Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

MAAKOHTU LAHEND

Võlgniku alaline maksejõuetus on tõendatud ajutise halduri aruande ja sellele lisatud dokumentaalse materjaliga. Ajutise halduri aruande järgi on võlgnikul vara 101 532,18 eurot ning võlgniku kohustuste suuruseks on 357 173,70 eurot, sh pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue summas 154 380 eurot. Lisaks ajutise halduri tuvastatud kohustustele on võlgnikul Tartu Maakohtu 16.09.2014 otsuse kriminaalasjas nr 1-14-4449 järgi menetluskulude 928,95 eurot tasumise kohustus Eesti Vabariigile, mille ajatamist raske majandusliku olukorra tõttu võlgnik 16.09.2014 kohtuistungil taotles ja mille kohus ajatas 12 kuu peale (vähemalt 77,41 eurot kuus). Võlgnik ei ole teinud ühtegi makset. Tartu Maakohtu 31.01.2014 otsuse järgi kriminaalasjas nr 1-13-1055 on võlgnikul 37 700 euro ja menetluskulude 556,67 euro tasumise kohustus riigituludesse. Kohtuotsus ei ole jõustunud. Võlgniku kohustused tulenevad nii laenulepingutest kui käenduslepingutest. Võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 158 177,06 euro ulatuses, sh pankrotiavalduse aluseks olev nõue, mille kohus luges selgeks summas 93 000 eurot. Sellele lisanduvad potentsiaalsed kohustused Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust 114 105,11 eurot (ilmselt ühisvaraline kohustus), maksukohustus 24 079,76 eurot ja 31.01.2014 kohtuotsusest tulenev kohustus 38 256,67 eurot. Kokku on kohustusi 334 618,60 euro ulatuses. Siinjuures nt 2G Baltic Company OÜ nõue 2837,83 eurot on täitemenetluses alates oktoobrist 2011 ning nõuet ei ole suudetud sundtäita võlgnikul pangaarvetel rahaliste vahendite puudumise tõttu. Pikemaajaline kohustuste täitmata jätmine kinnitab võlgniku alalist maksejõuetust. Võlgniku kohustuste suurus on hüppeliselt kasvanud 2014. a. Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks puuduvad võlgnikul rahalised vahendid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud ja võlgnik ei ole esitanud temal püsivaid sissetulekuid, mille arvelt kohustusi täita. Võlgniku väitel tagavad tema toimetuleku ühekordsed tehingud ja dividendid äriühingutest, kuid võlgnik ei ole neid nimetanud. Samuti ei ole võlgnik välja toonud asjaolusid, mis kinnitaksid tema maksejõulisust ning suutlikkust täita juba sissenõutavaks muutunud kohustusi, samuti tulevikus tekkivaid kohustusi. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last ja sündimas on kolmas laps. Võlgnikul on eelkõige ülalpidamiskohustus alaealiste laste ees ning alles seejärel saaks võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. Lisaks peab võlgnik kandma kulutusi eluasemele, toidule jmt. Kohus luges võlgniku vara väärtuseks 101 532,18 eurot nagu on hinnanud ajutine haldur esialgses aruandes, tuginedes kinnisasjade väärtuse leidmisel keskmistele turuhindadele kinnisvaraportaalis www.kv.ee. Kohtule ei ole jälgitav ajutise halduri täiendatud aruandes esitatud kinnisasjade väärtuse ligi kahekordne suurendamine. Võlgnikule kuulub osalus neljas äriühingus (Agro Vara OÜ, Ehitusfirma Skim OÜ, Inicon OÜ, LKM Majad OÜ), kaudselt ka kahes (OÜ Rubus ja Haldusteenused OÜ, mille osanik on Inicon OÜ, mille ainuosanik on võlgnik). Osade õiglane väärtus tuleb täpsustada edasise pankrotimenetluse käigus, kuna see eeldab ettevõtete varade, õiguste, kohustuste ja omakapitali hindamist tervikuna. Osa väärtus ei saa kujuneda üksnes ettevõtte 2014. a võimaliku kasumi hindamise põhjal nagu on märkinud võlgnik. Võlgnik on teatanud, et tema nimel olev vara on ühisvarasse kuuluv vara, mis on jagamata. Halduril on õigus nõuda PankrS § 122 lg 1 alusel ühisvara jagamist. Võlausaldajate nõuete võimalik rahuldamine ühisvara arvelt selgub pankroti väljakuulutamise järgselt.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

on tagajärjetu, kuna tõendatud ei ole OÜ Rubus juhatuse liikme poolt võltsitud dokumentide ja ebaõigete kontaktandmete esitamine ning Lars Urban Gillerasi allkirja võltsimine ja saabunud ei olnud ka loovutatud arve tasumise tähtaeg 13.07.2014. Võlausaldaja väited, et ta on olnud ühenduses Lars Urban Gillerasiga ja uurinud firma Rapps AB või Rapps Dyktjänst AB poolt kauba vedu ning ei ole tehingut tõendavaid andmeid saanud, on paljasõnalised. Ühtegi dokumentaalset tõendit päringute ja nende vastuste kohta ei ole esitatud. Võlausaldaja väited on ümber lükatud dokumentaalse tõendiga, s.o Lars Urban Gillerasi 16.05.2014 kinnituskirjaga, millega on kinnitatud arve nr 0513 alusel kauba saamist ja tasumise kohustust. Asjaolu, kas allkiri on võltsitud või mitte, saab tuvastada allkirjaekspertiisiga. Võlausaldaja ei ole tõendanud ka seda, et kauba CMR-id on võltsitud ja et sellist transpordiettevõtet ei eksisteeri või ei ole teenust osutatud. Lisaks ei ole võlausaldaja nõudest maha arvestanud finantseerimisel kinnipeetud tagatisraha. Tagatisraha 4650 eurot ulatuses on nõue põhjendamatu, kuna tegemist on hea usu põhimõtte vastaselt alusetu rikastumisega; 2) ei ole kohus võlgniku vara ja kohustusi hinnanud õigesti. Võlgnik ei ole maksevõimetu. Kohus on põhjendamatult leidnud, et võlgnikul on vara ainult 101 532,18 eurot. Ajutine haldur on oma aruande täienduses leidnud, et võlgnikul on vara 185 797,18 eurot. Ajutise halduri aruande punktis 1.4 on loetletud võlgnikuga seotud äriühingud: Agro Vara OÜ, Ehitusfirma Skim OÜ, Inicon OÜ, LKM Majad OÜ, Skim OÜ, OÜ Rubus ja Haldusteenused OÜ. Punktis 1.5 on toodud võlgniku varad (osalus) temaga seotud äriühingutest: Agro Vara OÜ 2556 eurot, Ehitusfirma Skim 2556 eurot, Inicon OÜ 2556 eurot ja LKM Majad OÜ 2556 eurot. Arvestamata on jäetud OÜ Rubus osakapitaliga 2556 eurot ja Haldusteenused OÜ osakapitaliga 35 000 eurot, mis kuuluvad läbi OÜ Inicon, mille ainuosanik on võlgnik, samuti võlgnikule. Ka nende äriühingute osalused on põhjendatud arvata võlgniku varaliste õiguste hulka, s.o kokku 37 556 eurot (2556+35 000). Ajutine haldur on aruande täienduses märkinud, et LKM Majad OÜ, OÜ Rubus ja Haldusteenused OÜ väärtus on ilmselt suurem kui 12.12.2014 aruandes märgitud, kuid omamata äriühingute kohta põhjalikumat dokumentatsiooni, kajastab haldur osaluse suurusena osaluse väärtusele vastavat summat. Põhjendamatult on jäetud arvestamata ka ajutise halduri aruande täienduses esitatud andmed LKM Majad OÜ varade väärtuse 31.12.2014 seisuga 40 730 eurot, kohustuste suuruse 14 300 eurot ja aruandeaasta kasumi 26 275 eurot kohta (st osaühingu väärtus on 52 705 eurot). LKV Majad OÜ on tegutsev äriühing, millel on neli töötajat. OÜ Rubus on samuti tegutsev äriühing. Haldusteenused OÜ tegeleb kinnisvara haldamise ja seadmete rendiga. Ajutine haldur on aruande täienduses leidnud, et Vahi alevikus XXX asuva kinnisvara väärtus on ca 200 000 eurot ja võlgnikule kuuluva osa väärtus 100 000 eurot ning Ülenurme vallas Soinaste külas asuva kinnistu väärtus 150 000 eurot ja võlgnikule kuuluva osa väärtus 75 000 eurot. Kuna kohus ei nõustunud ajutise halduri seisukohaga kinnistute turuväärtuse kohta, siis oli kohtul TsMS § 5 lg-st 3 tulenevalt kohustus koguda selle kohta tõendeid. Kohus ei ole kinnistute turuväärtust kontrollinud. Seega on põhjendatud arvestada ajutise halduri aruande täienduses toodud hinnanguga, mille alusel tuleb lugeda võlgniku vara väärtus kohtumääruses märgitust suuremaks 84 265 eurot (200 000–112 770+150 000–68 700):2). Aruande täienduses leidis ajutine haldur, et võlgniku kohustuste suurus on 242 706,34 eurot, märkides samas, et vaidlustatud on Maksu- ja Tolliameti nõue 24 079,76 eurot ning Svea Finance AS nõue 154 380 eurot. Kui vaidlustatud nõudeid mitte arvestada, on võlgniku kohustuste suurus 64 246,58 eurot. Kohtumääruses on loetud sissenõutavateks kohustusteks 158 177,06 eurot, sh pankrotiavalduse aluseks olev nõue 93 000 eurot, kohustused ilma pankrotiavalduses esitatud nõudeta moodustavad 65 177,06 eurot. Võlgniku vara 223 353,18 eurot ületab oluliselt sissenõutavaks muutunud kohustusi, sh ka koos pankrotiavalduse aluseks oleva nõudega (kokku 158 177,06 eurot).

Lisaks on põhjendamatu lugeda kohustus Swedbank AS ees summas 114 105,11 eurot võlgniku kohustuseks, kuna laenukohustust tagab abikaasade ühisomandisse kuuluvale varale seatud hüpoteek ja võlgniku abikaasa on kaaslaenusaaja (solidaarkohuslane), kellel on kohustus kanda pool laenukohustusest. Kogu nõue tuleks lugeda kaetuks tagatisega ning sellega vähenevad võlgniku kohustused 57 052,56 eurot. Sel juhul moodustavad võlgniku kohustused ajutise halduri aruande täienduses esitatud kohustuste suurusega arvestades 185 653,78 eurot (242 706,34–57 052,56). Võlgnik kinnitas 15.12.2014 kohtuistungil, et ta saaks aastaga oma võlad tasutud. Ajutine haldur on aruande täienduses märkinud, et võlgnik on pärast 15.12.2014 kohtuistungit võlgnevusi vähendanud ning on haldurile selgitanud, et tema ettevõtted tegutsevad ja võlgnik on suhelnud ka teiste võlausaldajatega, et otsida võimalusi võlgnevuste likvideerimiseks. Võlgnik on lahendanud Swedbank AS ees kohustuse konto miinusest, täiteasja nr 084/2014/2615 summas 18 857,79 eurot ja ka lepingust nr 07-098084–EL võlgnevused puuduvad. Seega on võlgniku kohustused vähenenud

220,04 eurot (1,53+171,84+159,88+29+18 857,79). Tasutud on ka laenulepingust (koos abikaasaga) tulenevad detsembri 2014 ja jaanuari–veebruari 2015 maksed ning kohustus Swedbank AS ees on väiksem kui kohtumääruses märgitud 114 105,11 eurot. Võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused, kui vaidlustatud nõudeid mitte arvestada, moodustavad ajutise halduri aruande täienduses toodud näitajaga arvestades 45 026,54 eurot (64 246,58–19 220,04) ja kohtumääruses toodud näitajaga arvestades 45 957,02 eurot (65 177,06–19 220,04). PankrS § 22 lg 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Ajutine haldur ei ole aruande täienduses hinnanud võlgnikku püsivalt maksejõuetuks, vaid on leidnud, et hinnata tuleks tema suutlikkust täita sissenõutavaks muutunud kohustusi. Võlgniku vara katab tema sissenõutavaks muutunud kohustused, sh ka koos Svea Finance AS vaidlustatud nõudega. Võlgniku makseraskused on ajutise iseloomuga. Võlgnik saab oma kohustusi täita oma varaliste õiguste kasutamisega temale kuuluvate tegutsevate äriühingute kaudu.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

ja 7.2 alusel nõude tagasimüügiõigus. Kõik vastavad tingimused on täidetud. Võlausaldaja ei pea esitama eraldi tuvastushagi tagasiostuavalduse kehtivuse tuvastamiseks. Olenemata kriminaalmenetluse tulemusest on võlgnik võlausaldaja ees lepingu nr 12122 ja käenduslepingu alusel rahaliselt vastutav. Selleks, et nõuet võlgniku vastu esitada, ei pea võlausaldaja lepingut nr 12122 üles ütlema. Kindlustus ei ole nõudeid võlausaldajale hüvitanud; 2) on võlgnik püsivalt maksejõuetu. On ilmne, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid Svea Finance AS ja ka teiste võlausaldajate võlgade koheseks tasumiseks. Kogu võlgniku kinnisvara (ühisvara) on arestitud võlausaldajate nõuete katteks, mistõttu neid varasid ei ole võimalik teiste võlausaldajate nõuete katteks kasutada, välja arvatud pankroti väljakuulutamise korral. Võlgnik on ajutisele haldurile kinnitanud, et osalused äriühingutes on sisuliselt väärtusetud ning muu vara puhul on tegemist ühisvaraga, millest võlgnikul on õigus üksnes poolele (ajutise halduri 12.12.2014 aruande viimane lehekülg). Swedbank AS laenukohustus summas 114 105,11 eurot on võlgniku kohustus, kuna kaaslaenusaajad on solidaarvõlgnikud. Swedbank AS 16.02.2015 teatis ei tõenda võlgnikul laenukohustuse puudumist Swedbank AS ees. Võlgniku varalised õigused on väiksemad kui kohustused ning kohtule pole esitatud tõendeid, et võlgniku majanduslik olukord oluliselt ja kiiresti paraneks. Võlgniku püsivat maksejõuetust tõendab muuhulgas asjaolu, et vaatamata pankrotihoiatusele (PankrS § 10 lg 2 p 1) ei ole võlgnik võlgnevust tasunud. Väide, et võlgnik saaks aastaga võlad tasutud, tõendab, et võlgnik tunnistab võlgasid ja ei suuda neid koheselt tasuda. Väide, et võlad saaks aastaga tasutud, on paljasõnaline, sest võlgniku sissetulekuid ei ole kohtule ega ajutisele haldurile tõendatud.

PANKROTIHALDURI SEISUKOHT

2) on võlgniku kohustused kajastatud 23.02.2015 seisuga summas 235 031,55 eurot, sh Maksuja Tolliameti nõue 24 108,76 eurot, mis on vaidlustatud Tartu Ringkonnakohtus, ning Svea Finance AS nõue 200 000 eurot, millele võlgnik on vastu vaielnud. Vastuse esitamise seisuga on suurenenud Danske Bank AS Eesti filiaali nõue: 23.02.2015 seisuga on kajastatud nõue summas 6200 eurot, pankrotimenetluses on esitatud nõue summas 40 547,46 eurot. Pankrotihalduri andmetel ei ole pankrotivara nimekirjas kajastatud kohustuste puhul tegemist abikaasade ühisvarasse kuuluvate kohustustega. Kui võlgniku kohustustena mitte arvestada vaidlustatud maksunõuet 24 108,76 eurot ja Svea Finance AS nõuet 200 000 eurot, on võlgnikul tuvastatud kohustusi summas 45 270,25 eurot (2G Baltic Company OÜ 2837,83 eurot, ABI Kapital Grupp OÜ 762,15 eurot, Danske Bank A/S Eesti filiaal 40 547,46 eurot, Riigi Tugiteenuste Keskus 928,51 eurot, AS SEB Pank 194,30 eurot). Võlgnik on pärast 15.12.2014 kohtuistungit võlgnevusi vähendanud, kuid võlgnikul eksisteerib jätkuvalt kohustusi, mis on muutunud sissenõutavaks ning mida ei ole suudetud pikema aja jooksul tasuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

dokumente võltsinud. Samuti nähtub esitatud tõenditest, et Rootsi Ettevõtete Registriameti andmete järgi ei ole sellist ettevõtet nagu RAPPS AB (kes väidetavalt teostas ehitusmaterjalide veo Rootsi) olemas. Rootsis eksisteeriv ettevõte Rapps Dykjänst AB ei ole allkirjastanud ühtegi lepingut Rubus OÜ-ga ega allkirjastanud 2014. a mais rahvusvahelisi saatekirju ning nad ei tegele rahvusvaheliste autovedudega. Ülaltoodu lükkab ümber määruskaebuse esitaja väited, mille kohaselt tõendab väidetav Lars Urban Gillerasi 16.05.2014 kinnituskiri (I kd, t.l 42) arve nr 0513 alusel kauba saamist ja selle eest tasumise kohustust, ning et võlausaldaja 21.05.2014 tagasiostuõiguse avaldus on kehtetu. Muid vastuväiteid võlausaldaja tagasiostuõiguse kasutamisele ei ole määruskaebuses esitatud. Võlausaldaja seisukohtadest nähtuvalt oli tal õigus nõue tagasi osta nõude loovutamise lepingu p-de 7.1.1, 7.1.2, 7.1.3, 7.1.4 ja 7.1.8 alusel ning nõude suuruseks koos intressi ja viivisega on 28.01.2015 seisuga 209 715 eurot (võlgniku kui käendaja vastutuse rahaline piirsumma 200 000 eurot). Nõude loovutamise lepingu p 7.2 kohaselt on nõude tagasiostmisel mõne lepingu punktis 7.1 viidatud asjaolul võlausaldajal õigus nõuda kogu brutosumma tagasimaksmist ning seetõttu on põhjendamatu määruskaebuses esitatud väide, et võlausaldaja nõuet tuleb vähendada kinnipeetud tagatisraha 4650 euro võrra. Muid vastuväiteid nõude suurusele ja arvestusele ei ole võlgnik määruskaebuses esitanud. Seega oli pankrotiavalduse esitajal 28.01.2015 seisuga võlgniku vastu rahaline nõue 200 000 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.