Aktiva Finance Group OÜ hagi M.Z vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind
24 534,71 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; aadress XXX, 10149, XXX) Hageja lepinguline esindaja Ahto Järvela (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post XXX) Kostja M.Z (isikukood XXX; aadress XXX ; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt M.Z-ilt (M.Z) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS-iga Inbank Finance 28.03.2022. a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89008161755 tulenev põhivõlgnevus summas 8039,63 eurot, intress 104,01 eurot, viivis 1614,11 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude jäägilt (hetkel 8039,63 eurot) alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (25.04.2026) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses (so 8039,63 eurot).
3.Mõista kostjalt M.Z-ilt (M.Z) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Coop Finants AS-iga 26.06.2022. a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L427124 tulenev põhivõlgnevus summas 3 291,89 eurot, intress 244,73 eurot, viivis 255,13 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (3 291,89 eurot) alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (25.04.2026) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses (so 3 291,89 eurot).
4.Jätta resolutsiooni punktides 2 ja 3 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 62% ulatuses kostja M.Z-i ja 38% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Välja mõista kostjalt M.Z-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena 910,78 eurot.
7.Välja mõista kostjalt M.Z-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (910,78 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 12.11.2025 M.Z-i (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt välja mõista: (i)
lepingu nr L89015119923 alusel põhivõlgnevuse 10298,48 eurot, intressid 411,35 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, lepingutasu 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1294,46 eurot ja lisaks viivised alates 26.11.2025 kuni põhinõude 10298,48 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 8,9% aastas; ja
(ii)
lepingu nr L427124 alusel põhivõlgnevuse 7913,78 eurot, intress 418,21 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1961,72 eurot ja lisaks viivised alates 26.11.2025 kuni põhinõude summas 7913,78 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 14,9% aastas.
Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja: 2.1 AS-ga Inbank Finance 28.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89008161755, mille alusel sai kostja laenu 13 600 eurot (dtl 18-24). Lepingu nr L89008161755 kohaselt on krediidi kulukuse määr 10,76% aastas ja intressimäär 8,9% aastas. Kostja oli kohustatud teostama igakuiseid tagasimakseid vastavalt maksegraafikule perioodil 15.04.2022 – 15.03.2027. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 7.02.2024 kokkuleppe lepingu nr L89008161755 muutmiseks, mille alusel kostja võlgnevus oli 10298,48 eurot, uueks lepingu numbriks sai L89015119923, krediidi kulukuse määr 10,01% aastas, intressimäär jäi samaks ning vastavalt muudetud maksegraafikule kohustus kostja tegema igakuiseid tagasimakseid 16.03.2024 – 16.02.2030 (dtl 26-28). Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis AS Inbank Finance 17.06.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 25.06.2024 (dtl 52). Kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning AS Inbank Finance ütles 27.06.2024 lepingu üles (dtl 54). 28.06.2024 loovutas AS Inbank Finance nõuded hagejale (dtl 56).
2.2 Coop Finants AS-ga 26.06.2022 tarbijakrediidilepingu nr L427124, mille alusel sai kostja laenu 9800 eurot (dtl 32-44). Lepingu nr L427124 kohaselt on krediidi kulukuse määr 17,32% aastas ja intressimäär 14,9% aastas. Kostja oli kohustatud teostama igakuiseid tagasimakseid vastavalt maksegraafikule perioodil 15.08.2022 – 15.07.2027. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis Coop Finants AS 28.02.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 22.03.2024 (dtl 53). Kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning Coop Finants AS ütles 27.03.2024 lepingu üles ja loovutas nõuded hagejale (dtl 55).
3.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta avaldas hageja, et enne lepingute nr L89008161755 ja L427124 sõlmimist täitis kostja laenutaotlused, kuhu märkis oma sissetulekute ning kohustuste suurused. Enne laenulepingu sõlmimist ning laenu väljastamist kontrollisid AS Inbank Finance ja Coop Finants AS kostja maksevõimelisust avalike registrite alusel. Kostja pangakontoväljavõtteid kohtule esitatud ei ole.
4.Kohus võttis tsiviilasja menetlusse 5.12.2025 määrusega. Kohus on kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud TsMS § 322 lg 2 alusel 03.03.2026. Kostja tähtaegselt kohtule oma kirjalikku seisukohta esitanud ei ole. Kohus määras asjas kirjaliku menetluse 2.04.2026 määrusega, millega määras kindlaks lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaja ning otsuse teatavaks tegemise aja. Kohtuotsuse põhjendused
5.Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
6.Kohtu määramisel, tulenevalt tsiviilasja hinnast, lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded, mis tulenevad 28.03.2022 AS Inbank Finance ja kostja vahel sõlmitud ja 07.02.2024 muudetud tarbijakrediidilepingust nr L89015119923 (dtl 18-28) ning 26.06.2022 Coop Finants AS ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L427124.
8.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja AS Inbank Finance ning kosja ja Coop Finants AS vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. AS Inbank Finance ja Coop Finants AS olid oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad krediidiandjad, kes andsid krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
9.Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud.
10.Kohus peab sõltumata kostja vastuväidete puudumisest omal algatusel kontrollima tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas AS Inbank Finance ja Coop Finants AS on krediidi väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
13.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
14.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Käesoleval juhul soovib hageja panna maksma krediidiandja nõuet, mistõttu tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad asjaolud tõendada hagejal.
15.Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
16.Praegusel juhul on hageja seisukohal, et AS Inbank Finance ega Coop Finants AS ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, sest mõlemad krediidiandjad palusid kostjal täita standardsed laenutaotlused, milles kostja avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. AS Inbank Finance ja Coop Finants AS selgitasid, et on kostja suhtes teinud päringud riiklikest registrites. Kostja märkis AS-le Inbank Finance esitatud laenutaotluses enda sissetulekuks 2100 eurot ning kohustusteks 140 eurot (dtl 57). Hageja on esitanud AS Inbank Finance süsteemist kopeeritud päringu tulemuse, mis väidetavalt kajastab EMTA ja Pensionikeskuse andmeid ning mille kohaselt oli kostja viimase aasta keskmine sissetulek 2341,41, sellest summast lähtus AS Inbank Finance krediidivõimelisuse hindamisel. Kostja kohustuste osas lähtus AS Inbank Finance taotluses märgitud summast, kuid AS Inbank Finance pole selgitanud, et ta oleks kuidagi kontrollinud kostja kohustuste kohta esitatud andmete õigsust. Hageja on hagiavaldusele lisanud väljavõtte taust.ee portaali päringust maksehäirete kontrollimise kohta, kuid see on tehtud 25.11.2025 ehk vahetult enne hagiavalduse esitamist. Coop Finants AS-le esitatud laenutaotluses märkis kostja enda sissetulekuks 2100 eurot ning kohustusteks 150 eurot. Hageja on lisanud hagiavaldusse väidetava EMTA päringu, mille kohaselt oli kostja viimase kolme kuu keskmine sissetulek 2327 eurot ning Coop Finants AS arvestas selle summa kostja sissetulekuks. Kostja kohustuste osas on hageja välja toonud, et Coop Finants AS luges kostja kohustusteks 292,23 eurot, kuid hageja pole kuidagi selgitanud selle summa kujunemist. Ilma pangakonto väljavõtteta ei saanud AS Inbank Finance ega Coop Finants AS veenduda kostja tegelikes finantskohustustes ning igakuistes püsikuludes, mis on krediidivõime hindamiseks olulised. Tulenevalt eeltoodule asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole adekvaatselt hinnanud kostja krediidivõimet. Ühtlasi avaldas kostja, et tal on X last, kelle suhtes tal on
ülalpidamiskohustus. Kostja lapsed olid laenulepingute sõlmimise ajal alaealised ning hagiavalduses puuduvad tõendid selle kohta, et AS Inbank Finance ja Coop Finants AS oleksid seda asjaolu kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud ja arvesse võtnud.
17.Eelneva tõttu leiab kohus, et AS Inbank Finance ja Coop Finants AS on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu nr L89015119923 järgi pidanuks intress olema 8,90% aastas ning lepingu nr L427124 järgi pidanuks intress olema 14,9% aastas. Seadusjärgne intressimäär oli mõlema lepingu sõlmimise ajal 0% aastas. Kohus kohustas hagejat esitama ümberarvestuse puhuks, kui kohus peaks leidma, et laenuandmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
18.Hageja esitas 19.12.2025 kohtule lepingutest nr L89015119923 ja L427124 tulenevate nõuete ümberarvestused ja alternatiivsed nõuded: 18.1 Kostja tasus lepingu nr L89008161755 maksegraafiku alusel 5560,37 eurot, kuid 07.02.2024 lepingut muudeti ning muudetud lepingu nr L89015119923 alusel kostja enam tagasimakseid ei teinud. Hageja ümberarvestuse kohaselt loetakse kostja tehtud tagasimaksed summas 5560,37 eurot lepingu nr L89008161755 alusel väljastatud laenusumma 13600 eurot katteks ehk muudetud lepingu nr L89015119923 kohaselt kuulub tasumisele põhivõlgnevus summas 8039,63 eurot. Hageja leiab, et lepingu nr L89015119923 ülesütlemine oli kehtiv, sest lepingu muutmisel lepiti kokku ka uues maksegraafikus, mille esimesed neli osamakset so 16.03.2024-16.06.2024 olid ülesütlemise ajal tasumata. Hageja palub alternatiivselt välja mõista lepingust nr L89015119923 tuleneva põhivõlgnevuse 8039,63 eurot, intressi 104,01 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise lepingujärgses määras 8,9% aastas ja viivise põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 18.2 Kostja tasus lepingust nr L427124 tulenevate nõuete täitmiseks 3787,42 eurot, Coop Finants AS oli kostjale maksnud välja laenu summas 9604 eurot (sellest oli maha arvatud lepingutasu 196 eurot). Hageja ümberarvestuse kohaselt oli 27.03.2024 ülesütlemine tühine, sest kostja oli täielikult tasunud 15.08.2022-15.08.2024 osamaksed ning osaliselt 15.09.2024 osamakse. Hageja esitab alternatiivselt lepingu nr L427124 osas täitmisnõude ning palub välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed summas 2755,78 eurot, millest põhivõlgnevus 2535,90 eurot ja intressid 219,88 eurot ning lisaks palub hageja välja mõista viivise tasumata põhivõlgnevuselt lepingujärgses määras 14,9% aastas. Samuti palub hageja välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa osamaksete kohta viivis lepingus sätestatud määras 14,9% aastas. Kostja on viimase makse teinud 2024. aasta jaanuaris ning hageja leiab, et menetlusökonoomika seisukohast oleks mõistlik välja mõista tuleviku osamaksed, sest sellisel juhul saaks asi lahendatud ühes tsiviilmenetluses.
19.Kohtu hinnangul saab hageja alternatiivse nõude lepingu nr L89015119923 osas rahuldada osaliselt, st et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 8039,63 eurot ja intressinõue 104,01 eurot. Kohus leiab, et hageja ümberarvestuses esitatud intressinõude arvestus on korrektne ning arvestab kehtiva seadusjärgse intressimääraga. Kostja ei võlgne aga hagejale vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 sissenõudmiskulusid. Kohus mõistab välja sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (8039,63 eurot) summas 1614,11 eurot ning lisaks mõistab kohus välja viivise alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (25.04.2026) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata ülal märgitut ületava viivisenõude osas.
20.Kohtu hinnangul on hageja õigesti jõudnud järeldusele, et nõuete ümberarvestuse korral on lepingu nr L427124 ülesütlemine tühine. Kohtule esitatud lepingu nr L427124 ümberarvestus on aga kohtu hinnangul korrektne. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud osamaksed nii põhiosa kui intressinõude osas. Sellest tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr L427124 alusel sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa 3 291,89 eurot (tasumata osa 15.09.2024 osamaksest summas 11,21 eurot + 15.10.2024-15.04.2026 osamaksed summas 3280,68 eurot); intressi perioodi 15.09.202415.12.2026 eest summas 219,88 eurot ja menetluse ajal täiendavalt sissenõutavaks muutunud intressi kuni 15.04.2026 summas 24,85 eurot, s.t intress kokku 244,73 eurot. Ühtlasi mõistab kohus välja kohtuotsuse tegemise seisuga lepingu nr L427124 alusel sissenõutavaks muutunud viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokku 255,13 eurot, mis on arvestatud järgmiselt: Maksetähtaeg 15.09.2024 15.10.2024 15.11.2024 15.12.2024 15.01.2025 15.02.2025 15.03.2025 15.04.2025 15.05.2025 15.06.2025 15.07.2025 15.08.2025 15.09.2025 15.10.2025 15.11.2025 15.12.2025 15.01.2026 15.02.2026 15.03.2026 15.04.2026 Viivis kokku
Samuti mõistab kohus välja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise tasumata põhisumma jäägilt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (25.04.2026) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata ülal märgitut ületava viivisenõude osas. Kohus ei mõista välja hageja esitatud TsMS §-s 369 sätestatud tulevikunõuet. Kohus on seisukohal, et tulevikunõude väljamõistmine peaks toimuma väga erandlikel juhtudel ning ainuüksi asjaolu, et kostja ei ole osamakseid vastavalt maksegraafikule tasunud, ei ole tingimata tulevikunõude rahuldamiseks piisav põhjendus. Eriti olukorras, kus ei ole täidetud kohustust osamaksed uuesti määrata ning uus maksegraafik kostjale teatavaks teha. Sellises olukorras ei saa kohus eeldada, et ka oluliselt vähendatud nõuet kostja ei täidetaks. Täiendavalt märgib kohus, et iga tulevikus sissenõutavaks muutuva osamakse osas saaks hageja esitada täiturile uue täitmisavalduse, mis tooks võlgnikule kaasa ebaproportsionaalsed ja ebamõistlikud täitekulud. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
22.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 56% ulatuses kostja ja 44% ulatuses hageja kanda.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
24.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 1260 eurot ja lepingulise esindaja kuludest summas 507 eurot (km-ta) 3 tunni osutatud õigusabi eest. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid. Vajalik ja põhjendatud on hageja riigilõivu kulu 1260 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 200 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Varasemalt on kohtupraktikas loetud standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot, kuid käesolevas asjas leiab kohus, et see ei ole piisav (inflatsioon, töö lisandumine seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamisel kohtupraktika muutumisega).
25.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 1460*62% = 910,78 eurot.
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (910,78 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
27.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.