2-14-58647/10 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks avalduse ning palunud nimetada iseennast usaldusisikuks. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajadusel vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Võlgnik omab hetkel stabiilset sissetulekut, kuid igakuine sissetulek jääb alla seaduses sätestatud alammäära (TMS § 132), mille osas ei või võlgniku sissetulekule sissenõuet pöörata. PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaselt ei algata kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Haldur on menetluse käigus tuvastanud, et võlgnik on 15.09.2014. a, so mõned kuud enne pankroti väljakuulutamist ja pärast seda, kui tal oli tekkinud sissenõutavaks muutunud kohustusi võlausaldajate ees, võõrandanud talle ainsa teadaoleva vara, so sõiduki BMW 518 (reg märk XXX ) oma isale XXX (kusjuures sõiduki kasutajaks jäi ka võlgnik ise). Halduri hinnangul on võlgnik oma eelnimetatud tegevusega seega takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, mistõttu esineb PankrS § 171 lg 2 p 4 tulenev alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 järgi esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur on 21.04.2015. a kohtule teatanud, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia, mistõttu esineb alus menetluse lõpetamiseks pankrotimenetluse raugemisega. Pankrotihaldur hindas pankrotimenetluse kulusid raugemise vältimiseks 1 000 eurot ning kohus tegi 22.04.2015. a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 000 eurot hiljemalt 29.04.2015. a. Tähtaja jooksul XXX(pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asja materjalidest nähtub, et 10.11.2014. a toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek ja 16.02.2015. a nõuete kaitsmise koosolek. Pankrotimenetluses on kinnitatud jaotusettepanek, mille kohaselt tunnustati pankrotimenetluses 2 võlausaldaja nõuded kokku summas 35 298,51 eurot. Ükski võlausaldaja ei ole pankrotimenetluse kulusid enda kanda võtnud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on PankrS § 22 lg 5 mõttes muu asjaolu. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud

nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: Danske Bank A/S Eesti filiaalil 20 298,84 eurot ja SA-l KredEx 14 999,67 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Indrek Lepsoo tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Haldur on lõpparuandes palunud määrata pankrotihalduri tasu töötundide arvestuse alusel analoogselt ajutise pankrotihalduri tasu arvestusele. Pankrotihaldur on teinud menetluses tööd 10 tundi ning lähtub tunnitasust 80 eurot. Seega moodustab töötasu 800 eurot (millele lisandub käibemaks 20%). Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus, arvestada tasu määramisel töötasu tunnitöö alusel, on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt raha, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). XXX(pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek on 20.04.2015. a otsustanud nõustuda halduri vajalike kulude suurusega summas 45 eurot ning halduri poolt esitatud halduri tasu arvestuse ning tasu taotlusega tunnitasu arvestuses kokku summas 960 eurot. Kohus palus võlgnikul esitada oma seisukoht pankrotihalduri tasu taotlusele 06.05.2015. a (võlgniku enda poolt kohtule avaldatud e-postiaadressil) saadetud e-kirjas kolme päeva jooksul kirja kättesaamisest. Võlgnik ei ole kohtu poolt saadetud kirja kättesaamist kinnitanud ega kohtule oma seisukohta halduri tasu taotlusele avaldanud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud vajalikke pankrotimenetluse toiminguid ning on esitatud aruande kohaselt kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Indrek Lepsoo töötasuks 800 eurot, millele lisandub käibemaks 160 eurot. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab XXX (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 järgi halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. TsMS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud kanda pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks (ning PankrS § 193 lg-st 4 tulenevalt ka sotsiaalmaks). Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ülejäänud

osas, so summas 403 eurot, millele lisandub käibemaks 80,60 eurot, kuulub pankrotihalduri tasu väljamõistmisele XXX . Haldur palub lõpparuandes kinnitada ka pankrotimenetluse kulud summas 45 eurot. Kohus leiab, et tehtud kulutused on põhjendatud ning vajalikud. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Seega kuuluvad pankrotimenetluse kulud summas 45 eurot kinnitamisele. Kohustustest vabastamise menetlus XXXon esitanud 07.10.2014. a taotluse ka enda võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. XXX(pankrotis) võlausaldajad on 20.04.2015. a toimunud üldkoosolekul asunud seisukohale, et XXXkohustustest vabastamise menetlus tuleks jätta algatamata. Lõpparuande kohaselt on pankrotihaldur menetluse käigus tuvastanud, et võlgnik on 15.09.2014. a, so mõned kuud enne pankroti väljakuulutamist ja pärast seda, kui tal oli tekkinud sissenõutavaks muutunud kohustusi võlausaldajate ees, võõrandanud talle ainsa teadaoleva vara, so sõiduki BMW 518 (reg märk XXX ) oma isale XXX (kusjuures sõiduki kasutajaks jäi ka võlgnik ise). Halduri hinnangul on võlgnik oma eelnimetatud tegevusega seega takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, mistõttu esineb PankrS § 171 lg 2 p 4 tulenev alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist (võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist). Kohus on seisukohal, et XXXpoolt tema teadaolevalt ainsa vara võõrandamist, vaid paar nädalat enne pankrotiavalduse kohtule esitamist (eriti olukorras, kus võlgnik ise on jäänud ka edasi vara kasutajaks), tuleb tõlgendada kui võlgniku tahet vältida oma vara arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamist, mistõttu esineb alus XXXkohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XXXavalduse tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata.