2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista OSAÜHINGULT Occamo Trade välja menetluskulud summas 4052,46 eurot aktsiaseltsi Suva kasuks.
3.Välja mõista OSAÜHINGULT Occamo Trade aktsiaseltsi Suva kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.
4.Toimetada käesolev määrus kätte hagejale ja kostjale.
Menetluskulude jaotus TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebe kord Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohus jättis 20.03.2014 otsusega rahuldamata OSAÜHINGU Occamo Trade hagi aktsiaseltsi Suva vastu omandi rikkumise lõpetamiseks ja jättis menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.09.2014 otsusega Harju Maakohtu 20.03.2014 otsuse muutmata ja poolte apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud hageja kanda. Otsus jõustus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.01.2015 kohtumäärusega, millega riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
2.Kostja esitas 12.01.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja ning palus hagejalt välja mõista lepingulise esindaja õigusabikulud summas 4640,90 eurot (ilma käibemaksuta) ning vastavalt TsMS § 177 lg 4 märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma kostjale alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Ühtlasi märkis kostja, et seoses esindaja kutsekvalifikatsiooni tõusmisega vandeadvokaadi abist vandeadvokaadiks muutus esindajatasu tunnihind 115,04 eurolt 127,82 eurole.
3.21.01.2015 esitas hageja vastuväite kostja menetluskuludele. Hageja hinnangul on kõik toodud tunnid ülepaisutatud vähemalt kahekordselt. Kostja kirjalikud seisukohad, vastused ja arvamused suures osas kattuvad, ettevalmistamine istungiks ja teeside koostamine ühe tööpäeva jooksul ei ole põhjendatud. Kohtutoimikuga tutvumise vajadust ei olnud, ühtlasi tähendab see tasu küsimist samade dokumentidega teistkordselt tutvumise eest. Esimese astme kohtu määrus
4.06.03.2015 määrusega Harju Maakohus rahuldas kostja avalduse osaliselt, määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetlusekulud summas 4084,42 eurot ning viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
5.Maakohus selgitas, et TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
6.Kuivõrd hageja esitas vastuväite kostja kohtuvälistele kuludele, siis andis kohus hinnangu kostja esitatud kuludele, mis seisnesid lepingulisele esindajale makstud õigusabi tasus.
7.Maakohus tuvastas, et menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud õigusteenuse osutamisele arvete nr 2013/07/038 (07.08.2013) ja nr 2013/07/051 (06.09.2013) alusel kokku 9h 18min (7h 06min+2h 12min). Toimikust
nähtuvalt on kostja 20.08.2013 esitanud seisukoha hageja vastusele (I kd, tl 99-122, vastus ca 6 lk) ning muid aeganõudvaid menetlustoiminguid toimikust ei nähtu. Arvestades asjaolu, et kostja on juba 27.05.2013 esitanud vastuse hagiavaldusele (I kd, tl 32-62), sh on kulunud analüüsiks aega 5h 57min ja seega eeldatavalt põhjalikult tutvunud hageja seisukohtadega, materjale analüüsinud ja kogunud, siis kohtu hinnangul veelkordselt nii põhjalikuks analüüsiks (üle 9 tunni) puudub vajadus. Seega saab põhjendatud ajakuluks olla eelnimetatud dokumendi koostamisel maksimaalselt 6 tundi, so summas 690,24 eurot (6x115,04).
8.Toimikust nähtuvalt on 16.10.2013 toimunud kohtuistung (I kd, tl 144-145, kell 11:3512.25), mille osas on kostja esindaja esitanud arve nr 2013/10/053, ajakuluga 7h 47 min. Kuna kohtuistungile kulunud aeg oli üksnes 50 minutit, siis kohtu hinnangul ei saa kuidagi olla põhjendatud arves esitatud ajakulu. Arvestades asjaoluga, et eelnevalt on esitatud seisukohti ja vastuseid, mis eeldab juba käesoleva tsiviilasjaga kursis olemist, siis sellest tulenevalt mõistlikuks ajakuluks nii istungiks ettevalmistamisele kui ka kohtuistungil osalemiseks saab kohtu hinnangul olla maksimaalselt 3 tundi, so summas 345,12 eurot (3x115,04).
9.Toimikust nähtuvalt on 19.02.2014 toimunud kohtuistung (II kd, tl 44-46, kell 11:1013:20), millel kostja esindaja on osalenud ning menetluskulude nimekirja kohaselt esitanud arve nr 2014/02/076 ajakuluga 8h 2min, sh istungiks ettevalmistamiseks, teeside täiendamiseks, istungil osalemiseks ja protokolli paranduste koostamiseks. Võttes arvesse kohtuistungi toimumise aega (2h 10min), kostja esitatud protokolli parandusi (II kd, tl 49-50) ja eeldatavat istungi ettevalmistamiseks kulunud mõistlikku aega, saab kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks nimetatud arve alusel lugeda maksimaalselt 5 tundi, so summas 575,20 eurot (5x115,04).
10.Menetluskulude nimekirjas märgitud arvete nr 2013/05/086, 2013/11/070, 2013/12/082, 2013/01/098, 2014/04/104, 2014/05/012, 2014/08/049, 2014/09/023 ja 2014/10/083 osas pidas kohus esindaja kulusid täies ulatuses põhjendatuks ning kohtu hinnangul ei nähtu esitatud arvetest, et õigusabi osutaja oleks teinud tarbetuid kulutusi, kulutanud põhjendamatult aega või õigusabi tunnihind 115,04 või 127,82 eurot oleks liiga kõrge.
11.Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus kostja menetluskulude avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 4084,42 eurot (772,21+690,24+345,12+468,79+70,46+54,46+575,2+21,57+579,52+257,40+217,30+ 31,96). Määruskaebus
12.23.03.2015 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 06.03.2015 määruse ja palub välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulu mõistlikus, põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määruskaebuse esitaja ei nõustu kohtu seisukohtadega esitatud arvete osas.
13.Arve nr 2013/05/086 osas ei ole lahti kirjutatud kui palju läks aega dokumentide kohtule esitamiseks ja lisade komplekteerimiseks ning palju tegelikult juristi tööle.
14.Arve nr 2013/07/038 osas leiab hageja, et hageja vastuse analüüsiks ja oma suuremas osas varem juba esitatud seisukohtade kordamiseks 20.08.2013 ei olnud nii palju aega vaja.
15.Arve nr 2013/07/051 osas ei ole arusaadav, millistele hageja seisukohtadele koostas hageja vastuse. Teistes arvetes on juba kõik kostja poolt koostatud vastused arvesse võetud. Harju Maakohus võttis arvesse kahes arves toodu asemel kokku 6 tundi, kuid sisuliselt see tähendab, et arve nr 2013/07/051 oli arvesse võetud ja tunde vähendatud. Määruskaebuse esitaja leiab, et nimetatud arve tuleb jätta arvestamata ja oluliselt vähendada arvet nr 2013/07/038.
16.Arve nr 2013/10/053 osas on esitatud arve sisuliselt samade materjalide teistkordse analüüsi eest, mis on sisuliselt võrdväärne kohtuistungiks valmistumisega. Seega nii analüüsi kui ka ettevalmistamise eest arve esitamine tähendab ühe ja sama töö kahekordset tasustamist. Samuti kohtukõne teeside koostamine ei ole vajalik ega põhjendatud menetluskulu. Kui aga esindaja enda jaoks soovis seda teha, siis selline töö ei kuulu vajalike tööde hulka. Kohtuistung kestis 50 minutit. Maakohus leidis, et mõistlikuks ajaks on kokku 3 tundi, kuid määruskaebuse esitaja leiab, et 2 tundi 10 minutit on liiga palju kohtuistungiks valmistumiseks. Hageja arvates piisaks 0,5 tundi + kohtuistung, kuna esindaja on sama.
17.Arve nr 2013/11/070 osas ei ole arusaadav, millistest varem arvestamata seisukohtadest või kirjalikest dokumentidest on jutt. Nähtub ainult 04.12.2013 kostja vastus, mis koosneb sisuliselt 2,5 leheküljest, millest suurem osa on seaduse paragrahvide kopeerimine ja dokumendi installeerimine.
18.Arve nr 2013/12/082 osas märgib kaebaja, et paikvaatlus kestis 35 minutit, kuid arvele on märgitud 49 minutit.
19.Arve nr 2013/01/098 osas ei ole arusaadav, millist hageja vastust kostja analüüsis ja millist vastust koostas.
20.Arve nr 2014/02/076 osas leiab hageja, et kuigi maakohus vähendas arves kajastatud 8 tundi 5 tunnini, ei ole ka see aeg mõistlik. 11.02.2014 kohtuistung kestis 2 tundi ja 10 minutit. Võrreldes varem olnud olukorraga midagi uut ei ilmnenud. Kohtukõne teesid ei olnud vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, ettevalmistamiseks piisanuks 20 minutist ja protokolli paranduste koostamiseks 20 minutist.
21.Arve nr 2014/05/012 osas ei ole põhjendatud kahekordne apellatsioonkaebusega tutvumine/analüüs. Apellatsioonis ei olnud uusi asjaolusid, et sellega nii kaua tutvuda. Vastus kaebusele sisaldas samuti juba varem kirjalikult esitatud kokkuvõtteid. Midagi uut apellatsioonis ei olnud, lisasid kostja vastusele ei olnud.
22.Arve nr 2014/08/049 on täielikult alusetu, kuna kõigi kohtutoimikus olevate materjalidega oli juba varem tutvutud ja neid analüüsitud, teistkordne tutvumine ja analüüs ei ole vajalik ega põhjendatud kulu.
23.Arves nr 2014/10/083 kajastatud tutvumine kassatsioonkaebusega ei ole vajalik kulu, kuna Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse ja ei nõudnud kostjalt vastust. Kui kostja tundis isiklikku huvi lugemisel, siis määruskaebuse esitaja ei pea selle eest tasuma.
24.Hagejale jääb ka arusaamatuks enamus arvetes kajastatud lõplikud summad, mis arvestades märgitud allahindluse protsenti peaks olema väiksemad. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et arvetel toodud õigete numbrite arvutamisel olid esitatud arved kokku summale 1255,18 eurot ja muude summade tasumiseks alused puudusid. Seega puuduvad alused nõuda hagejalt välja suurem, kui arvete kogumist tulenev summa. Vastus määruskaebusele
25.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 19.12.2014 määrus tuleb osaliselt tühistada kostjalt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
27.Maakohus on menetlusosalistele õigesti selgitanud, et menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult kostja esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik
menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid.
28.Seoses määruskaebuse väidetega õigusabiteenuse osutamise ajakulu kohta peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt Riigikohtu 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4310, p 19).
29.Esmalt märgib kolleegium, et ei nõustu hagejaga selles osas, et kostja lepingulisele esindajale makstud õigusabi tasu kokku oli summas 1255,18 eurot. Kostja menetluskulu nimekirja ja esitatud arveid analüüsides on jälgitav arvutuskäik ning arusaadav, et menetluskulu nimekirjas nimetatud summad on arvetes kajastatud õigusabi tasu summa, millest on maha arvestatud allahindluse protsent. Hageja on ekslikult õigusabi tasust lahutanud allahindluse kogusumma, mis on arvestatud kogu arvest mitte ainult õigusabi teenuselt. Kostja selgituse kohaselt on arvetelt kustutatud üleliigsed tasu read, mis ei kuulu avalikustamisele ja ei oma käesolevas tsiviilasjas tähtsust. Seega kolleegiumi hinnangul menetluskulu nimekirjas nimetatud summad arvete põhjal valesti arvutatud ei ole.
30.Õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas on ringkonnakohtu hinnangul maakohtu määrus õiglane ja põhjendatud, arvestades kostja selgitusi ning menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hinnanud kostja lepingulise esindaja töö mahtu, välja arvatud arve nr 2014/10/083 osas, kuivõrd Riigikohus ei olnud kostjalt seisukohta küsinud, ja sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et nimetatud arves kajastatud toimingud ei ole käesolevas asjas põhjendatud ega vajalik. Sellise seisukoha on võtnud Riigikohus 18.12.2012 lahendis nr 3-2-1-158-12 (p 12), mille kohaselt lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud kassatsioonkaebusele vastamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus menetlusosaline ei olnud kohustatud kassatsioonkaebusele vastama. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 31,96 eurot vähem.
31.Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud määruse osas ei saa maakohtule diskretsioonipiiride ületamist ette heita. Maakohus on vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja töö mahtu ning jõudnud tehtud toimingute ajakulu osas õigetele järeldustele.
32.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
33.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.