskasutusse ja ühiselt hooldada. Kui puudutatud isikutel ei ole soovi teed kasutada, on avaldaja nõus võtma tee korrashoiu ja hooldamise (niitmine, lumelükkamine jms) kohustuse enda kanda. Selliselt ei ole teistel kaasomanikel kohustust teed korras hoida ja hooldada. Olukorras, kus teised kaasomanikud on aga huvitatud tee kasutamisest, siis kantakse tee hoolduse ja remondiga seotud kulud proportsionaalselt kaasomandi osa suurusega. Lisaks soovib avaldaja, et kinnistu kasutuskorra kohaselt jääks avaldaja ainukasutusse seniajani tema ainukasutuses olnud majaosa. Ligipääs tema kasutuses olevale majaosale hakkaks toimuma maja küljele rajatava trepi ja ukse kaudu. Trepile pääseb mööda kinnistu piiri kulgevat teed. Tagamaks vaba ligipääs maja küljele rajatavale trepile ja uksele soovib avaldaja, et kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 4 tähistatud ja punasega märgitud majaosa esine maaala suurusega 25 m2 jääb avaldaja ainukasutusse. Avaldaja lisab, et kirjeldatud lahenduse korral oleks tal oma majaosale eraldi sissepääs ning ta ei peaks oma majaosasse sissepääsuks kasutama õueala, mis on senini olnud puudutatud isiku I ainukasutuses.
4.Avaldaja on valmis loobuma seni tema kasutuses olnud kinnistu osast, mis on kinnistu katastriüksuse asendiplaanil punasega märgitud ala suurusega 140 m2 ja tähistatud numbriga
1.Samuti loobub avaldaja kinnistul asuva kaevu kasutamisest. Kaevu kasutamisest loobumise tõttu on avaldajale vajalik tagada veevarustus muud moodi. Avaldaja soovib liituda kohaliku ühisveevärgiga ja selleks vajab avaldaja teiste kaasomanike nõusolekut. Seetõttu soovib avaldaja, et puudutatud isikud võimaldaksid tema ainukasutusse jääva majaosa liita kohaliku ühisveevärgiga.
5.Avaldaja märgib, et rajatav veetrass saab paikneda avaldaja ainukasutusse jääval maa-alal juhul, kui kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 3 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 199 m2, numbriga 6 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 86 m2 ning numbriga 7 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 54 m2 jääb avaldaja ainukasutusse. Juhul, kui kõnealune tee jääb avaldaja ja puudutatud isikute ühiskasutusse, ei saa avaldaja puudutatud isikute kõnealuse tingimusega nõustuda, sest veetrass tuleb eelduslikult rajada selliselt, et see kulgeb avaldaja kasutuses oleva majaosani juurdepääsutee alt läbi. Nimetatud olukorras on avaldaja nõus tingimusega, mille kohaselt rajatav veetrass ei hakka paiknema puudutatud isikute ainukasutusse jääval maa-alal.
6.Avaldaja hinnangul on poolte vahel vaidlus kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 3 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 199 m2, numbriga 6 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 86 m3 ning numbriga 7 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 54 m3 kasutamise osas. Avaldaja märgib, et kinnistu piiril paikneva tee jagamine sisuliselt kaheks ei ole millegagi põhjendatud, vaid piiraks põhjendamatult avaldaja ainukasutusse jääva kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 2 tähistatud ja punasega märgitud maa-ala suurusega 908 m2 kasutamist. Tee laiusega 2,2 m
välistab ligipääsu kinnistu tagumisele osale suuremate transpordivahenditega (millistega avaldaja toob sinna küttepuid), seega tekiks olukord, kus avaldajal puudub võimalus tema ainukasutusse jääval kinnistu osal asuvate materjalide ja sõidukite eemaldamiseks. Avaldaja on nõus sellega, et vaidlusaluse tee laiuseks jääb Optiset OÜ poolt mõõdetud ning katastriüksuse asendiplaanil märgitud 3,9 m.
7.Avaldaja hinnangul on avaldaja ning puudutatud isikute vahel vaidlus veel kinnistu osa üle, mis on katastriüksuse asendiplaanil punasega märgitud ala suurusega 140 m2 ja tähistatud numbriga 1. Kuna nimetatud maa-ala on hetkel avalaja ainukasutuses, siis puudutatud isikud nõuavad, et avaldaja eemaldaks vaidlusaluselt maa-alalt sellel asuva heki, kivid ja kuuri täielikult oma kuludega. Avaldaja leiab, et vaidluse lahenemise huvides on ta nõus oma vahenditega kuuri lammutama. Kuusehekki ei ole avaldaja nõus maha võtma, sest avaldaja teada on see istutatud puudutatud isiku I poolt. Samuti ei ole avaldaja paigaldanud kõnealusele 140 m2 alale maakive. Eelduslikult on need sinna pandud puudutatud isiku I poolt seetõttu, et takistada puudutatud isiku I koerte pääsu naabri aeda. Juhul, kui puudutatud isikud ei soovi kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 1 tähistatud ning punasega märgitud ala suurusega 140 m2 enda ainukasutusse, palub avaldaja määrata kõnealuse kinnistu kaasomanike ühiskasutusse. Avaldaja möönab, et avaldaja poolt väljapakutud kasutuskorra jaotusel oleks tema kasutusse jääv kinnistu osa suurem, kui temale kuuluv kaasomandi osa, so 1178,75 m2. Avaldaja leiab, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole kaasomandi kasutuskorra määramisel esmaoluline, et kaasomaniku ainukasutuses olev maa-ala või ruumid oleksid proportsionaalselt vastavad tema kaasomandi suurusele. Avaldaja hinnangul on avaldaja poolt väljapakutud kinnistu kasutamiseks kord parim võimalikest.
8.Avaldaja märgib, et käesoleva avalduse materiaalõiguslik alus on AÕS § 72 lg 1, 3 ja 5.
9.Seega avaldaja palub määrata kinnistu kasutuskord järgmiselt:
1.kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 2 tähistatud ja punasega märgitud maa-ala suurusega 908 m2 jääb avaldaja ainukasutusse;
2.kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 4 tähistatud ja punasega märgitud majaosa esine maa-ala suurusega 25 m2 jääb avaldaja ainukasutusse;
3.kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 jääb avaldaja ainukasutusse.
4.Puudutatud isikud võimaldavad avaldajal rajada kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 külje peale trepi ja ukse, milleni pääseb Kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 4 tähistatud ja punasega märgitud majaosa esiselt maa-alalt suurusega 25 m2.
5.Puudutatud isikud võimaldavad avaldajal kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 liita kohaliku ühisveevärgiga.
6.Kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 3 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 199 m2, numbriga 6 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 86 m2 ning numbriga 7 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 54 m2 jääb avaldaja ja puudutatud isikute ühiskasutusse.
7.Alternatiivselt punktile 6, olukorras, kus puudutatud isikud ei soovi kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 3 tähistatud ja rohelisega märgitud maa ala suurusega 199 m, numbriga 6 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 86 m2 ning numbriga 7 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 54 m2 kasutada, jääb nimetatud kinnistu osa avaldaja ainukasutusse.
10.Avaldaja palub kanda kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramise tingimused märkena kinnistusraamatusse kinnistusregistriossa nr XXX. Puudutatud isikute I, II ja III seisukoht
11.Puudutatud isikud märgivad, et avaldaja ja puudutatud isik I said XXX maa kaasomanikeks maareformi seaduse alusel, vastavalt 11.05.2005 Eesti Vabariigiga sõlmitud ostumüügilepingu alusel. Ostu-müügilepingu punkt 5.1. kohaselt omandas avaldaja maa 1⁄4
mõttelises osas ja puudutatud isik 3⁄4 mõttelises osas. Kinnistust kasutab ainsana alalise elukohana puudutatud isik I, avaldaja seda oma alalise elukohana ei kasuta. Puudutatud isiku I hinnangul viibib avaldaja või tema kaaskondlased oma ajalooliselt ainukasutuses oleval maaalal ligikaudu 1-2 kord 1 kuu jooksul, tihedamini suvel ja talvel ei käigi.
12.Puudutatud isiku I hinnangul on avaldaja oma ainukasutuses olevas elamu osas teinud ainult üksikuid parandustöid, mis aga pole puudutatud isiku I hinnangul olnud piisavad, et tagada vähemalt elamu säilimist, vaid vastupidi pikaaegne tegevusetus on muutnud elamu eluohtlikuks ja tuleohtlikuks. 11.04.2014 toimus Päästeameti Põhja päästekeskuse teostatud tuleõhustusnõuete rikkumis kontrolli paikvaatlus, mille tulemusel on avaldajale tehtud 14.04.2014 ettekirjutus rikkumiste kõrvaldamiseks. Avaldaja oma ainukasutuses olevat teed ega sellega külgnevaid maa-alasid ei hoolda ega ole seda mitmete aastate vältel teinud ning talvel maha sadanud paksu lume korral on nn tee sõidukiga läbimatu.
13.Puudutatud isik I märgib, et avaldajal ja tema kaaskondlastel on olnud pidevalt ligipääs oma ainukasutuses oleva elamuni ka läbi puudutatud isikute ajalooliselt ainukasutuses oleva õue ala. Ajalooliselt kasutas avaldaja kinnistu tagumisele maa-alale 2 ligipääsuks naaberkinnistul (XXX a) paiknevat teed, kuid peale selle tee blokeerimist, võttis avaldaja paari meetrise maaala oma ainukasutusse (kinnistu katastriüksuse asendiplaanil maa-alad 3, 4, 6, 7). Avaldaja ei ole teinud puudutatud isikutele muid loovutusi, mis oleks taganud maa ainukasutuse proportsioonide säilimise.
14.Puudutatud isik I tellis oma kuludega maamõõtja kinnistu tegeliku maa-ala kasutust üle mõõtma augustis 2013. Mõõtmise tulemusel selgus, et tegelikkuses on avaldaja poolt hõivatud oluliselt suurem maa-ala kui 1⁄4. Puudutatud isikud märgivad, et on tasunud riigile maamaksu vastavalt kaasomandi suurusele. Sellest tulenevalt on puudutatud isik I teinud avaldajale korduvalt ettepanekuid maa kasutuskorra notariaalseks kokkuleppimiseks. Samas puudutatud isik I kinnitab, et ei ole rikkunud kinnistul paiknevat teed ega takistanud ligipääsu kinnistu tagumisele osale ei autoga ega traktoriga. Samuti puudutatud isikud märgivad, et kuna puudutatud isikul I on 2 koer, on vajalik kinnistu maa-ala piiramine terves ulatuses aiaga.
15.Puudutatud isikud on nõus, et avaldaja ainukasutusse jääb seni tema kasutuses olnud kinnistu osa, samuti, et maa-ala suurusega 908 m2 jääb avaldaja ainuomandisse. Seoses kinnistu piiril paikneva teega (kinnistu katastriüksuse asendiplaanil maa-alad 3, 6 ja 7) on puudutatud isikud osaliselt nõus. Joonistel on maa-alade laius 2,2 m + 1,7 m =3,9 m, kuid avaldaja märgib, et soovib enda kasutusse vähemalt 4 m laiust teed. Puudutatud isikutele jääb arusaamatuks, mis on vajalik 4 m laiuse tee olemasolu. Avaldaja on teinud ettepaneku ühiskasutuses oleva maa hoolduskulud proportsionaalselt kaasomandi suurusele teiste kaasomanikega kandma. Puudutatud isik I märgib, et avaldaja ei ole ajalooliselt kasutatavat teed regulaarselt hooldanud, samuti kasutab avaldaja enda ainuomandis olevat osa põlluna ning muus osas kinnistust ei hoolda ega korista. Puudutatud isikud on nõus, et avaldaja kasutusse jääb majaosa suurusega 47 m2 ja elamu osa suurusega 25 m2. Puudutatud isikud ei nõustu 140 m2 maa-ala enda ainukasutusse jätmisega, kuna maa-ala on kaetud hekiga, puude, suurte põllukividega, sellel asub avaldaja ainukasutuses oleva puukuur, mille kasutamise vajadus puudutatud isikutel puudub, samuti paikneb kuuriuks naaberkinnistu poole, siis sulgeks uue aia ehitamisel aed kuuri ukse. Avaldaja on nimetatud maa-ala lubanud kasutada naaberkinnistu elanikel oma kasvuhoonesse ja sauna sisenemiseks, milleks on naaberkinnistu omanikud rajanud ka kiviplaatidest kõnnitee, seega on maa-ala pigem igapäevaselt naaberkinnistu elanike kasutuses ning puudutatud isikutel pole teada millise kokkuleppe alusel naaberkinnistu elanikud nimetatud maa-ala kasutavad. Seega puudutatud isikud leiavad, et kinnistu nende ainukasutusse jätmine pole vajalik ning selle ümbertegemine ja puitaia ehitamine põhjustaks puudutatud isikutele täiendavaid kulusid ning mõjutab suhteid naaberkinnistu elanikega, kes maa-ala igapäevaselt kasutavad. Puudutatud isikud märgivad, et kui avaldaja lahendab eelnimetatud probleemid oma kuluga, siis puudutatud isikud on nõus võtma maa-ala 1 enda ainukasutusse.
16.Puudutatud isikud on nõus kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 2 tähistatud ja punasega märgitud maa-ala suurusega 908 m2 jätmisega avaldaja ainukasutusse, kinnistu
katastriüksuse asendiplaanil numbriga 4 tähistatud ja punasega märgitud majaosa esine maaala suurusega 25 m2 jätmisega avaldaja ainukasutusse ja kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 jätmisega avaldaja ainukasutusse. Puudutatud isikud on nõus võimaldama avaldajal rajada kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 külje peale trepi ja ukse, milleni pääseb kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 4 tähistatud ja punasega märgitud majaosa esiselt maa-alalt suurusega 25 m2, kui avaldaja teeb seda seaduses ettenähtud viisil. Puudutatud isikud on nõus võimaldama avaldajal kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 liita kohaliku ühisveevärgiga, kui see toimub läbi avaldaja ainukasutusse jääva kinnistu osa. Puudutatud isikud ei ole nõus kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 3 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 199 m2, numbriga 6 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 86 m2 ning numbriga 7 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 54 m2 jätmisega avaldaja ja puudutatud isikute ühiskasutusse, kuna avaldaja ei ole senini enda kasutuses olnud teed regulaarselt hooldanud. Puudutatud isikud ei ole ka nõus alternatiivse punktiga 6, kus puudutatud isikud ei soovi kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 3 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 199 m2, numbriga 6 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 86 m2 ning numbriga 7 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 54 m2 kasutada, jääb nimetatud kinnistu osa avaldaja ainukasutusse.
17.Puudutatud isikud on nõus kinnistu kasutuskorra kandma kinnistusraamatusse märkena. Puudutatud isikud ei nõustu kohtule esitatud katastriüksuse asendiplaaniga, kuna see sisaldab mitmeid ebatäpsuseid, nimelt on plaanilt puudu maa-ala number 1 ning see pole allkirjastatud Optiset OÜ esindajate poolt.
18.Puudutatud isikud leiavad, et kasutuskord tuleks määrata järgmiselt. Asendiplaanil numbriga 2 maa-ala suurusega 908 m2 jääb avaldaja ainukasutusse, samuti ka numbriga 4 ja 5 märgitud maa-ala ja majaosa. Puudutatud isikud võimaldavad avaldajal rajada kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 külje peale trepi ja ukse, milleni pääseb kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 4 tähistatud ja punasega märgitud majaosa esiselt maa-alalt suurusega 25 m2 tingimusel, et avaldaja teostab kõik tegevusega seotud kulud ning vastavalt seadusandlusele ning lepivad puudutatud isikuga I kokku tööde teostamise aja ja viisi, mis häirib võimalikult vähesel määral puudutatud isiku I igapäevast elu. Samuti annavad puudutatud isikud nõusoleku võimaldada avaldajal kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 liita kohaliku ühisveevärgiga, kui see toimub läbi avaldaja ainukasutusse jääva kinnistu osa ning kõik kulud kannab avaldaja. Asendiplaanil numbriga 3 tähistatud (199 m2) ja rohelisega märgitud maa-ala jääb avaldaja ainukasutusse. Asendiplaanil numbriga 6 (86 m2) ja 7 (54 m2) tähistatud maa-ala jääb puudutatud isikute ainukasutusse. Asendiplaanil numbriga 1 märgitud maa-ala suurusega 140 m2 jääb puudutatud isikute ainukasutusse, kust avaldaja eemaldab maa-alal asuvad koormatised omal kulul (sh hekk, kivid ja kuur). Ülejäänud mainimata maa-alad jäävad puudutatud isikute ainukasutusse. Kinnistu kasutuskord kantakse märkena kinnistusraamatusse. Puudutatud isikud märgivad, et sellisel jääb avaldaja ainukasutusse 1179 m2, mis vastab avaldajale kuuluvale 1⁄4 mõttelisele osale kinnistust. Alternatiivselt teevad puudutatud isikud ettepaneku asendiplaanil numbriga 3 tähistatud 199 m2 maa-ala avaldaja ainukasutusse jätmisega laiuses 3 m kinnistu asendiplaanil numbritega 4, 6 ja 7 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala arvelt. Asendiplaanil numbriga 5 tähistatud majaosa suurusega 47 m2 jääb puudutatud isikute ainukasutusse. Puudutatud isikud annavad nõusoleku asendiplaanil numbriga 2 (908 m2) tähistatud maa-alal paikneva garaaži ja abihoone lammutamiseks ja uue eluhoone rajamiseks ning annavad nõusoleku liitumiseks kohaliku ühisveevärgiga tingimusel, et rajatav veetrass paikneb avaldaja kinnistul ning kulud katab avaldaja. Kohtumääruse põhjendused
19.Avaldaja taotleb XXX valla, XXX, XXX kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramist. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 2 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
20.Puudutatud isikud on kohtule esitanud XXX Vallavalituse korralduse (I kd, lk 193) ja 14.12.2000 sõlmitud kaasomandi lõpetamisel ehitiste jagamise lepingu (I kd, lk 194-197), millest nähtub, et XXX Vallavalitus on andnud nõusoleku majavalduse reaalosadeks jagamiseks. Avaldaja on kohtule esitanud 19.09.2001 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2/1-1200/01 (II kd, lk 5-8), milles kohus tunnistas kehtetuks 14.12.2000 sõlmitud kaasomandi jagamisel ehitiste jagamise lepingu ning tunnustas XXX, Hannes Meieri ja XXX kaasomandiõigust XXX , XXX A ja XXX B asuvatele ehitistele. Kinnistusraamatu andmest nähtuvalt kuulub Harju Maakohtu kinnisusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnistust asukohaga XXX , XXX alevi, XXX vald XXX 1/4 kaasomandist, XXX 12/24 kaasomandist, XXX 3/24 kaasomandist ja XXX3/24 kaasomandist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Seega kohus loeb tuvastatuks, et XXX kinnistu kaasomand ei ole lõpetatud ning kinnistu on avaldaja ja puudutatud isikute kaasomandis. Kohtule ei ole esitatud ka andmeid, millest nähtuvalt oleks pooled leppinud kokku kinnistu kasutuskorras.
21.Seega antud asjas on tegemist kaasomanike vahelise vaidlusega, mistõttu kuuluvad kohaldamisele asjaõigusseaduse kaasomanikevahelisi suhteid reguleerivad sätted. AÕS § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. AÕS § 72 lg 3 alusel on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 72 lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
22.Tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-6-07 p-st 18 valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja esmajoones kokkuleppe alusel. Seega kaasomanikud peavad ühiselt otsustama, kuidas nad kaasomandis olevat asja kasutavad. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-93-12 p-s 15 märkinud, et kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldus kaasomandi kasutuskorra kokkulepet sõlmimast, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses ning kohtuotsus kasutuskorra kindlaksmääramise kohta asendab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse (vt Riigikohtu 18. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10, p 11; 17. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-08, p 13; 8. veebruari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 23). Seega kui kaasomanikud kasutuskorra kokkulepet ei saavuta, võib kaasomanik, tuginedes AÕS § 72 lg-tele 1 ja 5, nõuda kasutuskorra kindlaksmääramist. Kohus leiab, tulenevalt asjas esitatud seisukohtadest, tõenditest ja kaasomanike vahelistest suhtest, et käesolevas asjas on mõistlik ja vajalik kinnistu kasutuskord kindlaks määrata mõlema poole huvides kohtu poolt.
23.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-93-12 p-s 12 märkinud, et kohtul on kasutuskorra üle otsustades lai diskretsiooniõigus, st lähtuda tuleb hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega; kohus ei olnud seotud kasutuskorra kindlaksmääramisel taotletud kasutusviisidega (vt Riigikohtu 23. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-10; 17. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127
08, p 13; 8. veebruari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 42; 16. aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03, p 14).
24.Pooled on menetluse kestel avaldanud oma seisukohad kinnistu XXX , XXX, XXX vald kasutuskorra kindlaksmääramise osas, esitades omapoolse nägemuse kasutuskorra jaotusest. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kinnistu katastriüksuse asendiplaani numbriga 2 tähistatud ja punasega märgitud maa-ala suurusega 908 m2, kinnistu katastriüksuse asendiplaani numbriga 4 tähistatud ja punasega märgitud majaosa esine maa-ala 25 m2 ja kinnistus katastriüksuse asendiplaani numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 tuleb jätta avaldaja ainukasutusse. Kohus leiab, et selline kasutuskord on põhjendatud lähtudes senisest kasutuskorrast ja vastab kõigi kaasomanike huvidele.
25.Pooled vaidlevad asjaolu üle, kelle kasutusse tuleb jätta kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 3 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 199 m2, numbriga 6 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 86 m3, numbriga 7 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 54 m3 ning kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 1 tähistatud ja punasega märgitud maa-ala suurusega 140 m2.
26.Kohus leiab, et kasutuskorra määramine selliselt, et kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 3 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 199 m2, numbriga 6 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 86 m3 ning numbriga 7 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 54 m3 poolte ühiskasutusse jätmine ei ole põhjendatud. Olukorras, kus avaldaja ja puudutatud isikute vahelised suhted on niigi keerulised, ei ole mõistlik jätta maa-ala poolte ühiskasutusse. Samuti tuleb kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega arvestada kasutuskorra kindlaksmääramisel ka kaasomandi mõtteliste osade suurust. Avaldajale kuulub kinnistust 1/4, mis vastab avaldajale kuuluvale mõttelisele osale suuruses 1178,75 m2. Kohus märgib, et asja kasutamine sõltub üldjuhul kaasomanike kokkuleppest, sellisel juhul ei pea kaasomandi suurusel määravat tähtsust olema, kuid kui pooled ei jõua üksmeele kasutuskorra määramisel, siis ei ole põhjendatud asjaolu, et avaldaja kasutusse jääb enda mõttelisest osast suurem osa. Kasutuskorra kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka, millist osa elamust keegi kaasomanikest kasutab ning kuidas maatükki kasutatakse. Kohus leiab, et avaldaja ei ole välja toodud asjaolusid, mille pinnalt võib pidada põhjendatuks jätta avaldaja kasutusse tema kaasomandi osast suurem osa. Kohus peab põhjendatuks ja avaldaja kaasomandi suurusele vastavaks jätta avaldaja ainukasutusse kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 3 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 199 m2, selliselt on avaldajal tagatud juurdepääs kinnistu osale kinnistu katastriüksuse asendiplaani numbriga 2 tähistatud ja punasega märgitud maa-alale suurusega 908 m2. Kohus leiab, et tee laius 2,2 meetrit on avaldajale piisav pääsemiseks enda kinnistule, mis on kinnistu katastriüksuse asendiplaani numbriga 2 tähistatud ja punasega märgitud maa-ala suurusega 908 m2, ka sõiduautoga. Samuti ei ole kohus avaldaja poolt väljatoodud asjaolude pinnalt jõudnud veendumusele, et avaldaja ainukasutusse peaks jääma laiem tee. Kohus märgib täiendavalt, et puudutatud isikutel on seadusest tulenev kohustus lubada avaldaja kinnistule operatiivsõidukite pääsemine. Seega jääb avaldaja ainukasutusse kinnistu katastriüksuse asendiplaani numbriga 2 tähistatud ja punasega märgitud maa-ala suurusega 908 m2, kinnistus katastriüksuse asendiplaani numbriga 4 tähistatud ja punasega märgitud majaosa esine maa-ala 25 m2 ja kinnistus katastriüksuse asendiplaani numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 ja kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 3 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 199 m2, kokku suuruses 1179 m2, mis vastab avaldaja kaasomandi osa suurusele.
27.Lähtudes poolte kaasomandi osadest, jätab kohus kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 1 tähistatud ja punasega märgitud maa-ala suurusega 140 m2 puudutatud isikute ainukasutusse, kuna see on proportsionaalne puudutatud isikute kaasomandi suurusega. Ka puudutatud isikud on väljendanud seisukohta, et nad on nõus nimetatud maa-alaga enda
ainukasutusse jätmisel. Kuna eelnimetatud maa-ala on senini olnud avaldaja kasutuses, vaidlevad menetlusosalised, kas puudutatud isikud peavad tegema täiendavaid kulutusi seoses senini avaldaja kasutuses olevalt maa-alalt heki, kivide ja kuuri eemaldamisega. Avaldaja on kinnitanud valmisolekut lammutada maa-alalt kuur, seega kohustab kohus avaldajat kõrvaldama kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 1 tähistatud ja punasega märgitud maa-alalt suurusega 140 m2 kuur kolme kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohus märgib seoses heki ja maakivide eemaldamisega nimetatud maa-alalt, et tegemist ei ole puudutatud isikute jaoks ülemäära koormava tegevusega ega asjaoluga, mis segaks puudutatud isikute igapäevaelu, seega ei pea kohus põhjendatuks kohustada avaldajat eemaldama hekk ja maakivid.
28.Kuivõrd pooled ei ole taotlenud kasutuskorra kindlaksmääramist ülejäänud kinnistu maa-alade osas, leiab kohus, et kinnistu kasutus osas, mis ei ole käesolevas kohtumääruse ega selle lisaks oleval kinnistu katastriüksuse asendiplaanil eraldi välja toodud, tuleb jätta puudutatud isikute ainukasutusse. Kohus märgib, et poolte vahel puudub ka selles osas vaidlus.
29.Avaldaja soovib kinnistu kasutuskorra kindalaksmääramise raames, et puudutatud isikud võimaldavad avaldajal rajada kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 külje peale trepi ja ukse, milleni pääseb kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 4 tähistatud ja punasega märgitud majaosa esiselt maaalalt suurusega 25 m2 ja et puudutatud isikud võimaldaksid avaldajal kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 liita kohaliku ühisveevärgiga. Puudutatud isikud on valmis andma nõusoleku avaldaja elamu kohaliku ühisveevärgiga liitumiseks, kui see toimub läbi avaldaja ainukasutusse jääva kinnistu osa. Kuivõrd puudutatud isikud ei vaidle vastu asjaolule, et avaldaja soovib rajada kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 külje peale trepi ja ukse, milleni pääseb kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 4 tähistatud ja punasega märgitud majaosa esiselt maa-alalt suurusega 25 m2, leiavad puudutatud isikud, et tööde teostamine tuleb kokku leppida puudutatud isikutega ning see peab vastama seadusele. Kohus märgib, et kuivõrd trepi ja ukse rajamine eeldab erinevate projektide ja kooskõlastuste olemasolu, sh kaasomanike nõusolekut, tuleb avaldajal tööde teostamisel järgida seaduses sätestatud nõudeid ka ilma käesoleva määruseta. Kohus ei pea mõistlikuks ja põhjendatuks piirata avaldaja võimalust ehitustööde teostamise aja ja viisi osas. Kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-185-13 märgib kohus, et AÕS § 72 lg 5 teisest lausest tuleneb, et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega on põhimõtteliselt kõigil kaasomanikel kohustus kasutada kaasomandi eset selliselt, et üksteise huvid ja õigused ei saaks sellest kahjustatud. Kohus leiab, et piisavaks ja kaasomanike huve arvestavaks saab pidada, kui avaldaja teavitab puudutatud isikuid ehitustööde teostamisest. Kohus on seisukohal, et puudutatud isikud peavad tagama avaldajale võimaluse liituda kohaliku ühisveevärgiga. Kuivõrd pooled ei ole kohtule esitanud võimalikke rajatavate veetrasside asukohti, ei pea kohus mõistlikuks lähtudes käesolevast kasutukorrast, et torustik veetakse üksnes läbi avaldaja ainukastusse jääva kinnistu osa. Kohus selgitab, et mõistlikuks saab pidada, et avaldajal on võimalus liituda kohaliku ühisveevärgiga kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosal suurusega 47 m2, lähtudes asjaolust, et ühisveevärgiga liitumiseks teostavate tööde ulatus ei oleks puudutatud isikutele ülemäära koormav ning läbib puudutatud isikute ainukasutuses olevat maa-ala võimalikult väheses ulatuses.
30.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-45-13 p-s 15 märkinud, et kokkulepe, mida avaldaja või puudutatud isik soovib kasutuskorda lisada, peab esmalt olema lubatav, st kooskõlas seaduses sätestatud võimalustega. Lisaks eelnevale peab kokkulepe selleks, et seda saaks lisada kasutuskorda, erinema seaduses sätestatust kas oma sisu või suhete reguleerimise
detailsusastme poolest. Kohus on seisukohal, et käesolev kasutuskord on kooskõlas seadusega, ei kahjusta ega kitsenda kaasomanike õigusi lähtuvalt neile kuuluvast kaasomandi osast ning käesolevas määruses nimetatud poolte vahelised kokkulepped on seaduse kohaselt lubatavad.
31.AÕS § 79 lg 2 kohaselt, kui kaasomandis on kinnisasi, siis kehtivad AÕS § 79 lõikes 1 nimetatud kokkulepped kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse. Avaldaja taotlusel ja puudutatud isikute nõustumisel tuleb kanda kinnistu, mis on kantud Harju Maakohtu kinnisusosakonna Harju jaoskonda registriossa nr XXX asukohaga XXX , XXX alevi, XXX vald kasutuskorra kindlaksmääramise tingimused kinnistusraamatusse.
32.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-13-14 p-s 10 märkinud, et AÕS § 72 lg 5 järgi tuleb vaidlus lahendada kaasomanike huvidest lähtudes. Kohus peab asja lahendades kaasomanike huve kaaluma ja hindama, milline lahendus vastab kõige paremini nende huvidele. Kohus on seisukohal, et käesoleva lahendi tegemisel on kohus kaalunud ja hinnanud kaasomanike huve ning on seisukohal, arvestades vaidluse asjaolusid, asjas esitatud tõendeid, poolte vahelisi suhteid ja kaasomandi suuruseid, et kinnistu kasutuskord vastab kõigi kaasomanike huvidele.
33.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avaldaja avalduse osaliselt. Kohus, lähtudes kaasomanike huvidest, leiab, et XXX valla, XXX, XXX kinnistu kasutuskord tuleb kindlaksmäärata alljärgnevalt:
1.avaldaja ainuvaldusse ja -kasutusse jääb kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 2 tähistatud ja punasega märgitud maa-ala suurusega 908 m2;
2.avaldaja ainuvaldusse ja -kasutusse jääb kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 3 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 199 m2;
3.avaldaja ainuvaldusse ja -kasutusse jääb kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 4 tähistatud ja punasega märgitud majaosa esine maa-ala suurusega 25 m2;
4.avaldaja ainuvaldusse ja -kasutusse jääb kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2;
5.puudutatud isikute ainuvaldusse ja -kasutusse jääb kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 1 tähistatud ja punasega märgitud maa-ala suurusega 140 m2;
6.puudutatud isikute ainuvaldusse ja -kasutusse jääb kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 6 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 86 m3;
7.puudutatud isikute ainuvaldusse ja -kasutusse jääb kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 7 tähistatud ja rohelisega märgitud maa-ala suurusega 54 m3;
8.puudutatud isikute ainuvaldusse ja -kasutusse jääb ülejäänud kinnistu osa, mis ei ole käesolevas määruses nimetatud.
34.Samuti kohustab kohus puudutatud isikuid võimaldada avaldajal rajada kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 külje peale trepp ja uks, milleni pääseb kinnistu asukohaga XXX katastriüksuse asendiplaanil numbriga 4 tähistatud ja punasega märgitud majaosa esiselt maa-alalt suurusega 25 m2 ning kohustab puudutatud isikuid võimaldada avaldajale kinnistu katastriüksuse asendiplaanil numbriga 5 tähistatud ja punasega märgitud majaosa suurusega 47 m2 liita kohaliku ühisveevärgiga.
35.Pooled vaidlevad ka asjaolu üle, milline kohtule esitatud Optiset OÜ poolt 26.03.2014 tehtud kinnistu katastriüksuse asendiplaan peaks olema käesoleva kohtumääruse lahutamatu osa. Kohus leiab, et kuna avaldaja poolt 14.04.2014 esitatud asendiplaanil ei ole märgitud maa-ala numbriga 1, ei saa tegemist olla käesoleva kohtumääruse lahutamatuks osaks oleva lisaga, kuna tegemist on puuduliku asendiplaaniga. Seega on käesoleva kohtumääruse lahutamatuks osas puudutatud isikute poolt 05.05.2014 menetlusdokumendiga esitatud Optiset OÜ poolt koostatud kinnistu katastriüksuse asendiplaan.
36.Kohus märgib, et käesolevas tsiviilasjas on 14.04.2014 määrusega kohaldatud ka esialgset õiguskaitset. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab avaldaja nõude osaliselt, ei tühista kohus TsMS § 386 lg 4 ja § 477 lg 1 alusel 14.04.2014 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.
37.Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1 järgi 3 500 eurot.
38.TsMS § 478 lg 4 kohaselt hakkab hagita menetluses tehtav määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud määrata, et käesolev määrus hakkab kehtima alates jõustumisest. Menetluskulude jaotus
39.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuna käesolev vaidlus oli põhjustatud kõigi kaasomanike huvidest, tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kristi Rickberg kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.