Võlaõigus › Muud

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Oja

pangakontole

nr XXXX

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja hageja nõue Alari Oja (hageja) esitas 18.09.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse osaühingult RAIDMAN (kostja I) ja Siim Raidilt (kostja II) võlgnevuse väljamõistmiseks, millele kostjad esitasid 14.10.2014 vastuväite. 16.01.2015 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse üleandmisega. 31.01.2015 esitas hageja Tartu Maakohtusse hagi kostjatelt 4090,86 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 07.09.2014 võla tasumise kokkuleppe võlgnevuse 5412,55 eurot tasumiseks hiljemalt 15.09.2014. Kostja I võlga hageja ees käendas kostja II kogu oma varaga. Kostja I tasus hagejale 18.09.2014 1000 eurot ja 31.12.2014 468 eurot, seega on tasumata 3944,55 eurot. Hageja nõuab kostjatelt kokkuleppe täitmist (võlgnetava rahasumma tasumist) ja viivist seadusjärgses määras. 31.01.2015 seisuga (hagi koostamise aeg) võlgnevad kostjad hagejale 4090,86 eurot, millest 3944,55 eurot on põhinõue ja 146,31 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 4090,86 eurot ja põhinõudelt täiendav viivis seadusjärgses määras alates 01.02.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi kuni põhinõude täitmiseni. Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 07.09.2014 võla tasumise kokkuleppest koos lisadega ja kostjate 29.01.2015 elektronkirjast (tl 34-47). Kostjate vastus hagile Kostjate vastuse kohaselt on kokkuleppes märgitud koguvõlgnevus 5412,55 eurot õige, koosnedes põhivõlast 4716,20 eurot, viivisest 234,35 eurot ja õigusabikuludest 462 eurot. Kuna koguvõlgnevus sisaldab viivist, on põhinõudeks, millelt seaduse kohaselt on lubatud viivist arvestada, 5178,20 eurot 5412,55 euro asemel. Arvestades 1468 euro tasumist kohustuse katteks kostja I poolt, kujuneb põhinõude suuruseks 3710,20 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige põhinõue ega hageja poolt esitatud viivise arvestus. Hageja seisukoht kostjate vastuse osas Hageja arvates on pooled võla tasumise kokkuleppes avaldanud selget tahet lugeda varasem viivis alates kokkuleppe sõlmimisest põhivõlaks, millelt omakorda on õigus arvestada viivist. Kuivõrd kostja I on majandus- ja kutsetegevuses tegutsevaks isikuks ja seaduse kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral ja poolte vahel puudub vaidlus selles, et kokkuleppes ei käsitletud selles märgitud viiviseid intressina, siis on hageja õigustatud nõudma viiviseid kogu põhivõlalt. Kuna kostja I poolt hagejale 18.09.2014 ülekantud 1000 eurost tuleb lugeda tasutuks esmalt viivised 234,35 eurot, on alates 19.09.2014 põhivõlaks siiski 4412,55 eurot, mistõttu on igati põhjendatud hagis märgitud arvestuskäik ning viivise nõue. 2(7)

Kui kohus leiab, et viiviseid summas 234,35 eurot tuleb käsitleda intressina, on hagejal õigus nõuda intressi tasumise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahjuks on 234,35 eurolt saamata jäänud viivis seadusjärgses määras, sest kohustuse mittetähtaegse täitmise tõttu ei olnud hagejal võimalik nimetatud summat kasutada ja/või kinnisvaraäris tegutseva isikuna sellelt täiendavat finantstulu teenida. Alternatiivselt palub hageja sel juhul kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 3710,20 eurot ja 31.01.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 122,71 eurot ning alates 01.02.2015 põhinõudelt 3710,20 eurot kuni põhinõude tasumiseni viivis seadusjärgses määras. Kohtu põhjendused

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Perioodi 01.02.2015 kuni 08.05.2015 eest võlgnetavaks viiviseks on 84,39 eurot (3944,55 eurot × 8,05% × 97 päeva / 365 päeva).

Asja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 350 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 176,11 eurot ning hagimenetluses täiendavalt 148,89 eurot ja 25 eurot). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 122 lg 1 ja 2, § 123, § 124 lg 1 ning § 133 lg 1 ja 2 kohaselt 4408,40 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 350 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 350 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on 26.06.2014 määrusega nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks nii TsMS § 175 lg 4 kui Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt resolutsiooni p-d 4 ja 5). Kuivõrd kostja on hageja lepingulise esindaja kuludele esitanud vastuväite, tuleb kohtu hinnangul eespool märgitust lähtudes antud juhul asuda seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on üksnes esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on kohtu arvates vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade esitamise puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tasu 72 eurot tunnis koos käibemaksuga saab pidada põhjendatud ja mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (võla tasumise kokkuleppe rikkumine), hageja nõude olemust (kohustuse täitmise nõue koos lisanduva viivise nõudega) ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ja hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna eespool viidatud arvetel märgitud ajakuluga (kokku 10 tundi 30 minutit), leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud, mistõttu kohus vähendab menetluskulude rahalist suurust, lugedes hageja lepingulise esindaja vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks kokku 564 eurot (7 tundi 50 minutit). Kohtu hinnangul ei olnud antud tsiviilasi keskmisest mahukam ega õiguslikult keerukam. Asi lahendati kirjalikus menetluses. Kohtul ei tulnud asja lahendamisel kohaldada erinevaid 6(7)

õigusnorme omavahelises koostoimes ega hinnata suurel hulgal erinevaid faktilisi asjaolusid ja tõendeid. Kohtu arvates on põhjendamatult suurena näidatud hagiavalduse koostamisele kulunud aega (6 tundi). Kohus ei pea nimetatud toimingut nii ajamahukaks. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 2933, 51) on kohtule esitatud hagiavaldus viiel lehel, sellest sisulist teksti koos seaduse tsiteerimisega kokku kolmel ja poolel lehel. Kohus peab hagiavalduse koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks kokku 4 tundi 30 minutit (so 324 eurot), lähtudes siinjuures asjaolust, et kohtupraktika kohaselt võrdsustatakse ühe lehekülje ulatuses sisulise teksti kirjutamine umbes ühe töötunniga ja et hagiavalduses on esitatud viivise arvestus. Kuivõrd menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole ajakulu 1 tund ja 10 minutit osas tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt 3-2-1-77-14 p 12). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise (30 minutit), kostja vastusega tutvumise ja sellele hageja seisukoha koostamise (kokku 50 minutit) ning viiviste selgituse osas kohtunõude täitmise (2 tundi) eest on taotletud suuruses põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, vastates antud tsiviilasja keerukusele ja mahule. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 914 eurot (350 + 564), mis menetluskulude jaotust arvestades kuulub kostjalt I hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt I välja viivise menetluskuludelt 914 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.