2-09-5612/37 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Avaldada teade Osaühing XXX (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 29.03.2009. a määrusega välja Osaühing XXX pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Terje Eipre. Pankrotihaldur esitas 26.08.2014. a kohtule taotluse lõpetada Osaühing XXX (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 6 941,95 eurot, sh. halduri tasu summas 2 146,24 eurot (lisandub sotsiaalmaks); rahuldada menetlusabi taotlus ja määrata menetlusabi andmine pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks summas 5 406,14 eurot (hüvitis kanda Terje Eipre arveldusarvele nr 221010087232 AS-s Swedbank); vabastada pankrotihaldur Terje Eipre OÜ XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest; määrata dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige XXX. Pankrotihalduri raugemisaruanne. Andmed nõuete kohta, mille tunnustamise üle on vaidlus kohtus Haldurile teadaolevalt ei ole raugemisaruande esitamise kuupäeva seisuga kohtus pooleliolevaid menetlusi nõuete tunnustamise hagides, seega puuduvad raugemisaruande esitamise kuupäeva seisuga vaidlused nõuete tunnustamise üle (PankrS § 106 lg 1). Andmed Pankrotiseaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete kohta ja krediidiasutuses raha hoiustamise kohta. Pankrotimenetlusega seotud teostatud väljamaksed summas 1 535,81 eurot on järgmised: Vara välistamise tagajärgedest tulenevad rahalised nõuded puuduvad. Vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Massikohustused (s. o. pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused, maksukohustused ning muud kohustused, mida PankrS loeb masskohustuseks, summas 78,93 eurot: Maamaks 12,85 eurot Riigilõiv 25 eurot Pangakulu 1,78 eurot (välja makstud) Kuulutused 39,30 eurot (välja makstud) Eelnimetatud summad on reaalselt välja makstud summad. Pankrotimenetluse tegelike kulude kandmiseks summas 6 914,75 eurot terves ulatuses ei jätku võlgnikul vahendeid, arvestades PankrS §-is 153 lõikes 2 toodud piirangut. Pankrotimenetluse kulud (PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150) summas 1 456,88 eurot: Ajutise halduri menetluskulud KM-ga (jõustunud kohtumäärus) 293,87 eurot Pankrotimenetlusega seotud bürookulud KM-ga (välja makstud, 6 kuud, toimkonna otsus) 932,93 eurot Raamatupidamisteenus KM-ga (välja makstud, 6 kuud, toimkonna otsus) 230,08 eurot

Kokku moodustavad käesoleva raugemisaruande koostamise hetkeseisuga võlgniku poolt välja makstud massikohustused ja pankrotimenetluse kulud 1 535,81 eurot. Tulenevalt PankrS §-s 153 lõikes 2 sätestatud piirangust ei jätku vahendeid kõikide pankrotimenetluse kulude välja maksmiseks. Pankrotimenetluse välja maksmata kulud käesoleva aruande esitamise seisuga on järgmised: Pankrotihalduri tasu alammääras - 1 661,62 eurot; Maksud halduri tasult - tulumaks 441,70 eurot (maksmata), kogumispension 42,92 eurot (maksmata), sotsiaalmaks 708,26 eurot (maksmata); Pankrotimenetluse bürookulud – 217,48 eurot; Ajutise halduri tasu – 1 335,97 eurot (neto); Maksud ajutise halduri tasult – tulumaks 389,64 eurot, sotsiaalmaks 569,45 eurot; Maamaks – 37,24 eurot; Pangakulu – 1,86 eurot. Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulud ja massikohustused summas 5 406,14 eurot. Kohus on oma 15.02.2013. a määrusega kinnitanud järgnevad halduri tehtud kulutused: pangakulu 1,50 eurot, maamaks 50,09 eurot, Ametlikud Teadaanded (riigilõiv) 38,34 eurot, arvestuslik sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 569,45 eurot, pankrotimenetlusega seotud bürookulud 1 150,41 eurot ja raamatupidamisteenus 230,08 eurot. Kokku kinnitas kohus põhjendatud ja vajalikke kulusid summas 2 039,87 eurot. Pankrotitoimkond on 07.07.2009. a toimunud koosolekul kinnitanud pankrotihalduri bürookulud summas 7 500 krooni (1 150,41 eurot) ja raamatupidamise kulud summas 1 500 krooni (230,08 eurot). 15.02.2013. a kohtumääruse kohaselt ei kuulu käesolevas asjas ajutise halduri tasu 1 725,61 eurot ja ajutise halduri menetluskulud 293,86 eurot kinnitamisele, kuna kohus on need 30.03.2009. a määrusega kinnitanud. Reaalselt tekkinud kulud kuni käesoleva aruande esitamiseni on aga summas 6 941,95 eurot, mille kandmiseks ei jätku võlgnikul vahendeid tulenevalt PankrS §-s 153 lõikes 2 sätestatud piirangust ja mis seetõttu on osaliselt välja maksmata. Pankrotihalduri tasust ja tegevusest pankrotivara valitsemisel. Käesolevaks ajaks on võlgniku pankrotimenetlus kestnud juba üle 4,5 aasta. Pankrotimenetluse kestel on pankrotihaldur taganud võlgniku vara säilimise ja tegelenud vara realiseerimisega. Pankrotihaldur on korraldanud menetluse kestel kokku 5 (viis) enampakkumist võlgnikule kuuluva kinnistu müügiks ja kõik paraku nurjusid. Kinnisasja alghinda enampakkumistel on kinnitanud pankrotitoimkond. Lisaks enampakkumiste korraldamisele müüs haldur kinnistut ka läbi internetimüügiportaali. Kuna kinnistu müük ei olnud suhteliselt pika aja jooksul tulemust andnud, müüs kinnistut kooskõlas pankrotitoimkonna otsusega alates 2010. a aprillist paralleelselt pankrotihalduriga ka Pindi Kinnisvara maakler. Nagu tuleneb eeltoodust, tegeldi võlgnikule kuuluva kinnistu müümisega aktiivselt, kuid kinnisvarasektori viimaste aastate madalseisu ning müügi käigus ilmsiks tulnud kinnistu puuduste ja kinnistule seatud kitsenduste tõttu on müügiperiood kujunenud haldurist sõltumatutel põhjustel oodatust pikemaks. Lisaks võlgniku vara realiseerimisele on haldur nõudnud välja ja analüüsinud võlgniku pangakontode väljavõtteid, maksudeklaratsioone, väljavõtteid registritest, samuti uurinud võlgniku juhtorgani tegevust pankrotimenetluse algatamisele eelnenud perioodil. Samuti suhtles haldur võlgniku juhatuse liikmega, erinevate registrite ja ametiasutuste esindajatega ja võlausaldajatega, analüüsis võlausaldajate poolt esitatud nõudeavaldusi. Lisaks eeltoodule korraldas haldur pankrotitoimkonna koosolekuid, kus on arutatud ja kooskõlastatud pankrotivara alghinna määramist, vara ostupakkumiste heakskiitmist ning muid jooksvaid küsimusi. Samuti korraldas haldur ja viis läbi võlausaldajate üldkoosolekuid (sh ka kaks nõuete kaitsmise koosolekut) ja vara enampakkumised, koostas ja esitas kohtule Pankrotiseaduses sätestatud aruandeid (nt kooskõlas PankrS §-ga 132 ja § 165 lk-ga 1), samuti kulude aruandeid (kooskõlas PankrS § 66

lg-ga 1), vormistas pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, pidas jooksvat raamatupidamist ning tagas seadusele vastava pankrotimenetluse. Pankrotihalduri tasu maksmise kord ja piirmäärad on sätestatud Pankrotiseaduse §-des 65 ja 651, mille kohaselt arvutatakse halduri tasu pankrotivara suurusest. OÜ XXX (pankrotis) pankrotivara suurus, millelt saab arvestada pankrotihalduri tasu, moodustab käesoleval ajal kokku 10 062,60 eurot. Pankrotihalduri tasu alammäär OÜ XXX (pankrotis) pankrotivaralt PankrS § 651 lg 1 kohaselt on 2 146,24 eurot ning ülemmäär PankrS § 651 lg 2 kohaselt 3 215,09 eurot. Andmed pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva pankrotivara kohta, sh andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Võlgniku pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga moodustas raha jääk (pangakontodel) kokku 13,77 eurot. Pandieseme müügist. Pandiesemeks oli võlgnikule kuuluv kinnistu nimega „XXX“, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX ning registriosa esimese jao andmete kohaselt koosneb katastriüksusest katastritunnusega XXX. Kinnistu pindala on 5,38 ha, sihtotstarve maatulundusmaa, aadress XXXk üla. Kinnistu registriosa teise jakku oli kantud omanikuna Osaühing XXX (registrikood XXX, Tallinna linn). Kinnistu registriosa kolmandas jaos oli järgmine kehtiv kanne: märkus kinnistu omaniku Osaühing XXX (registrikood XXX) pankroti väljakuulutamise kohta pankrotihaldur Terje Eipre kasuks. 15.05.2009. a pankrotihalduri avalduse alusel sisse kantud 23.05.2009. a Kohtunikuabi Kadi Lossi. Kinnistu registriosa neljandasse jakku esimesele järjekohale oli kantud hüpoteek summas 9 100 000,00 krooni AS Sampo Pank (registrikood 10040839, Tallinna linn, praegune ärinimi Danske Bank A/S Eesti filiaal) kasuks. Kinnistu igakordne omanik oli kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 11.12.2006. a asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 8.01.2007. a. Kohtunikuabi Eha Soots. Detailplaneering kinnistul puudub. Harku valla üldplaneeringu ja Maa-ameti info järgselt on kinnistule määratud järgmised kitsendused: 1) Rohevõrgustiku koridor (elustiku ja ainese liikumiskoridor); 2) Tiskre oja kraavid (ehituskeeluvöönd /50 m); 3) Maardla ala; 4) Kõrgepinge liin; 5) kinnistul asub järgmine riikliku kaitse all olev arheoloogiamälestis: Asulakoht (Kultuurimälestiseks tunnistamine: kultuuriministri 27.07.1998. a määrus nr 20, (RTL 1998, 259/260, 1059). Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune ala arvestades mälestise väliskontuurist/piirist. Mälestise registrinumber on XXX. Kinnistu müügi käigus selgus, et eeltoodud asjaolude (kitsenduste) tõttu kõige tõenäolisemaks on kinnistu realiseerimine pikaajaliseks investeeringuks. Kinnistu võiks omada perspektiivi lubjakivimaardlana, kuid see kasutus on otseselt seotud Harku kaevanduse laienemise vajadusega tulevikus. Käesoleval ajal on Harku kaevandus laienemas kõnealusest objektist allpool asetsetavatele Harku III ja Harku VI mäeeraldistele, kus sellised piirangud, nagu kõnealusel objektil, puuduvad. Haldur uuris samuti Harku Vallavalitsusest, kas potentsiaalsel ostjal oleks hiljem võimalik muuta antud kinnistu otstarvet maatulundusmaalt elamumaaks, et ehitada sinna tulevikus näiteks üks elumaja, kuna sellisel juhul oleks kinnistu võimalik müüa kui ühe elumaja püstitamiseks kõlblik krunt. Kinnistu sihtotstarve muutmise võimalikkuse teemal suhtles haldur mitme spetsialistidega Harku Vallavalitsuses ning samas ka kommunaalettevõtete esindajatega. Vastuseks sai haldur Harku Maavalitsuselt alljärgmise info:

1) Kinnistu ülemine ots on kaldakaitse vööndis ja sinna uusi ehitisi ei lubata, kuigi olemasolevad on seal olemas; 2) Harku oja kaks haru läbivad kinnistut ja neile on oma piiranguvöönd; 3) rohevõrgustiku koridor läbib samuti kinnistut oma piiranguga; 4) kaks elektriõhuliini läbivad kinnistut oma piiranguvöönditega, kuigi alumises nurgas asuv õhuliin oluliselt ei segaks; 5) Muinsuskaitse all olev kiviaed seab oma piirangu, kuid see võidakse kooskõlastada mõningate kitsendustega; 6) kõige olulisem piirang tuleneb sellest, et üldplaneeringu kollasest joonest allapoole ehitada ei lubata ja kogu maaala jääks maardla laienemisel selle sisse. See on riigi reservis ja vajadusel ostetakse olemasolevad elamud välja. Seega uusi ehitisi antud maaalale ei lubatagi. 7) Kinnistud läbib AS-i Tallinna Vesi väga suure survega veetrass. Suhtlemisel AS-i Tallinna Vesi esindajaga selgus, et nad ei näe liitumiseks võimalusi. Liitumine eeldab mitme jaotusjaama ehitamist ja investeering oleks liiga suur. Lähim veega liitumiskoht on aga 1,2 km kaugusel. Veetrassi ehitamise ühe meetri hind on ca 200 eurot ehk eeldatav kulu tuleb ühe elamu jaoks liiga kallis (ca 24 000 eurot). Kooskõlas pankrotitoimkonna otsusega ning seoses ühe huvilise olemasoluga korraldati kinnistu müügiks 07.12.2011. a enampakkumine alghinnaga 30 000 eurot. Paraku varem kinnistu vastu huvi avaldanud isik enampakkumisele ei ilmunud ning kirjaliku pakkumist ei esitanud. 28.12.2011. a tegi pankrotitoimkonna liige XXX ettepaneku kuulutada välja uus enampakkumine alghinnaga 15 000 eurot. Teised pankrotitoimkonna liikmed toetasid ettepanekut ning uus enampakkumine määrati 26. jaanuariks 2012. a. Kuigi üks huvitatud isik isegi kandis võlgniku kontole enne enampakkumist üle tagatisraha, ei ilmunud ta enampakkumise toimumise päeval kohale ning ei esitanud ka kirjalikku pakkumist, mille tõttu ka see enampakkumine nurjus. 28. veebruaril 2012. a. laekus haldurile läbi kinnisvara maakleri ühe eraisiku poolne ostupakkumine kinnistule hinnaga 14 300,00 eurot. Isik soovis osta kinnistut enampakkumiseta notari kaudu ning oli valmis tema pakkumise heakskiitmise korral teostama notariaalse ostu-müügitehingu 1 nädala jooksul. Haldur pöördus pankrotitoimkonna poole kinnistu müügi heaks kiitmise saamiseks. Toimkond nõustus kinnistu müügiga enampakkumiseta. Enne tehingu sooritamist kavatses ostja veel uurida kinnistule vee saamise võimalust läbi naabri, kuna puurkaevu ei lubata krundile teha. Haldur hakkas korraldama notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimist, kuid vahetult enne tehingu toimumist loobus ostja oma ostupakkumisest. Selgus, et vesi, mida on võimalik saada läbi naabri, on kõrge rauasisaldusega ning ei sobi inimesele tarvitamiseks ning isegi pesu pesemiseks, kuna teeb valge pesu kollaseks. 12.04.2012. a oli pandiese müüdud kooskõlas pankrotitoimkonna otsusega ilma enampakkumiseta (notari kaudu) 09.04.2012. a kõrgeima kirjalikku pakkumise esitanud isikule ning selle müügist laekus pankrotipessa 10 052,80 eurot. Peale pandieseme müügi eest raha laekumist deponeeris pankrotihaldur (ning deponeerib ka hetkel) selle raha pangakontol ning sellest tulenevalt suurenes pankrotivara seni ajani laekunud pangaintresside näol kokku summas 14,11 eurot. Kokku moodustab eelpool loetletud pankrotivara 10 080,69 eurot. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta. Võlgnikul puudub käesoleval ajal müümata ning müügiks kõlblik vara. Halduril ei ole andmeid võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta, seega eeldab haldur, et selline vara puudub. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. Käesolevaga teatab pankrotihaldur, et antud menetluses esineb PankrS § 158 lk-s 1 sätestatud olukord ehk pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. 15% pandieseme müügist saadud rahast ei kata isegi ajutise halduri kulu ja menetluskulusid. Kohus pankrotimenetluse läbi viimiseks deposiiti raha ei küsinud.

Olemasolevad objektid kaotasid väga kiiresti oma väärtuse. Nende soetamiseks võetud laenud olid aga suured nagu ka igakuised laenumaksed ning kinnistutega seotud ehitus- ning hoolduskulud. Uusi tellimusi tuli juurde vähe ning 2007. a majandusaasta lõppes kahjumiga. Võlgniku seletusel halvenes olukord veelgi aprillis 2008. a, kui võlgnik lootis saada koos ASga XXX laenu AS-ilt Hansapank, et arendada koos tol ajal OÜ XXX omandis olevaid kinnistuid „XXX“ ning „XXX“. Kuigi alguses pank lubas anda laenu mõlemale äriühingule, sai laenu ainult AS XXX, kes hakkas arendama antud kinnistuid. OÜ XXX oli sunnitud võõrandama novembris 2008. a ülalpool toodud kinnistud AS-le XXX oma võlgnevuse katteks (notariaallepingu kohaselt, OÜ XXX ning AS XXX leppisid kokku, et tasaarvestavad ostuhinna AS XXX poolt kinnistutel teostatud ehitustöödest tulenevate nõuetega). Võlgniku omandisse jääv kinnistu aga kaotas selle soetamise hetkest 2006. aastal ligikaudu 70% oma maksumusest, st kui 2006. aastal soetas võlgnik ta hinnaga 10 000 000 krooni, võttes selleks laenu Sampo Pangast, siis 2008. aasta lõpus hinnati see oluliselt alla ning püüti antud kinnistut müüa hinnaga 5 700 000 krooni (364 296,40 eurot) ja ka 4 500 000 krooni (287 602,42 eurot), ostjat aga ei õnnestunud leida. Võlgniku poolt esitatud bilansi ja kasumiaruande (seisuga 28.02.2009. a) kohaselt moodustab ettevõtte 2008. a aruandeaasta kahjum 97 332 krooni, eelmiste perioodide kahjum 1 221 664 krooni, omakapital on -1 071 936 krooni. Vastavalt võlgniku 2007. a majandusaasta aruandes toodud andmetele moodustas 2007. a võlgniku müügitulu 846 612 krooni, vähenedes võrreldes 2006. aastaga 92 %. Puhaskahjumiks kujunes 230 272 krooni. Võlgnik deklareerib 2007. a majandusaasta aruandes, et juba 2007. aastal OÜ XXX äritegevus seiskus. Võlgnik nendib, et on probleem valmisehitatud eramajade müümisega. Võlgnik nendib samuti, et tööde maht on vähenenud, mis on tingitud üldisest majandusolukorrast. Äriühingu majanduslik olukord halvenes 2008.a. aasta jooksul oluliselt, suurel määral on see seotud äriühingu vara väärtuse langusega seoses üldise majandus- ning Eestis valitseva kinnisvaraturu kriisiga. Sellele kõigile vaatamata lootis võlgniku juhatus leida suuremahulisi projekte, müüa olemasolevaid kinnistuid ning maksta seeläbi saadud kasumist laenu tagasi. Pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetus põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Võlgniku maksejõuetus on seotud ennekõike ehitus- ja kinnisvaraturul valitseva kriisiga, pankade poolse finantseerimistingimuste karmistamisega ning kinnisvara väärtuse kiire langusega. Samuti ei saa veel kord mainimata jätta väga halva kinnistu ettevaatamatut/läbi mõtlemata soetamist, millele oli liiga palju piiranguid. Halduri hinnangul on seega tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta, info hagide esitamise kohta. Halduril ei ole käesoleval ajal andmeid pankrotikuritegude kohta KarS §-de 384 või 385 tunnustel ega teiste majandustegevusega seonduvate kuritegude kohta. Haldur ei ole esitanud pankrotimenetluses hagisid kohtusse, pooleliolevad kohtumenetlused puuduvad. Menetlusabi taotlus. Käesolevas menetluses puudub piisav vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid täies ulatuses, mistõttu on õigustatud kulude katmine riigi vahenditest summas 5 406,14 eurot. Eeltoodut arvestades palub pankrotihaldur lahendada võlgniku menetlusabi taotlus sisuliselt ning määrata menetlusabi andmine riigi vahenditest summas 5 406,14 eurot. Välja maksmata on nii ajutise halduri kui ka halduri tasu ning selle tasumise saab kohus määrata riigi vahenditest. Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse

raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus on teinud korduvalt (viimati 03.03.2014. a) väljaandes Ametlikud Teadaanded ettepaneku Osaühingu XXX (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole ettemaksu. Osaühingu XXX (pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole laekunud kordagi ei ole. Kohtule ei ole teada ka teisi isikuid, kes seda teha sooviksid, mistõttu esineb alus menetluse raugemiseks pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et Osaühing XXX (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel jääb tunnustatud nõuete osas raha saamata järgmiselt: Danske Bank A/S Eesti filiaal - 437 860,12 eurot, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu - 65 014,76 eurot, AS Swedbank Liising - 7 685 eurot, XXXOÜ - 223 626,86 eurot, XXX- 155 489,60 eurot. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Pankrotihalduri tasu suurus on arvestatud pankrotivaralt, mis moodustab 10 062,60 eurot, millelt ettenähtud halduri tasu alammäär on 2 146,24 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 2 146,24 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks 708,26 eurot) on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Võlgniku esindaja on varasemalt avaldanud, et on nõus kohtu poolt määratava halduri tasu suurusega. PankrS § 65 lg 3 alusel määrab kohus halduri taotlusel pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. 08.05.2009. a kohtumäärusega on haldurile määratud esialgne tasu alates 30.03.2009. a kuni 30.09.2009. a igakuiselt summas 4 500 krooni (bruto, sotsiaalmaksuta). Seega tuleb haldurile määratud esialgne tasu 6 x 4 500 = 27 0 0 krooni (1 725,61 eurot) tasaarvestada pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus Osaühingu XXX (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre tasuks 2 146,24 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 708,26 eurot. Tasu tuleb tasaarvestada 08.05.2009. a kohtumääruse alusel määratud halduri esialgse tasuga 1 725,61 eurot (bruto, sotsiaalmaksuta). PankrS § 66 lg 3 alusel kontrollib kohus jaotusettepaneku ja lõpparuande kinnitamisel halduri

kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on palunud käesolevas pankrotimenetluses kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 6 941,95 eurot, sh halduri tasu summas 2 146,24 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Kohus leiab, et pankrotihalduri tehtud kulutused on põhjendatud ning vajalikud. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Kohus seisukohal, et Osaühing XXX (pankrotis) pankrotimenetluse kulud tuleb käesolevalt kinnitada summas 28,11 eurot. Kohus selgitab, et ei kinnita käesoleva kohtumäärusega raugemisaruandes märgitud kulusid kokku summas 4 059,34 eurot, kuivõrd nimetatud summa ulatuses on kohus varasemalt juba pankrotimenetluse kulud 30.03.2009. a ja 15.02.2013. a määrustega kinnitanud (sh ajutise halduri tasu). Haldur on esitanud menetlusabi taotluse pankrotimenetluse kulude riigi vahenditest hüvitamiseks summas 5 406,14 eurot. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesolevas tsiviilasjas on võlgniku pankrot välja kuulutatud ning puuduvad alused pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks riigi vahenditest. Samuti märgib kohus, et kehtiv pankrotiseadus ei võimalda määrata juriidilisest isikust võlgnikule pankroti väljakuulutamisel pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks menetlusabi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus pankrotihalduri menetlusabi taotluse rahuldamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et Osaühing XXX (pankrotis) dokumendid tuleb anda vastavalt pankrotihalduri taotlusele võlgniku juhatuse liikme XXX vastutavale hoiule. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Terje Eipre Osaühing XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.