Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl. 20-23) Hagiavalduse kohaselt sõlmiti AS-i Starman ja kostja vahel 28.05.2010.a liitumis- ja teenuste osutamise leping nr L-550935 ja 31.05.2010.a liitumis- ja teenusete osutamise leping nr L-550973, millega kostja liitus ZuumTV teenustega ja kostjale anti rendile teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed: Digi-TV kaardid seerianumbriga 01473065771 ja 01473065771. Kostja kinnitas, et nõustub lepingute lisatingimustega, lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Lepingute üldtingimuste p 10.1 kohaselt on viivis 0,05 % päevas. Hageja on arvestanud viivised perioodi 30.11.2011.a – 1.02.2012.a eest summas 43,24 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 357,36 eurot ja viivised summas 43,24 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista täiendava viivise hagi esitamisest so alates 23.12.2014.a. 0,05 % päevas tasumata summalt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGILE (tl. 64-66, 81-82, 100-102) Kostja hagi ei tunnista ja palub hagi jätta rahuldamata. Kostja ei nõustu leppetrahviga ja leiab, et see on ebamõistlikult suur, mis sunnib klienti teenust kasutama. Kostja märgib, et sai leppetrahvist ja selle suurusest teada alles siis kui hageja arve esitas. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (tl. 72-76, 94-96) Hageja kostjaga ei nõustu ja märgib, et vastavalt 28.05.2010.a ja 31.05.2010.a sõlmitud lepingutele kohustus kostja teenust tarbima vähemalt 24 kuu jooksul. Kui klient enne tarbimiskohustuse lõppu lõpetab lepingu või ZUUM-teenust piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu, tasub klient AS-ile Starman leppetrahvi summas 151,85 eurot. Hageja märgib, et leppetrahvi kohaldatakse juhul, kui AS Starman on teenust osutanud, kuid klient ei ole oma kohustust täitnud, s.t arveid õigeaegselt tasunud. Kostjal oli võimalik kõigi lepingutingimustega enne lepingu sõlmimist tutvuda, hageja ei ole sundinud kostjat lepingut sõlmima. Kostjal tekkis võlgnevus oktoobris 2011.a summas 48,58 eurot, mistõttu teenuste osutamine mõlema lepingu puhul oli piiratud. Hageja esitas kostjale 31.10.2011.a arve nr. TA-27156 leppetrahvi nõudega summas 151,85 eurot ja arve nr. TA-26845 leppetrahvi nõudega 151,85 eurot. Peale leppetrahvi nõude esitamist on kostja jätnud veel tasumata arveid nr. A-18076126 summas 16,84 eurot, arve nr. A-18260576 summas 26,40 eurot ja arve nr. A-18437735 summas 16,84 eurot. Seoses kostja võlgnevusega ütles hageja lepingud üles alates 1.02.2012.a.

KOHTU SEISUKOHT

Hagiavalduse kohaselt on AS-i Starman ja kostja vahel sõlmitud 28.05.2010.a liitumis- ja teenuste osutamise leping nr L-550935 (tl. 25) ja 31.05.2010.a liitumis- ja teenuste osutamise leping nr L550073 (tl. 26).

Hageja nõuab kostjalt 357,36 euro väljamõistmist, mis koosneb leppetrahvidest kokku summas 303,70 eurot ja tasumata teenuste eest arvete nr. A-18076126, nr. A-18260576 ja nr. A-18437735 alusel summas 53,66 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja jäi teenuste eest võlgu ja et hageja on lepingud üles öelnud 1.02.2012.a. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja vastuväidete kohaselt on leppetrahv ebamõistlikult suur. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et AS Starmani ja kostja vahel sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise leping on oma olemuselt tarbijaleping ning kostja oli tarbijaks VÕS § 34 tähenduses. Samuti leiab kohus, et kampaania ajal soodushinnaga liitumis- ja teenuste osutamise leping on AS-i Starman poolt kasutatav tüüpleping. Seega on leppetrahvi kokkulepe VÕS § 35 lg 1 järgi tüüptingimus. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuste tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja ja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suur kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohtule esitatud AS-i Starman ja kostja vahel 28.05.2010.a ja 31.05.2010.a sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingutest nr L-550935 (tl. 25) ja nr L-550073 (tl. 26) nähtub, kostjal oli Zuumteenuse tarbimiskohustus 24 kuu jooksul, mis algas kampaaniaga liitumise kuupäevast ning lõpeb kui lepingu sõlmimisele järgneva kalendrikuu esimesest päevast on möödunud 24 kuud. Kui kostja lõpetab enne tarbimiskohustuse lõppu lepingu, vormistab selle ümber teise isiku nimele, vahetab ZUUM-teenuse mõne teise teenuse vastu või ZUUM-teenust piiratakse kostjast tuleneva asjaolu tõttu, tasub kostja AS-ile Starman leppetrahvi summas 2376 krooni (151,85 eurot). 31.10.2011.a on hageja edastanud kostjale arved nr TA-27156 summas 200,43 eurot (tl. 40) ja nr TA-26845 summas 200,43 eurot (tl. 41). Nimetatud arvtest nähtub, et 151,85 eurot on trahv ja 48,58 eurot võlgnevus seisuga 30.10.2011.a. Kuna hageja ütles lepingud üles 1.02.2012.a ei olnud kostja hageja klient lepingutes nõutud 24 kuud. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu lõpetamise, teenuspaketi vahetamise korral või kliendist tuleneva asjaolu (sh võlgnevuse) tõttu kindlas summas leppetrahvi kahjustab tarbijat ebamõistlikult. Kohtu hinnangul tagaks tunduvalt väiksem leppetrahv võimaluse korral mõistliku kliendi poolse lepingu täitmise, arvestades teenuse osutamise tasu suurust. Seega on leppetrahvi kokkulepe VÕS §

42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus ning kohus jätab hageja leppetrahvi osas summas 303,70 eurot hagi rahuldamata. Seega kuulub kostjalt arvete nr. A-18076126, nr. A-18260576 ja nr. A-18437735 (tl. 42-44) alusel väljamõistmisele võlgnevus summas 53,66 eurot. Hageja nõuab kostjalt viiviste summas 43,24 euro tasumist. VÕS § 113 lõike 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. AS-i Starman üldtingimuste (tl. 27-39) p 10.1 kohaselt on viivisemäär 0,05 % kalendripäevas. Hageja viivisearvestus on järgmine: arve nr A-18076126 (tl. 42) summas 16,84 eurot maksetähtajast so 30.11.2011-23.12.2014 summas 9,42 eurot; arve nr A-18260576 (tl. 43) summas 26,40 eurot maksetähtajast so 31.12.2011-23.12.2014 summas 14,36 eurot; arve nr A-18437735 (tl. 44) summas 16,84 eurot maksetähtajast so 31.01.2012-23.12.2014 summas 8,90 eurot; arve nr NA29982 (tl. 45) summas 10 eurot maksetähtajast so 1.02.2012-23.12.2014 summas 5,28 eurot; arve nr NA-29983 (tl. 46) summas 10 eurot maksetähtajast so 1.02.2012-23.12.2014 summas 5,28 eurot, kokku 43,24 eurot. Kuna kostja ei ole hageja ees oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, siis on hageja nõue sellises viivise summas põhjendatud. Hageja taotleb kostjalt ka lisanduva viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest so 23.12.2014.a kuni põhinõude täitmiseni, viivisemääraga 0,05 % päevas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Antud juhul ei ole vaidlust selles osas, kostja ei ole lepinguid nõuetekohaselt täitnud. Seega, tuginedes eelpooltoodule on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise 0,05 % päevas alates 23.12.2014.a põhisummalt (53,66 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Kohus arvestades eelpooltoodud põhjendusi, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 53,66 eurot ja viivised summas 43,24 eurot, kokku 96,90 eurot ning täiendav viivis 0,05 % päevas põhisummalt (53,66 eurot) alates 23.12.2014.a kuni põhinõude täitmiseni.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta 27 % ulatuses kostja kanda ning 73 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 80 eurot (tl. 53). Kohus on

13.01.2015.a määrusega (tl. 62) tagastanud hagejale enammakstud riigilõivu summas 25 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu kokku 100 eurot. Kuna kohus jättis menetluskulud 27 % ulatuses kostja kanda ning 73 % ulatuses hageja kanda, tuleb vastavalt menetluskulude proportsioonile mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja kantud riigilõiv summas 27 eurot (27 % 100 eurost). TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast (tl. 89, 52) nähtuvalt on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu 178,95 eurot koos käibemaksuta. Hageja esindaja vastab TsMS §-is 218 sätestatud nõuetele. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ja hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu, leiab, et hageja õigusabikulud summas 178,95 eurot on põhjendatud. Seega kuulub vastavalt menetluskulude jaotuse proportsioonile kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud summas 48,32 eurot (27 % 178,95 eurost). Vastavalt TsMS § 177 lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise taotluses palunud kohtul kohustada kostjat tasuma menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.