Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-14-36034

2-14-36034 ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Harju Maakohtus. 27.01.2015. a määrusega keeldus Harju Maakohus Condor Inkasso OÜ hagi kostja Tiiu Lagemaa vastu menetlusse võtmast ja saatis tsiviilasja kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. 23.02.2015.a määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule oma nõue kostja vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. 12.03.2015. a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Condor Inkasso OÜ hagiavaldus kostja Tiiu Lagemaa vastu põhivõla 2680,80 euro, intressi 821,81 euro, seadusejärgse viivise 706,53 eurot ja viivise nõudes, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud. Nõude aluseks on BIGBANK AS ja Tiiu Lagemaa vahel 16.03.2010. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr * kokkulepe krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. BIGBANK AS loovutas vastavalt BIGBANK AS ja Condor Inkasso OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingule nõude Tiiu Lagemaa vastu Condor Inkasso OÜ-le 24.10.2014.a. Kohus võttis avalduse menetlusse 23.03.2015.a kohtumäärusega ning andis kostjale tähtaja hagiavaldusele vastamiseks. Kostja 06.04.2015.a vastusest tulenevalt kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja möönas, et ta on laenanud BIGBANK AS-lt raha ning et vastav kohustus on täielikult täitmata, kuid tal puuduvad andmed ja võimalused oma kohustuse suuruse välja selgitamiseks. Kostja ei nõustunud haginõudega, sest nõue tugineb ebaõigele võlasuhtele, millest tingitult on ebaõige põhinõude ja kõrvalnõuete arvestus, millest tingituna nõuab hageja intressidelt intresse ja intressidelt viiviseid. Kostja ei nõustunud hagiavalduses esitatud väitega, et nõude aluseks on BIGBANK AS ja Tiiu Lagemaa vahel 16.03.2010.a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *. Kostja hinnangul nimetatud krediidilepinguga vormistati ümber varem sõlmitud krediidilepingud selliselt, et varem sõlmitud lepingute järgi tekkinud intressi- ja viivistenõuded arvestati põhinõude hulka, et varjatult arvestada intresse ja viiviseid intresside ja viiviste nõudelt, milline tegevus ei ole lubatud. Kostja hinnangul peaks hageja kalkuleerima oma nõude ümber, tuginedes 31.07.2007.a lepingule ja asjaoludele, et selle alusel väljastati krediit 2236,01 € ning kostja on selle tasumiseks teinud makseid 1892,38 eurot ning laen on tagastamata summas 343,63 eurot. Kostja pidas võimalikuks kompromissi sõlmimist. Kompromissleping Pooled esitasid 07.05.2015.a Pärnu Maakohtule alljärgneva kompromisslepingu:

ajavahemikul 01.06.2015.a. - 31.05.2016.a. summas 6,00 € (kuus eurot ) eurot igas kuus; ajavahemikul 01.06.2016.a. - 30.04.2020.a. e. 47 kuu jooksul 19,33 € (üheksateist eurot ja kolmkümmend kolm senti) igas kuus; ajavahemikul 01.05.2020.a. - 31.05.2020.a. e. 1 kuu jooksul 19,49 € (üheksateist eurot ja nelikümmend üheksa senti).

2-14-36034

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule 08.05.2015.a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele võlgnevuse tasumises osas. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

2-14-36034 Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lg-le 1. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud jäävad kompromissiga jagamata ulatuses selle menetlusosalise kanda, kes need kandis. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.