Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2 (5)

Kostja vastuväited Kostja on hageja nõuet sisuliselt tunnistanud, välja arvatud nõude suurendamine 187,3xx ulatuses 14.01.2015.a. (tl.79,88), kuid ta ei ole nõus maksma viivitusintresse ning soovib võla tasuda igakuiste osamaksetena summas 12 eurot kuus. Kostja on alates 1996.aastast töövõimetuspensionär. VÕS § 113 lg 8 la 162 lg 1 alusel taotleb kostja viivise vähendamist mõistliku suuruseni. Taotletav viivis on ebamõistlikult suur, arvestades kostja majanduslikku olukorda. Kostja möönab, et ta on küll oma kohustust rikkunud, kuid on selle rikkumise tagajärjel sattunud olukorda, mis on talle ebamõistlikult koormav ning selle koormuse vähendamine oleks kooskõlas õigluse ja lepinguõiguse üldpõhimõtetega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks, et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 7, xx 10 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist , teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ning nad ära kuulanud (tl.33-34,93, 105-106). Käesolevas asjas ei ole vaidlust asjaolu üle, et 25.07.2013.a. otsustasid Põlvas, xxxxx t.xx elamu korteriomanikud üldkoosolekul renoveerida elamu katuse ja korstnad, valides töö tegijaks OÜ Tamexi. Võeti vastu ka OÜ Tamexi poolt tehtud pakkumine järelmaksu osas (tl.24). Korteriomanike üldkoosoleku protokolli lisast (tl.25) nähtub iga korteriomaniku poolt katuse remondiga seoses kohe tasutava osa suurus ning järelmaksu, sealhulgas ühe kuu osamakse suurus (tl.25). Kostja puhul tuli tema korteriomandi suurusele vastavalt kohe tasuda 494,71 eurot ning järelmaksuks jäi 557,28 eurot, mis tuli tasuda 24 kuu jooksul. Tamex OÜ poolt on tehtud OÜ-le Põlva Maja hinnapakkumine korterelamu xxxxx tn.xx vahetamiseks, mis sisaldab muuhulgas korstnaotste lammutamist ja uute ladumist, vana katusekatte lammutamist ja uue paigaldamist ning vihmaveesüsteemi paigaldamist. TL.27 on xxxxx xx üldkoosoleku protokoll 19.02.2014.a., kus on sõlmitud OÜ-ga Põlva Maja haldusleping kolmeks aastaks, s.o kuni 19.02.2017.a. Tl.2xx väljavõte T. K. kommunaalteenuste arvestusest alates 07.08.2013, millisel kajastub ka tasu katusetööde eest. Nimetatud tõendi kohaselt pidi T.Kuus 07.08.2013.a. tasuma OÜ-le Põlva Maja katusetööde eest 412,26 eurot, millisele summale lisandus käibemaks ning alates 07.09.2013 igakuuliselt 19,52 eurot, millele lisandus käibemaks. Kuna kostja on võlgnevust osaliselt (esialgses hagis esitatud ulatuses) tunnistanud, ei pea kohus vajalikuks käesolevas kohtuotsuses analüüsida nõude esitamise aluste ja võla suuruse põhjendatust. Mis puudutab kostja mittenõustumist hagi täiendamise avaldusega 14.01.2015.a. täiendavalt 187,3xx väljamõistmise nõudega, siis tuleb nimetatud vastuväide jätta tähelepanuta, kuna kostja ei ole põhjendanud, miks ta sellega ei nõustu. Oma hilisemates 3 (5)

avaldustes (tl.96, 101, 105-106) on kostja jätkuvalt viidanud vaid oma raskele majanduslikule olukorrale. Järgnevalt võtab kohus seisukoha kostja taotluste suhtes viiviste vähendamiseks mõistliku suuruseni ning võla tasumiseks osade kaupa ehk kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. Hageja esindaja on ärakuulamisel 06.05.2015.a. (tl.105-106) avaldanud, et hageja on arvestanud viivist hagiavalduse esitamise ajaks 10.07.2014.a. sissenõutavaks muutunud summalt – 728,95 eurot VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o hagi esitamise ajal 8,15 % aastas. Selliselt on hageja poolt arvestatud viivis 52,41 eurot. Hageja on loobunud lisanduva viivise väljamõistmise nõudest. Tulenevalt VÕS § 113 lg 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Osundatud paragrahv sätestab leppetrahvi vähendamise ning selle 1.lõike kohaselt koosmõjus VÕS § 113 lõikega kaheks võib kohus ka ebamõistlikult suurt viivist kohustatud isiku nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teiste lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. VÕS § 7 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks, arvestades mõistlikkuse hindamisel ka võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki. Kostja on viivise vähendamise taotlust põhjendanud eelkõige oma tervisliku ja varalise seisundiga ning esitanud Sotsiaalkindlustusameti tõendid selle kohta, et talle on määratud raske puue ja töövõimetus 80 % ulatuses. Tema pensioni suurus alates 01.04.2015.a. kuni 31.01.2016.a. on 241,2xx kuus. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine aluseid viivise vähendamiseks. Eelkõige arvestab kohus siinjuures asjaoluga, et kuigi kostja on selgitanud, et ta ei saa tasuda kaasomandi esemele tehtud kulutusi sellise ulatuses, nagu korteriomanike enamus otsustas, ei ole ta oma kohustust mingilgi määral täitma asunud – isegi mitte ulatuses, milles ta on möönnud, et saab osamakseid teha (12 eurot kuus). Kohtu hinnangul samas olukorras heas usus tegutsev isik loeks tavaliselt mõistlikuks võlga jõukohastes osades tasuda. Viivis ei ole ka ebamõistlikult suur, arvestades täitmata kohustuse ulatust – see moodustab vaid 5,7 % põhivõlgnevusest. TsMS § 445 lg 1 võimaldab kohtul otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja on esitanud taotluse võimaldada tasuda võlga igakuiste osamaksetena summas 12 eurot kuus, arvestades kostja pensioni ja sotsiaaltoetuse suurust – kokku 243,68 eurot (tl.88). Kohus on seisukohal, et taotlus on osaliselt põhjendatud. Ilmselgelt ei võimalda kostja majanduslik olukord võlga ühekorraga tasuda, kostja majanduslikku seisundit on kohus hinnanud ka temale riigi õigusabi andmisel kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (tl57-58). Kuid kuna kostja pension on alates 01.04.2015 tõusnud, leiab kohus, et võla tasumine osade kaupa on temal võimalik vähemalt igakuiste 20 euro suuruste maksetena. Ka sellisel juhul toimuks võla tasumine suhteliselt pika aja - 48 kuu jooksul. Kuni 2015.a. augustikuuni on kostjal ka nende maksete tegemise kohustus, mille tasumise tähtaeg ei olnud hageja poolt hagi täienduse esitamise ajaks veel saabunud.

4 (5)

Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv, summas 175 eurot (sealhulgas 45 eurot maksekäsu kiirmenetluses, tl.1, 23). Riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb nimetatud kulu kostjalt hageja kasuks sisse nõuda.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.