XXX’i hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank vastu 56 862.19 euro nõudes
Tsiviilasja hind
56 862.19 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXX (isikukood XXX)
esindajad
Riigi õigusabi korras määratus esindaja vandeadvokaat Kristina Isokoski Kostja Aktsiaselts Eesti Krediidipank (registrikood 10237832) Kostja lepinguline esindaja Aase Sammelselg
Kohtuistungi toimumise aeg
4. mai 2015. a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Kristina Isokoski Kostja esindaja Aase Sammelselg
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu.
2.Jätta arvestamata kostja poolt 04.05.2015 esitatud dokument. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Kostja ei ole menetluskulude väljamõistmist hagejalt taotlenud. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (11.05.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-14-60133
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXX (hageja) esitas 02.11.2014 hagiavalduse Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (kostja) vastu 56 862.19 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 17.06.2004 1/5 osa mõttelist osa XXXkinnistust. Kinnistu ostmise eesmärgiks oli kinnisvaraarendus. 2006.a alguseks jagati XXX kinnistu 35-ks kinnistuks. Hageja omandisse jäid järgmised kinnistud: XXX (nr XXXXXX (nr XXX), XXX (nr XXX), XXX(nr XXX) ja XXX tänav/XXX tänav 1⁄2 mõtteline osa. 23.05.2006 sõlmiti notariaalne leping, kus hageja oli lepinguosaliseks. Lepingu p 7.1 kohaselt kostja, osaühingu XXX, osaühingu XXXja Osaühingu XXX vahel on 05.04.2006 sõlmitud kinnistute müügileping, ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. Lepingu p 7.2 kohaselt leppisid 05.04.2006 lepingu osapooled kokku muuta eelnimetatud lepingut nii, et lepinguosaliste hulka arvati täiendavalt ka hageja. Lepingu p 7.3 kohaselt leppisid lepinguosalised kokku kinnistute ühishüpoteegiga koormamise osas ja kostja kasuks seati ühisüpoteek ka hagejale kuuluvatele kinnistutele registriosaga nr XXX, XXX, XXX, XXX summas 7 800 000 krooni. Lepingu p 7.4 kohaselt hageja kinnitas, et on tutvunud 05.04.2006 sõlmitud lepingu sisuga ja on teadlik lepingu sõlmimisest tulenevatest õiguslikest tagajärgedest. Seega on hageja kinnistutele seatud kostja kasuks ühishüpoteek, millega on tagatud kõik nõuded Osaühingu XXX vastu, mis tulenevad Osaühingu XXX ja kostja vahel 05.04.2006 sõlmitud laenulepingust nr XXX ja kõikidest selle laenulepingu tulevikus sõlmitavatest lisadest. 2006. a sügisel soovis hageja müüa talle kuuluva kinnistu XXX tn 1 (nr XXX). Lepingu ettevalmistamise käigus teatas kostja hagejale, et kuna eelmärgitud kinnistu on koormatud hüpoteegiga kostja kasuks laenulepingu nr XXX tagamiseks ja laenusumma on välja makstud, siis peab hageja maksma kostjale kinnistu hüpoteegi alt vabastamise eest. Hageja soovis siiski kinnistut müüa. Seetõttu tõestati 20.10.2006 notari poolt leping (notariaalakt nr XXX). Hageja müüs kinnistu registriosaga nr XXX ning lepingu p 3.2 kohaselt ühishüpoteegi osaliseks kustutamiseks tasus hageja 23.10.2006 kostjale 239 700 krooni. Lepingu p 3.3. kohaselt jäid hageja kinnistud nr XXX, XXX, XXX hüpoteegiga koormatuks kostja kasuks. 19.11.2008 saatis kostja hagejale teatise Osaühinguga XXX sõlmitud laenulepingu nr XXX tähtaja lõppemise kohta ja võlgnevuse sissenõudmise kohta. Teatise kohaselt kooskõlas 23.05.2006 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepinguga vastutab hageja solidaarselt Osaühinguga XXX laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmisel ning kostja võib pöörduda kohtutäituri poole tagatiseks olevate kinnistute müümiseks. 05.01.2009 teavitas kohtutäitur hagejat enampakkumisest. Hagejale kuuluvad kinnistud XXX tn 9, XXX tn 9, XXXmüüdi enampakkumisel 7 800 000 krooni eest. 05.01.2013 leidis hageja XXXbüroo ruume koristades kapist kostja ja Osaühingu XXX vahel 05.04.2006 sõlmitud laenulepingu nr XXX ja selle lisad. Laenulepingu kohaselt oli laenusaajaks Osaühing XXX. Laenu tagasid Osaühing XXX ja osaühing XXXneile kuuluvate kinnistutega ja kostja kasuks seati hüpoteek esimesele vabale järjekohale Osaühingule XXX ja osaühingule XXXkuuluvate kinnistutele. Laenusumma maksti välja Osaühingule XXX.
2-14-60133 Hageja on seisukohal, et kostja on tekitanud talle varalist kahju. Hageja ei ole 05.04.2006 sõlmitud laenulepingu osapooleks laenusaajana ja ei ole laenulepingu alusel kostjalt laenu saanud. Kostja tahtliku tegevuse või hooletuse tõttu on laenulepingu tagatiseks sattunud hagejale kuuluvad kinnistud. Seoses hagejale kuulunud XXX tn 1 kinnistu müümisega sai hageja 2006. a teada, et XXX tn 1 kinnistu on koormatud hüpoteegiga kostja kasuks ja tagatise alusel on laen välja makstud. Kostja keeldus hagejale väljastamast andmeid selle kohta, kellele ja millal laenusumma on välja makstud viidates lepingu konfidentsiaalsusele. Laenulepingu sisust sai hageja teada 05.01.2013, kui ta juhuslikult leidis laenulepingu. Hagejal ei ole mingit seost kostja ja Osaühingu XXX vahel sõlmitud laenulepinguga. Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud, viidates tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 5 sättele, mille kohaselt on aegumistähtaeg 10 aastat. Lisaks sellele täiendab hageja oma hagis toodud asjaolusid nõude aegumistähtaja alguse osas. Hageja leiab, et tegemist on alusetust rikastumisest tuleneva nõudega. 2014. a sai hageja teada, et 22.05.2006, so päev enne 23.05.2006 lepingu sõlmimist, võtsid 05.04.2006 lepingu osapooled tagasi 05.04.2006 notariaalakti (notariaalakt nr XXX). Seega sai hagejale 2014. a teada, et leping, millega ta ühines, on tagasi võetud ning seega on ka 23.05.2006 tehing õigustühine. Hageja nõuab kostjalt alusetult saadu 56 862.19 euro tagastamist. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja väidetav kahju ei ole tõendatud. Hagiavaldusele lisatud tõenditest ei nähtu hageja vara vähenemine nõudes märgitud ajal, viisil ja ulatuses. Hagist ei nähtu, milles seisneks kostja käitumise õigusvastasus. Kostja arvates ei saa hageja oma nõuetes tugineda kostja ja Osaühingu XXX vahelisele võlaõiguslikule lepingule. Hageja ei ole selle lepingu pooleks. Hageja näol oli tegemist kolmandast isikust pantijaga. Kinnistuid koormanud hüpoteek on kinnistusraamatusse kantud hageja poolt notariaalselt tõestatud vormis antud tahteavalduse alusel. Lisaks eeltoodule esitab kostja kahju hüvitamise nõudele aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 järgi on kostja omandanud kestva õiguse keelduda hageja suhtes kahju hüvitamise nõude täitmisest. Kostja viitab TsÜS § 150 lg 1 sätestatud kolme aastasele aegumistähtajale. Hüpoteegi seadmise ja tagatavaid nõudeid kajastavad lepingud on hagejale teada alates nende sõlmimisest, so 2006 aastast. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata nõude aegumise tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku nõudel. Kohus rahuldas kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks.
4.Aegumise kohaldamiseks on vaja esmalt määratleda, mis nõuetega on tegemist, kui pikk on konkreetsete nõuete aegumistähtaeg, ning millal hakkas aegumistähtaeg kulgema. Vastavate asjaolude kohtu ette toomise kohustus lasub sellel menetlusosalisel, kes aegumise kohaldamist taotleb, antud juhul kostjal. Juhul, kui kostja on vastavad asjaolud kohtu ette toonud, võib vastaspool (käesoleval juhul hageja) tuua kohtu ette sellised asjaolud, mille alusel tuleb kohtul jõuda veendumusele, et nõude aegumine oli mingi konkreetse perioodi osas peatunud või katkenud.
2-14-60133
5.Esmalt on hageja käsitlenud oma rahalist nõuet kahju hüvitamise nõudena. Kohtuistungil pooltega asjaolusid arutades selgitas kohus, et hagis esitatud asjaoludest tulenevalt on tegemist alusetust rikastumisest tuleneva nõudega (vt kohtu selgituskiri tl 162, tl 256). Samuti on hageja aegumistähtaja kulgemise osas seisukohta muutnud. Kohus lähtub hageja poolt kohtuistungil täpsustatud asjaoludest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
6.Vaidluses omavad tähendust järgmised notariaalselt tõestatud lepingud: •
27.02.2006 notariaalselt tõestatud kinnistust mõtteliste osade müügileping, asjaõigusleping, kinnistamisavaldus kinnistu jagamiseks, leping kaasomandi osaliseks lõpetamiseks ja kinnistu reaalosadeks jagamiseks, kokkulepe hüpoteegi tagatiste muutmiseks ja asjaõigusleping (notariaalakt nr 1623), millega jagati kinnistu 35-ks kinnistuks ja hageja omandisse jäid kinnistud: XXX tn 1, XXX tn 9, XXX tn 9, XXXja kaasomandisse XXX tn/XXX tn;
•
05.04.2006 notariaalselt tõestatud kokkulepe hüpoteekidega tagatud nõuete täitmiseks, kinnistamisavaldus hüpoteekide kustutamiseks, kinnistute müügileping, asjaõigusleping ning ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (notariaalakt nr XXX), mille lepinguosalisteks on aktsiaselts SEB Eesti Ühispank, osaühing XXX, osaühing XXX, osaühing XXX ja aktsiaselts Eesti Krediidipank (hüpoteegipidaja). Lepingu p-s 14.1 kokku lepitud, et ühishüpoteegiga on tagatud kõik nõuded osaühingu XXX vastu, mis tulenevad osaühingu XXX ja hüpoteegipidaja vahel 05.04.2006 sõlmitud laenulepingust nr XXX ning kõikidest selle laenulepingu tulevikus sõlmitavatest lisadest. Hüpoteegipidaja kasuks on seotud ühishüpoteek summas 7 800 000 krooni osaühingu XXX ja osaühingu XXXkinnistutele;
•
22.05.2006 notariaalselt tõestatud avaldus (notariaalakt nr XXX), millega aktsiaselts SEB Eesti Ühispank, osaühing XXX, osaühing XXX, osaühing XXX ja aktsiaselts Eesti Krediidipank võtavad tagasi 05.04.2006 tõestatud notariaalakti nr XXX (tl 205);
•
23.05.2006 notariaalselt tõestatud kokkulepe ühishüpoteekide osaliseks kustutamiseks, kokkulepe ühishüpoteegi seadmise lepingu muutmiseks, kinnistute müügileping, hüpoteegi seadmise- ja asjaõigusleping, mille lepinguosalisteks on XXX, osaühing XXX, Osaühing XXX, hageja, osaühing XXX, osaühing XXX, XXX, aktsiaselts SEB Eesti Ühispank ja aktsiaselts Eesti Krediidipank (hüpoteegipidaja). Lepingu p 7.1 kajastab, et sõlmitud on 05.04.2006 notariaalakt nr XXX. Lepingu p 7.2 järgi on lepinguosalised kokku leppinud muuta 05.04.2006 lepingut nii, et arvata lepinguosaliste hulka täiendavalt ka XXX, XXX (hageja), XXX ja XXX. Lepingu p-s 7.3 sätestatud asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus hõlmab ka hagejale kuuluvaid kinnistuid (XXX tn 1, XXX tn 9, XXX tn 9 ja XXX tn 12) ning nendele seatakse ühishüpoteek 7 800 000 krooni. Muuhulgas on hageja koos teiste lepinguosalistega lepingu p-s 7.4 kinnitanud, et on 05.04.2006 lepingu sisuga tutvunud ja teadlik lepingu sõlmimisest tulenevatest õiguslikest tagajärgedest ja soovib 05.04.2006 lepingu muutmist käesolevas lepingus kokkulepitud ulatuses (tl 210-226);
•
20.10.2006 notariaalselt tõestatud kokkulepe ühishüpoteegi osaliseks kustutamiseks, ühishüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, millega hageja võõrandas XXX tn 1 kinnistu (notariaalakt nr XXX). Lepingu p-s 1.2 on kajastatud kinnistu registriosa neljanda jao andmed, kus on märge, et sisse on kantud hüpoteek summas 7 800 000 krooni kostja kasuks ning kaaskoormatud kinnistuteks on muuhulgas XXX tn 9, XXX tn 9 ja XXX tn
2-14-60133
12.Lepingu p 3.2 kohaselt on hageja ja kostja kokku leppinud, et hageja tasub kostjale kolme pangapäeva jooksul peale lepingu sõlmimist 239 700 krooni selgitusega: laenulepingu nr XXX osaline tagastamine ning kinnistu XXX tn 1 registriossa seatud ühishüpoteek kustutatakse (tl 249-255). Hageja leiab, et kostja on saanud alusetult 239 700 krooni 23.10.2006 (15 319.62 eurot, tl 164). Nimetatud summa on hageja tasunud kostjale 20.10.2006 notariaalselt tõestatud lepingu (notariaalakt nr XXX) alusel (tl 249-255). Nimetatud lepingu p 3.2 alusel on hageja kohustatud tasuma 239 700 krooni kostjale laenulepingu nr XXX osaliseks täitmiseks. Kostja on lepingu p 5.1 andnud nõusoleku kustutada registriosa nr XXX neljandast jaost (XXX tn 1) sinna seatud ühishüpoteek. Hageja leiab, et kostja on alusetult saanud 650 000 krooni (41 542.57 eurot). Hageja vara suhtes alustati täitemenetlus ning XXX tn 9, XXX tn 9 ja XXX kinnistud müüdi enampakkumisel alghinnaga 650 000 krooni (tl 147-150, 194). Kinnistute registriosadelt kustutati kostja kasuks seatud hüpoteek kohtutäituri avalduse alusel 30.04.2010, 26.05.2010 ja 18.01.2010. Mõlema episoodi puhul leiab hageja, et kostjal ei olnud õiguslikku alust tema vara hüpoteekidega koormata ega saada hüpoteegi realiseerimisest tulenevalt 56 862.19 eurot (millest 15 319.62 eurot maksis hageja kostjale selleks, et kinnistu võõrandada).
7.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et aegumistähtaja osas tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg 5 sätet. TsÜS § 146 lg 5 järgi kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. Nimetatud säte hõlmab kõiki tehingulisi nõudeid, mille eesmärgiks on kinnisomandi ülekandmine, kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, asjaõiguse üleandmiseks või lõpetamiseks või sisu muutmiseks. Sellele sättele alluvad kõik tehingulised nõuded, mille eesmärgiks on tuua kaasa kinnistusraamatu kande sisuline muutmine. Käesolevas hagis esitatud nõuded ei allu TsÜS § 146 lg 5 sättele.
8.Kohtu hinnangul kohaldub käesolevas asjas TsÜS § 151 lg 1, mis sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Vaidluses omab tähtsust, millal muutus rikastumise väljaandmise nõue sissenõutavaks. Kostja on selgitanud, et 22.05.2006 notariaalaktiga nr XXX võeti tagasi 05.04.2006 notariaalakt nr XXX seetõttu, et 23.05.2006 sõlmiti selle põhjal täiendav leping (notariaalakt nr XXX, tl XXX). Tagasi võeti 22.05.2006 notariaalaktiga üksnes notariaalakt nr XXX dokumendina ning ükski tehingus osalenutest ei võtnud tagasi oma tahteavaldust. Seda kostja väidet kinnitab 23.05.2006 notariaalakti nr XXX p 7.4. Kostja väidab, et hageja teadis kõikidest asjaoludest 23.05.2006 tehingu sõlmimisel ning 22.05.2006 tehing ei muutnud hageja õigussuhetes mitte midagi. Kostja leiab, et hiljemalt 20.10.2006 lepingu sõlmimisel (notariaalakt nr XXX) pidi hageja teadma alusetu rikastumise aluseks olevatest asjaoludest. Hageja hinnangul tuleb aegumistähtaja alguseks lugeda aega, kui hageja sai teada 22.05.2006 sõlmitud notariaalselt tõestatud lepingust (notariaalakt nr XXX, tl 235-236). Hageja väidab, et ta sai sellest teada 2014.a augusti lõpus või septembris (tl 256). Enne seda ei teadnud hageja, et 23.05.2006 ühines ta lepinguga, mis oli 22.05.2006 tagasi kutsutud.
9.23.05.2006 notariaalakti nr XXX p 7.1 viitab 05.04.2006 sõlmitud notariaalaktile nr XXX, millega hageja ühines vastavalt p-le 7.2. Vastavalt lepingu p-le 7.2 on lepinguosalised leppinud kokku muuta eelnimetatud lepingut (so notariaalakti nr XXX) nii, et arvata lepingusoaliste
2-14-60133 hulka täiendavalt ka XXX, XXX (hageja), XXX ja XXX. Samuti on hageja andnud tahteavalduse koormata vaidlusaluseid kinnistuid ühishüpoteegiga kostja kasuks. Kinnistusraamatusse hüpoteekide sissekandmisel on aluseks märgitud nii 05.04.2006 asjaõigusleping kui ka 23.05.2006 asjaõigusleping (tl 133, 137, 139, 143). 20.10.2006 lepingu sõlmimisel (notariaalakt nr XXX) on hageja andnud kinnituse p-s 3.1, et kostja kasuks on seatud tema kinnistutele hüpoteek ning samuti oli ta teadlik, milliseid kohustusi ta hüpoteegiga tagas. Hageja esindaja on kohtuistungil avaldanud, et hageja on ka varasemalt vaidlustanud 23.05.2006 notariaalakti nr XXX, kuid teistel alustel (tl 256).
10.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et nõude aegumistähtaja alguseks tuleb lugeda 2014. a, kui hageja sai väidetavalt teada 22.05.2006 notariaalaktist nr XXX. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et nimetatud akt ei mõjutanud kuidagi hageja õigussuhteid ega 23.05.2006 sõlmitud lepingu õiguslikke tagajärgi. Nii 05.04.2006 kui ka 23.05.2006 lepingud on kehtivad. Kinnistusraamatu kannetest on näha, et hüpoteegikanded on hageja kinnistutele seatud nii lepingu alusel, millega hageja ühines (notariaalakt nr XXX) kui ka 23.05.2006 notariaalakti nr XXX alusel (tl 133, 137, 139, 143). Kohtu hinnangul tekkis esimese episoodi osas rikastumise väljaandmise nõue pärast makse tegemist, so 23.10.2006. Hagiavaldusest nähtuvalt pidas hageja kostjale 239 700 krooni tasumist juba selle tasumise hetkel alusetuks (vt hagiavalduse p 7). Teise episoodi puhul tekkis rikastumise väljaandmise nõue pärast seda, kui kostjale laekus kinnistute enampakkumisest raha. Vaidlustamata asjaoludel on kostjale laekumised toimunud kolmes osas ajavahemikus 05.01.2010 – 22.04.2010. Hageja vaidlustas kinnistute suhtes toimuvat täitemenetlust (vt kohtutäitur Rannar Liitmaa 07.01.2009 otsust täiteasjas nr 175/2009/01, tl 151-153). Nimetatud täitemenetluses esitas hageja väited, et tema vara suhtes läbiviidav täitemenetlus on alusetu ning ta ei vastuta laenulepingu nr XXX tulenevate kohustuste eest, sest puuduvad tagamiskokkulepped, et hagejale kuuluvatel kinnistutel (XXX tn 12, XXX tn 9 ja XXX tn 12) lasuvad hüpoteegid tagaksid kostja ja Osaühingu XXX vahelisest laenulepingust nr XXX tulenevaid nõudeid. Kohus leiab, et hageja teadis rikastumise väljaandmise nõuete tekkimise ajal nõude aluseks olevatest asjaoludest. Kostja on notariaalaktides nr XXX ja XXX kinnitanud ja andnud tahteavalduse oma kinnistute koormamiseks ühishüpoteegiga kostja kasuks laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete täitmise tagamiseks. Eeltoodust tulenevalt saab lugeda hageja nõuded TsÜS § 151 lg 1 tulenevalt aegunuks esimese episoodi puhul 23.10.2009 ja teise episoodi puhul hiljemalt 22.04.2013. Hagiavaldus on kohtule esitatud 02.11.2014.
11.Pärast asja sisulist arutamist esitas kostja esindaja 04.05.2015 kell 16:16 täiendava dokumendi asja juurde võtmiseks. Kohus dokumenti ei arvesta ning kuna see on saadetud elektrooniliselt, puudub vajadus selle tagastamiseks. Menetluskulud
12.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostjal menetluskulud puuduvad (tl 258) TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
2-14-60133 suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.