Korteriühistu Kadri 13 hagi L. L. vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
12 633,62 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Korteriühistu Kadri 13 (RK 80303832, aadress: Kadri 13-1, 31026 Kohtla-Järve) Hageja esindajad: Maksim Fedotov, Maksim Fedotov Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected] , Olesja Alteberg, juhatuse liige Kostja: L. L. (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja esindajad: S. L., e-post: xxx, Raivo Edala, TÜ E&V Õigusbüroo, e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
10. november 2014. a ja 07.04.2015. a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista L. L.lt korteriühistu Kadri 13 kasuks 9 254 (üheksa tuhat kakssada viiskümmend neli) eurot 14 senti.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskuludest 73,25% kostja kanda ja 26,75% hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Korteriühistu (edaspidi KÜ) Kadri 13 esitas 23.05.2014. a kohtule hagiavalduse (I kd tl 1-5), milles palus L. L.lt välja mõista kahju 12 633,62 eurot.
2.Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.05.2013. a töövõtulepingu (I kd tl 8-11, tõlge lk 14-17), mille kohaselt kostja kohustus teostama elumajas Kadri 13 Kohtla-Järvel järgmised tööd: (1) katuse remont; (2) suitsutorude renoveerimine; (3) pööningu vahelagede soojustamine; (4) hoone fassaadi soojustamine; (5) sokli renoveerimine ja (6) sissekäikude kosmeetiline remont. Hageja kohustus tasuma teostatud tööde eest 58 000 eurot, millest ettemaksena tasutakse 12 000 eurot ehitusmaterjalide soetamiseks ja avansina 2 000 eurot enne tööde alustamist. Töid tehakse 5 päeva nädalas kella 9.00 kuni 17.00, välja arvatud juhul, kui tööde teostamist takistavad ilmastikutingimused. Lepingu lisa oli 06.05.2013. a hinnapakkumine (I kd tl 13, tõlge tl 19) kokku summas 64 000 eurot, millest katuse ja suitsutorude remont ning pööningu vahelagede soojustamise hind oli 19 000 eurot. Hinna hulka kuulusid ehitusmaterjalid, ehitustehnika rent ja tööde teostamine (katus 800 m2, 6 suitsutoru, pööningu vahelaed 650 m2). Pooled leppisid kokku, et katuse renoveerimistööd lõpetatakse 31. augustiks 2013. a ning pärast seda pidi kostja alustama muude lepingus kokkulepitud töödega. 26.09.2013. a sõlmisid pooled lisa töövõtulepingule (I kd tl 12, tõlge tl 18), mille kohaselt lepingut täiendati punktiga 11 (tööde täitmise tähtajad). Pooled leppisid kokku, et katuse remondi, suitsutorude renoveerimise ja pööningu vahelagede soojustamise teostamise tähtaeg on 5 kuud – 27.05.2013. a kuni 31.10.2013. a ning juhul, kui töövõtja ei täida oma kohustusi, on tellijal õigus rakendada töövõtulepingu punktides 6.4 (trahv), 7.2 (lepingu ennetähtaegne lõpetamine) ja 9.5 (vaidluste lahendamine) sätestatud tingimusi. Kostja oma kohustusi 31. oktoobriks 2013. a ei täitnud, katuse ja suitsutorude renoveerimine jäi lõpetamata ning pööningu vahelagede soojustamist kostja isegi ei alustanud. Kohustuste täitmise tähtaja möödumisel pöördus hageja juhatuse liige kostja poole nõudega teatada, millal kokkulepitud tööd täidetakse. Kostja keeldus kokkulepitud tööde tegemisest ning nõudis täiendavalt raha kokku leppimata tööde eest. Hageja teatas 21.11.2013. a kirjaga kostjale kavatsusest töövõtuleping lõpetada, kuid kostja kirjale ei reageerinud.
3.Hageja teostas kostjale ettemakse 19 000 eurot, kuigi lepingu järgi oli ettemaksu suurus 14 000 eurot. Kostja taotles ettemaksu 19 000 eurot põhjendusel, et kostja eelarve osutus ekslikuks ning vajalike ehitusmaterjalide hinnad muutusid. Hageja leiab, et kostja peab ettemakse tagastama, sest kostja ei viinud lõpule katuse renoveerimisega seotud töid ning kokkulepitud tööd jäid tegemata. Töö lõpetamiseks tellis hageja töö OÜ-lt Vekoolis, kes jätkas kostja poolt alustatud töid. Tööde teostamisel kasutas OÜ Vekoolis osa ehitusmaterjalidest, mis olid soetatud kostja poolt hageja vahendite (ettemaksu) arvelt, nimelt 420 lehte eterniiti. Tööde käigus kasutas kostja 10 lehte eterniiti (* kohtuistungil hageja esindaja täpsustas, et õige on 110 lehte, I kd tl 160), kokku summas
4 278 eurot. Kosja poolt oli ettemaksu eest soetatud plekklehed (30 jm, 216 eurot). Tööde käigus OÜ Vekoolis plekki ei kasutanud, mistõttu hageja arvab, et kostja võib tema poolt soetatud pleki tagasi võtta. Kostja soetas telliskivid, mida OÜ Vekoolis tööde käigus ei kasutanud. Telliskivid olid ladustatud katusele ning segasid töid, mistõttu OÜ Vekoolis oli sunnitud telliskivid katuselt ära koristama ja ladustama need maja õuele. Need tööd läksid korteriühistule maksma 1 538,12 eurot. Hageja pöördus OÜ RevPro Est poole, et saada hinnangut kostja poolt teostatud töödele. Läbiviidud ekspertiis tuvastas, et kostja poolt tehtud tööde maksumus ei ületanud 3 794,50 eurot. Hageja leiab, et kostjalt sissenõutav summa on 12 633,62 eurot, ettemakse summas 10 711,50 eurot ja tekitatud kahju summas 1 922,12 eurot (ettemaks – kasutamata ehitusmaterjalide summa + kulud).
KOSTJA VASTUS
4.Kostja kirjalikus vastuses hagile (I kd tl 60-64) hagi ei tunnistanud.
5.Kostja märkis, et kostjale teadmata põhjustel keeldus hageja esitamast kostjale informatsiooni, kogu lepinguliste tööde töömahtu, mille tulemusena kostja sai teostada ainult osa lepingus kokkulepitud töödest s.o. katuse remondi ja korstnate renoveerimise. 23.05.2013. a oli töövõtja poolt koostatud arve nr 1, ettemaksuga summas 14 000 eurot. Tellija tasus 06.06.2013. a töövõtjale arve ja töövõtja asus tegema lepingus kokkulepitud töid. 16. 07.2013. a oli töövõtja poolt koostatud arve nr 2 summas 5 000 eurot, 19.07.2013. a tellija tasus eelpoolnimetatud arve. 26.10.2013. a tellija ühepoolselt lõpetas lepingu, sellest töövõtjale ettenähtud korras teatamata jättes. Seoses katuse demontaaži käigus avastatud lisatööde vajadusega leppisid pooled suuliselt nende täiendavate tööde tegemises kokku ja hageja lubas kostjale nende eest tasuda, kuid ta jättis tasumata. Ajavahemikus 06.06.-26.10.2013. a (kuni lepingu ühepoolse ülesütlemiseni tellija poolt) jõudis töövõtja teostada elamus, asukoha aadressiga Kadri 13, Kohtla-Järve linn järgmiseid töid: ehitusmaterjalide kohalevedu objektile, ehitusmaterjalide katusele tõstmine, 320 m2 vana katusekatte eemaldamine, uue katusekatte monteerimine 160 m2 ulatuses, 505 m3 vanade sarikate eemaldamine, 505 m3 uute sarikate paigaldamine, 5 vana korstna demontaaž, 3 uue korstna monteerimine, katuse kattematerjali tugireigaste paigaldamine, aurutõkkematerjali paigaldamine, 265 m3 sarikate paigaldamine. Seoses sellega, et hageja jättis poolte poolt kokkulepitud tööde eest esitatud ettemakse arve maksmata, ei olnud kostjal enam täiendavaid vahendeid lepingus kokkulepitud tööde teostamiseks ja ta oli sunnitud tööd katkestama. Kostjale heidetakse ette, et tema pärast sai katus rikutud. Algselt pooled leppisid kokku hallis katusekatte materjali värvis, hiljem hageja muutis meelt ja soovis hoopis punast värvi katust, lubades tekkinud hinnavahe kinni maksta, kuid jättis selle tegemata, mistõttu ei saanud kostja muretseda punast värvi katuse kattematerjali ja mis tingis seni tehtud tööde hävimise. Vana katuse demonteerimisel ilmnes, et katus oli arvatust halvemas seisukorras, et tuli teha lisatöid, mille tegemise ja mille eest maksmise pooled samuti kokku leppisid, kuid hageja jättis kõik need kohustused täitmata, mis tingis hagejale kahju tekkimise. Ekspertiisi tegemiseks palkas hageja selleks pädevust mitteomava firma, kes pidi kindlaks tegema väidetava kahju. Kostja teostas pööningu põranda osalise (40%) prahist puhastamise ja prahi äraveo prügimäele (kõik eelpoolmärgitud tööd arvestatakse m2). 1 m2 katuse maksumus koos uue katusekatte panekuga maksab 24 eurot - üldine töömaht oli 160 m2. 1 m2 katuse maksumus ilma uue katusekatte panekuta maksab 21,20 eurot - üldine töömaht oli 160 m2 (1 m2 maksumusse on lisatud ka käibemaks 20%).
Kokku moodustas ehitusmaterjalide maksumus 11 380,22 euro. 3 392,00 eurot - tööde maksumus ilma katusekatte materjali paigalduseta - töömaht 160 m2. 384, 01 eurot jooksvad kulud. Kokku 18 996, 23 eurot - s.o. kostja poolt hageja objektil tehtud tööde kogumaksumus. Tööde käigus selgus, et katuse renoveerimiseks on vaja teostada lisatöid 60 aasta vanuste ja kõlbmatute puidukonstruktsioonide demontaažiks, millest kostja hagejat ka teavitas ning pooled leppisid kokku täiendavate tööde tegemise vajaduses. Kostja leiab, et tema täitis kõik lepingutingimused kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni hageja poolt 26. oktoobril 2013. a. Vastavalt lepingu punktile 5.1 teostab tellija maksed tööde eest kord kuus töövõtja poolt väljastatud arve alusel. Katuse ehitustööde käigus sõlmiti töövõtja ja tellija vahel suuline kokkulepe, mille kohaselt tellija muutis ehitusmaterjalide nimekirja, mis oli kallim ning seega lisandusid lisakulutused summas 2 760 eurot.
08.oktoobril 2013. a esitas töövõtja arve tellijale, kuid tellija keeldus arve maksmisest ning nõudis töövõtjalt tööde lõpetamist omal kulul. Seega rikkus tellija lepingu punkte 5.1 ja 8.1.6. Hageja pole välja toonud ega tõendanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis tingiks poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu erakorralise ülesütlemise, samuti pole hageja andnud kostjale täiendavat tähtaega temapoolse väidetava lepingurikkumise lõpetamiseks. Seega on hageja rikkunud seadusest tulenevaid lepingu erakorralise ülesütlemise tingimusi ja seega on töövõtulepingu erakorraline ülesütlemine tellija poolt tühine ja on tekitanud kostjale materiaalset kahju, mille hageja on kohustatud vastavalt VÕS § 129 lg 1 ja 2 kostjale hüvitama. Eelpooltoodust tulenevalt kostja leiab, et nende vahel 27.05.2013. a sõlmitud töövõtuleping on kehtiv ja kostja ei saa oma lepingulisi kohustusi täita hagejast tulenevatel põhjustel. Vaatamata sellele, ilma seadusliku aluseta hageja palkas kostja poolt tegemata tööde teostamiseks uue ehitusfirma.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Asja materjalidest nähtub, et:
6.1.Pooled sõlmisid 27.05.2013. a töövõtulepingu, mille kohaselt kostja kohustus teostama elumajas Kadri 13 Kohtla-Järvel järgmised tööd: (1) katuse remont; (2) suitsutorude renoveerimine; (3) pööningu vahelagede soojustamine; (4) hoone fassaadi soojustamine; (5) sokli renoveerimine ja (6) sissekäikude kosmeetiline remont. Hageja kohustus tasuma teostatud tööde eest 58 000 eurot, millest ettemaksena tasutakse 12 000 eurot ehitusmaterjalide soetamiseks ja avansina 2 000 eurot enne tööde alustamist. Lepingu lisa oli 06.05.2013. a hinnapakkumine, kokku summas 64 000 eurot, millest katuse ja suitsutorude remont ning pööningu vahelahege soojustamise hind oli 19 000 eurot. Hinna hulka kuulusid ehitusmaterjalid, ehitustehnika rent ja tööde teostamine (katus 800 m2, 6 suitsutoru, pööningu vahelaed 650 m2). Pooled leppisid kokku, et katuse renoveerimistööd lõpetatakse 31. augustiks 2013. a ning pärast seda pidi kostja alustama muude lepingus kokkulepitud töödega.
6.2.Hageja on kostjale tasunud 2013. a mais 14 000 eurot ja 2013. a juulis 5 000 eurot, kokku 19 000 eurot (I kd tl 45).
6.3.26.09.2013. a sõlmisid pooled lisa töövõtulepingule, mille kohaselt lepingut täiendati punktiga 11 (tööde täitmise tähtajad). Pooled leppisid kokku, et katuse remondi, suitsutorude renoveerimise ja pööningu vahelagede soojustamise teostamise tähtaeg on 5 kuud – 27.05.2013. a kuni 31.10.2013. a ning juhul, kui töövõtja ei täida oma kohustusi, on tellijal õigus rakendada töövõtulepingu punktides 6.4, 7.2 ja 9.5 sätestatud tingimusi.
6.4.08.10.2013. a esitas kostja hagejale tasumiseks arve summas 2 760 eurot (lisakulud katuse renoveerimiseks (I kd tl 165). Hageja arvet ei tasunud.
6.5.Kostja oma kohustusi 31. oktoobriks 2013. a ei täitnud, katuse ja suitsutorude renoveerimine jäi lõpetamata ning pööningu vahelagede soojustamist kostja ei alustanud.
6.6.Kostja saatis hagejale 30.10.2013. a lepingu ülesütlemise avalduse (I kd tl 69), hageja avaldust kätte ei saanud (I kd tl 82-83).
6.7.2013. a novembri alguses hageja kostjat enam ehitusobjektile ei lubanud (vahetas katuseluugi luku, I kd tl 159) ning 21.11.2013. a teatas hageja kostjale lepingu lõpetamisest (I kd tl 101, 159). Kirjalik teatis lepingu lõpetamise kohta on kostjale saadetud 26.10.2013. a (II kd tl 30-31).
6.8.Pooleliolevate tööde kohta üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostatud.
6.9.2013. aasta detsembris tellis hageja OÜ-lt RevPro Est katuse remondi ülevaatuse, mille kohta koostati akt (I kd tl 20-38).
6.10.2014. aastal lõpetas katusetööd Vekoolis OÜ, kellele hageja tasus 2014. a jaanuaris 19 560 eurot (I kd tl 42) ja 2014. a märtsis 1 538,12 eurot (I kd tl 40-41), kokku 21 098,12 eurot.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. Valminud töö tuleb tellijale üle anda (VÕS § 636) ning tellijal on tasu maksmise kohustus (VÕS § 637) ja töö vastuvõtmise kohustus (VÕS § 638). VÕS § 655 lg 1 võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud.
8.Asja materjalidest nähtub, et 27.05.2013. a lepingu dokumendiks oli 06.05.2013. a hinnapakkumine. Hinnapakkumisest tuleneb, et katuse ja suitsutorude remondi ja pööningu vahelagede soojustamise hind on 19 000 eurot. Nimetatud summa on hageja poolt kostjale tasutud kahe maksega, selgitustega „katuse renoveerimine I osa“ ja „katuse renoveerimine II osa“ (I kd tl 45). Hinna sisse kuuluvad ehitusmaterjalid, ehitustehnika rent ja tööde teostamine (katus 800 m2, 6 suitsutoru, pööningu vahelaed 650 m2). 2013. a novembriks oli kostja teostanud katuse katmise uute plaatidega umbes 1⁄4 osas plaatide kogusest, kuuest korstnast oli ümber müüritud kolm ning pööningu vahelagede soojustamist kostja ei olnud alustanud (I kd tl 20-38). Tööde orienteeruvaks maksumuseks on ülevaatuse aktis märgitud 3 794,40 eurot, sh katuse ehitus 225 m2 (vana eterniidi demontaaž, roovituse osaline lammutus ja uue paigaldus, uue eterniidi paigaldus) 2 194 eurot ja korstnalõõride (suitsutorude) müürimine 1 900 eurot.
9.Kohus märgib pooltele, et tellijal (hagejal) oli õigus töövõtulepingust taganeda, sest töövõtja (kostja) oli töövõtulepingut oluliselt rikkunud. Töövõtulepingu oluliseks rikkumiseks on pooled oma 26.09.2013. a töövõtulepingu lisas lugenud tööde teostamise tähtaja (27.05.2013 – 31.10.2013. a) mittejärgimise (I kd tl 18). VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki
lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist. Kohus leiab, et VÕS § 647 lg-le 3 vastav asjaolu, olukorras, kus töövõtja oli kokkulepitud töödest teostanud katuse renoveerimise tööd kokkulepitud mahust 1⁄4 ulatuses, suitsutorude renoveerimise osas 1/2 ulatuses ning pööningu vahelagede soojustamisega ei olnud alustatud, ei pidanud hageja andma kostjale täiendavat tähtaega, kuna VÕS § 116 lg 2 p 4 järgi on tegemist olulise lepingurikkumisega, mis õigustab lepingust taganemist täiendavat tähtaega andmata, tegemist ka juhul, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kostja esitatud tasaarvestatav rahaline nõue on käsitatav kahju hüvitamise nõudena täitmise asemel, kusjuures kahjuks on kostja pidanud kandma täiendavaid kulutusi. Tegemist on varalise kahju hüvitamise nõudega, mille sisuks on hageja poolt kantud kulutuste hüvitamine (VÕS § 128 lg 3) VÕS § 115 lg 2 või 3 alusel. Nimetatud sätete kohaldamine eeldab, et töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, mida töövõtulepingu puhul tuleb hinnata VÕS § 116 lg 2 alusel koosmõjus VÕS § 647 lg1. VÕS § 646 lg 5 alusel võib tellija töös puuduste esinemise korral need ise parandada või lasta seda teha teisel isikul.
10.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja rikkus töövõtulepingut, kuna ei tasunud lepingust tulenevaid igakuiseid arveid ning keeldus lisakulude maksmisest summas 2 760 euro. Kohus märkis eespool, et lepingu dokumendiks oli hinnapakkumine summas 19 000 eurot ning nimetatud summa oli hageja poolt kostjale tasutud. Töövõtulepingu punktis 9.1 leppisid pooled kokku, et tööde teostamisel on võimalikud täiendavad töömahud. Sellisel juhul koostavad pooled nimetatud lepingu juurde täiendava kokkuleppe. Kohtule pole vastavat täiendavat kokkulepet töömahtude suurenemise kohta esitatud, seega polnud töövõtjal õigust nõuda täiendavate kulude hüvitamist ning sellest keeldumisel lepingust taganeda (vt I kd tl 165, 69). Kohus märgib, et töövõtulepingu punkti 5.1 tuleb tõlgendada koos lepingu punktidega 5.2.1 ja 5.2.2, samuti asjaoluga, et hageja oli kostjale 19 000 eurot kokkulepitud tööde (I kd tl 18-19) eest tasunud (I kd tl 45). Seega ei ole hageja rikkunud lepingut, millele tuginedes kostja võinuks lepingust taganeda. Märkimata ei saa jätta ka seda, et hageja ei ole kostja tahteavaldust kätte saanud (TsÜS § 69).
11.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja on kohtule esitanud ehitusekspertiiside tegemise pädevust mitteomava asutuse arvamuse. Majandustegevuse registri (MTR) andmete kohaselt omab OÜ RevPro Est litsentsi ehitusekspertiiside läbiviimiseks (MTR EEK000365).
12.Kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel saab aluseks võtta töövõtulepingu esemeks olnud töödes esinevate puuduste väärtused ning lisaks lepingutingimustele mittevastava töö tagajärjel tekkinud kahju. Hageja käsitleb kahjuna kulutusi seoses pööningult silikaattelliste ümberladustamise kuludega (I kd tl 193-194, 1 538,12 eurot). Katuse remondi ülevaatuse aktist (punkt 3.2.4) nähtub, et pööningul on ehitusmaterjalid kaootiliselt ladustatud, arvestamata seda, et maja vahelagi ei pruugi ehitusmaterjalidest tingitud koormusele vastu pidada. Hageja kahjuna on käsitletav ka kulutuse kandmine seoses katuse ülevaatuse akti tellimisega (I kd tl 20-30) summas 384 eurot. Kokku on hagejale tekitatud kahju 1 922,12 eurot.
13.Kohus leiab, et kostja peab hagejale hüvitama saadud ettemaksu osas, milliseid kulutusi ta tegelikult seoses tööde lõpetamata jätmisega ei kandnud. Kostja esitas töövõtulepingu lõpetamisel hagejale tema kulutusi tõendavad dokumendid ning on vastavad dokumendid ka kohtule esitanud (I kd tl 168-183). Hageja on kohtule esitanud kaks arvet materjali soetamise kohta kostja poolt (I kd tk 43 ja 44). Tööde maksumuse osas lähtub kohus katuse remondi ülevaatuse aktist (punkt 5), sest kostja poolt kohtule esitatud arvestused on ühepoolsed dokumendid (II kd tl 6-9, 12-29, 3235).
14.Hageja leiab, et kostja on saadud ettemaksust, 19 000 eurot kohustatud tagastama 10 711,50 eurot (19 000 eurot – 4 278 eurot (eterniit) – 216 eurot (plekk) – 3 79,50 eurot (tööde maksumus) = 10 711,50 eurot. Asja materjalidest tuleneb, et hageja on kostjale maksnud ettemaksuna 19 000 eurot. Kostja ei ole pidanud ehitustööde päevikut ega koostanud akte kaetud tööde kohta. Kohus ei nõustu hagejaga, et ettemaksust tuleb tagastada 10 711,50 eurot ning kostja kulutustena saab aluseks võtta vaid osa eterniidi maksumusest, ostetud pleki maksumuse ning tööde maksumuse (3 794,50 eurot). Asja materjalidest tuleneb, et kostja on kandnud seoses töövõtulepinguga ka alljärgnevaid kulutusi, mis on tõendatud arvetega: 89,39 eurot + 1 546,80 eurot + 22,37 eurot (I kd tl 168), 60 eurot (I kd tl 169), 225,30 eurot (I kd tl 170), 30 eurot + 19,35 eurot + 8,32 eurot (I kd tl 171), 14,80 eurot + 12,60 eurot (I kd tl 172), 18,90 eurot + 24,84 eurot + 22,32 eurot (I kd tl 173), 42,84 eurot (Ehituse ABC 20.06.2013. a arve, 19.06.2013. a arvel puudub summa ning Handymann arve on loetamatu, I kd tl 174), 16,90 eurot + 11,27 eurot + 362,02 eurot (I kd tl 175), 25,20 eurot + 30 eurot (I kd tl 176), 51,60 eurot + 55,20 eurot (I kd tl 177), 45,60 eurot (I kd tl 178), 8,40 eurot + 36,90 eurot (I kd tl 179), 27,61 eurot + 4,80 eurot ( I kd tl 180), 38,95 eurot (I kd tl 181), 15,60 eurot (I kd tl 182), 37,80 eurot + 48 eurot (I kd tl 183), kokku 9 140,36 eurot. Nimetatud arvetest loeb kohus põhjendatuteks kõik arved, välja arvatud osaliselt Ehituse ABC 10.07.2013. a arve summas 1 267,20 eurot, s.o. ostetud silikaatkivi. Katuse remondi ülevaatuse aktist (I kd tl 20-38) nähtub, et silikaatkivi ei sobi kasutamiseks korstna suitsulõõri ehitusmaterjalina ning ei tohiks kokku puutuda suitsugaasidega. Elumaja ventilatsiooni (suitsu-) korstnad peavad olema laotud väikese veeimavuskoefitsendiga punasest savitellisest. Silikaattellistest korstnate puhul kehtivad teist tüüpi lahendused. Nimetatud asjaolu pidanuks töövõtjale kui materjali ostjale olema selge juba enne materjali ostmist, mistõttu kohus ei pea seda põhjendatud kuluks. Eeltoodu alusel arvestab kohus kulutusi arvete summas 1 486,48 eurot (89,39 + 1 546,80 + 22,37 + 60 + 225,30 + 30 + 19,35 + 8, 32 + 14,80 + 12,60 + 18,90 + 24,84 + 22,32 +42,84 + 16,90 + 11,27 + 362,02 + 25,20 + 30 + 51,60 + 55,20 + 45,60 + 8,40 + 36,90 + 27,61 + 4,80 + 38,95 + 15,60 + 37,80 + 48 – 1 267,20). Seega on kostja saadud 19 000 eurost teinud põhjendatud kulutusi kokku 11 667,98 eurot (6 171 eurot (eterniit, kruvid, seibid ja transport, I kd tl 44) + 216 eurot (plekk, I kd tl 43) + 3 794,50 eurot (tööde maksumus, I kd tl 32 + 1 486,48 eurot (materjal, utiliseerimine, tõstuki ja konteineri rent jms, I kd tl 168-183) ning peab saadud ettemaksust tagastama 7 332,02 eurot. Kostja poolt esitatud tööjõukulud ei ole tõendatud, sest kostja esitatud lepingud on loetamatud (II kd tl 42-44, 73-75). Kostja on tekitanud hagejale kahju 1 538,12 eurot (I kd tl 40-41) ning 384 eurot (tasu katuse remondi ülevaatuse akti koostamise eest (I kd tl 39). Kokku on hageja nõudest 12 633,62 eurot põhjendatud 9 254,14 eurot (7 332,02 eurot + 1 538,12 eurot + 384 eurot). Ühtlasi märgib kohus, et hageja arvestus eterniidi kohta ei ole õige, sest hageja on ise selgitanud, et kostja ostetud eterniit kasutati ära katuse ehitustöödel, seega tuleb lähtuda kogu materjali maksumusest. Samuti märgib kohus, et hageja väide, et ostetud ehitusmaterjali ei saa siduda ehitusobjektiga Kadri 13, pole põhjendatud. Üldteadaolevalt ei märgi kauplused ostutšekkidele ega arvetele objekti aadressi, kus materjali kasutatakse ning ehitusmaterjalid ja teenused, mille kohta arved on esitatud, on seostavad poolte vahel sõlmitud töövõtulepinguga.
MENETLUSKULUD
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
16.Kohus jätab 73,25 % menetluskuludest kostja kanda ja 26,75 % menetluskuludest hageja kanda.
17.Menetlusosaline võib nõuda Viru Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.