Express Credit AS hagiavaldus T M vastu võla nõudes 391.06 eurot
Hagi hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Express Credit AS (registrikood 12338141, asukoht: Rävala pst 8, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja: Anne Talviste (e-post: [email protected]); Kostja: T M (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepinguline esindaja: Maarika Kutser (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev
06. mai 2015 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta Express Credit AS-i hagi T M vastu 163.02 eurot põhivõlgnevuse, 27.36 eurot intressi, 57.87 eurot viivise, 45 eurot võla sissenõudmiskulude ja põhinõudelt 163.02 eurolt alates 07.02.2015 kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses määras 60% aastas viivise nõudes rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja Express Credit AS-i kanda.
2-14-35870 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.Express Credit AS esitas 20.11.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 446.11 euro saamiseks. Kohus tegi 27.11.2014 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 14.12.2014 nõudele vastuväite kogu nõude ulatuses.
2.Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 19.01.2015 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Viru Maakohtu 22.01.2015 kohtumäärusega määrati hagejale tähtaeg hagiavalduse esitamiseks.
HAGIAVALDUS
4.06. veebruaril 2015 esitatud hagiavalduse kohaselt 01.04.2013 sõlmis kostja hagejaga laenulepingu nr 20130322083 200 eurot saamiseks, laenuperioodiga 30 päeva. Samal päeval rahuldas hageja kostja laenutaotluse ning laenusumma kanti kostja kontole nr xxxx. Laenu tagastamise tingimused on sätestatud laenulepingus ning selle üldtingimustes.
5.Kostja kohustus laenu tagastama ühekordse maksena hiljemalt 01.05.2013. Tegemist oli sooduslaenuga ning selle kohasel tasumisel ei pidanud laenusaaja intresse tasuma. Kui aga laenusaaja ei täida sooduslaenu eritingimusi, tuleb tal vastavalt üldtingimuste punktile 6.3 tasuda saadud laen püsikliendi tavatingimustel ehk koos intressiga 20 eurot.
6.Kostja pikendas laenu tagastamise tähtaega kahel korral 01.05.2013 ja 19.06.2013, kohustudes laenu tagastama hiljemalt 15.07.2013. Vaatamata sellele jättis kostja laenu täies ulatuses tähtaegselt tasumata. Seega kostjale sooduslaenu eritingimused ei kohaldu ning lähtuda tuleb püsikliendi tavatingimustest.
7.Järjekordse tähtaja pikendamise asemel tegi laenuandja kostjale ettepaneku saadud laen refinantseerida. Kostjale selgitati, et olemasolevatest kohustustest kogusummas saab uus põhisumma. Kostja nõustus. 29.07.2013 sõlmisid pooled laenulepingu lisa, milles lepiti kokku, et kostja kohustub uue põhiosana tasuma 221.32 euro, millele lisandub intress määraga 60% aastas ning põhiosa koos intressidega tuleb tagastada 6 kuu jooksul vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Kokku kohustus kostja tasuma 256.51 eurot. Kokkuleppega nõustumisel kostja allkirjastas lisa ning tasus 05.08.2013 kokkuleppe sõlmimise tasu summas 20 euro. Laenulepingu lisa maksegraafikust tasus kostja ainult esimese osamakse (28.08.2013 summas 50.66 euro).
8.Kostja teatas, et ei ole võimeline tasuma 50 eurot kuus ning palus võimalusel kuumakset vähendada. Hageja tuli kostjale vastu ning 15.10.2013 sõlmisid pooled uue laenulepingu nr 20130322083 lisa (teistkordne refinantseerimine), milles lepiti kokku, et kostja kohustub 15 kuu jooksul (igakuise maksega 21.12 eurot) tasuma põhiosa katteks 219.16 eurot ning intresside katteks 97.54 eurot (määraga 60% aastas). 15.10.2013 lisa täitis kostja korralikult kuni 16.03.2014 (osamakse laekus 24.03.2014). 2 (6)
2-14-35870 Alates 15.04.2014 ei toimunud enam ühtegi laekumist ning allesjäänud kohustus on kostja poolt täitmata.
9.21.06.2014 edastas hageja kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles paluti sama päeva seisuga tekkinud võlgnevus 96.03 eurot tasuda hiljemalt 05.07.2014. Kostja võlgnevust ei tasunud. 08.07.2014 edastas hageja laenulepingu ülesütlemise kohta ning andis võla tasumiseks täiendava tähtaja kuni 22.07.2014. 08.07.2014 ütles hageja laenulepingu üles. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata võla menetlemisega seotud sissenõudekulud 45 eurot (üldtingimuste punkti 9.7 alusel). Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 235.38 eurot (s.h põhivõlg 163.02 eurot, intress 27.36 eurot seisuga 08.07.2014 ja võla sissenõudekulud 45 eurot (s.o meeldetuletus 2 x 10 eurot, hoiatus 10 eurot ja ülesütlemise teatis 15 eurot).
10.Hageja palus vastavalt VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 397 lg 1 välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 163.02 eurot, intress seisuga 08.07.2014 27.36 eurot), seisuga 06.02.2015 sissenõutavaks muutunud viivis 57.87 eurot ja viivis põhinõudelt 163.02 eurolt alates 07.02.2015 kuni põhinõude kohase tasumiseni lepingujärgses määras 60% aastas, kuid mitte rohkem kui 163.02 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 45 eurot, menetluskulud 220 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Hageja nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.05. märtsil 2015 esitatud vastuses kostja leiab, et on laenu tasunud koos intresside ja viivistega ning hagejal puudub alus nõuda hagiavalduses märgitud summat. Laenulepingu kohaselt oli laenusumma 200 eurot aastane intressimäär 0% ja laenu kulukusemäär 0%. Laenulepingu lisa 01.05.2013 kohaselt pikendati laenu tasumist ning sellest nähtub, et laenusaaja kohustus tasuma laenusumma ja laenuintressid vastavalt maksegraafikule. Samuti on kirjas, et pikendamistasuks on 40 eurot ning see sisaldab laenuintressi, mida arvestatakse laenusumma tagastamise osamaksete lõpptähtaegade edasilükkamise eest ning võimalike laenusaaja viivitusest tekkinud kulusid. Kostja arvates hagejal puudub õigus selliste tasude kehtestamiseks, kuna see ei tulene seadusest. Laenulepingu lisas puuduvad VÕS §-s 404 sätestatud olulised andmed – krediidi kulukuse määr ja intressimäär. Riigikohus on lahendis 3-2-1-66-14 punktis 18 asunud seisukohale, et VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub krediidileping vaatamata VÕS § 404 lg-s 2 viidatud andmete (sh nt krediidi kulukuse määra) puudumisele siiski kehtivaks, kui tarbija saab krediidi kätte või hakkab seda kasutama. Kui võlatunnistuses puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra kohta, loetakse VÕS § 408 lg 4 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Kui võlatunnistuses puuduvad andmed tarbija võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbijast krediidisaaja krediidiandjale talle avaldamata kulusid. Sellisel juhul võlgneb tarbija krediidiandjale laenu põhiosa ning seaduses sätestatud intressi, mida tuleb arvestada kuni nõude sissenõutavaks muutumiseni. Kostja arvetes, kuna kostja on laenu kätte saanud, muutus krediidileping küll kehtivaks, kuigi laenulepingu lisas puuduvad andmed intressimäära ja krediidi kulukuse määra kohta, kuid tuleb intressi aluseks võtta VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Maksegraafiku puhul, kus on märgitud ühekordse intressina 40 eurot, ei ole tegemist intressimäära sätestamisega.
3 (6)
2-14-35870
13.Samuti ei nõustu kostja hagiavalduses märgituga, mille kohaselt vastavalt üldtingimuste punktile 6.3.tuleb tasuda saadud laen tavatingimustel koos intresside ja viivistega ehk antud juhul 200 euro laenamisel 30 päevaks on intressid 20 eurot. Hageja selline intresside kehtestamine on meelevaldne ning ei tulene ühestki esitatud dokumendist. VÕS § 415 lg 2 kohaselt, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kostja arvates tuleb tema poolt 30.04.2013 tasutud 40 eurot arvestada võlgnetava põhisumma katteks.
14.19.06.2013 laenulepingu lisas samuti puuduvad andmed intressimäära ja krediidikulukuse määra kohta. Maksegraafiku kohaselt kohustus kostja tasuma juba varasemalt intresse kolmel korral: 30.04.2013 summas 40 eurot; 02.06.2013 summas 30 eurot ning 18.06.2013 summas 40 eurot, samast nähtub ka, et nimetatud summad on tasutud. Seega on kostja seisukohal, et tulenevalt VÕS § 415 lg 2 tuleb tema poolt tasutud 110 eurot arvestada põhivõlgnevuse katteks.
15.29.07.2013 on koostatud laenulepingu lisa kohaselt moodustub laenu põhiosa juba 221.32 eurot, kuigi kostjale ei ole laenu juurde makstud. Hageja on ise märkinud, et tegemist on laenu refinantseerimisega ning selgitanud ka, et olemasolevatest kohustustest sai kogusummas uus põhisumma. Kostja vaidleb sellele vastu ning leiab, et suure tõenäosusega on arvestatud intressilt või ka viiviselt veelkord intressi. Riigikohus on lahendis 3-2-1-169-13 punktis 29 leidnud, et kolleegiumi arvates ei saa VÕS § 113 lg 6 esimest lauset tõlgendada selliselt, et see hõlmaks üksnes varem sõlmitud kokkuleppeid intressilt (sh viiviselt) viivise arvestamise kohta. See säte keelab nimetatud kokkulepped ka pärast intressi (sh viivise) sissenõutavaks muutumist. Sätte kohaldamist ei saa vältida ainuüksi seeläbi, et asendada üks võlasuhe teisega. Tulenevalt intressilt (sh viiviselt) viivise arvestamise keelust on refinantseerimislepingus, mille järgi laenuandja ja laenusaaja lepivad kokku maksetähtaja pikendamises (millega võib kaasneda ka teiste lepingutingimuste muutmine), lubatud arvestada intressi ja viivist üksnes esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt. Sama laenulepingu lisa kohaselt on hageja kehtestanud ka kokkuleppe sõlmimise tasu summas 20 eurot, mis võrreldes varasemate kokkulepetega ei sisalda enam laenuintressi ega kajastu ka maksegraafikus. Mille alusel hageja sellise tasu kehtestas, jääb kostjale arusaamatuks ning kostja ei nõustu sellega. Kostja leiab, et tema poolt 05.08.2013 tasutud 20 eurot tuleks samuti arvestada laenu põhiosa katteks.
16.Vaatamata sellele, et kostja tasus eelmise kokkuleppe esimese makse 28.08.2013 summas 50.66 eurot, on 15.10.2013 koostatud uue kokkuleppe kohaselt põhiosa summaks märgitud 219.16 eurot. Kostjale jääb see mõistetamatuks, kuidas on põhisumma vähenenud ainult 2 euro võrra. Nimetatud kokkuleppe järgseid makseid tasus kostja korrektselt novembrist 2013 kuni märtsini 2014 kokku summas 105.60 eurot. Kokku on kostja tasunud 286.26 eurot, seega peaks olema igal juhul tasutud laenu põhiosa 200 eurot ning ülejäänud summaga on kaetud ka intressid ja viivised. Kuna üheski laenulepingu lisas ei ole sätestatud võla sissenõudmisega seotud kulusid, siis kostja neid ei tunnista.
17.Kostja nõustus kirjaliku menetlusega.
HAGEJA ARVAMUS
18.05.03.2015 kohus saatis kostja vastuse hagile hagejale ja määras talle tähtaja TsMS § 396 sätestatud arvamuse esitamiseks. 24.03.2015 teatas hageja esindaja e-kirjaga, et tegi kostjale 4 (6)
2-14-35870 kompromissiettepaneku ja palus pikendada hagejale määratud vastamise tähtaega. Kohus pikendas kirjaliku seisukoha esitamise tähtaega kuni 31.03.2013, kuid ka selleks ajaks hageja arvamust kostja vastusele ei esitanud.
MENETLUSE KÄIK
19.10.04.2015 määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja võimalike täiendavate seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks kuni 22.04.2015.
20.Pooled täiendavaid avaldusi, taotlusi ega dokumentaalseid tõendeid esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
23.Poolte vahel 01.04.2013 sõlmitud laenulepingu nr 20130322083 alusel andis hageja kostjale laenu 200 eurot, tagastamistähtajaga 01.05.2013, laenuintressiga 0% aastas ja laenu kulukuse määraga 0%. Laen kanti kostja arvelduskontole samal päeval (t. lk. 27-30). 01.05.2013 sõlmisid pooled laenulepingu muutmise kokkuleppe, millega muudeti laenu tagastamise tähtaeg kuni 31.05.2013. 30.04.2013 kostja maksis maksegraafiku muutmise eest pikendamistasu 40 eurot (t. lk. 40, 41). 19.06.2013 sõlmisid pooled laenulepingu muutmise kokkuleppe laenu tagastamise tähtaja muutmiseks kuni 15.07.2013. Pooled kinnitasid, et kostja on maksnud 30.04.2013 40 eurot, 02.06.2013 30 eurot ja 18.06.2013 maksegraafiku muutmise eest pikendamistasu 40 eurot. Kostja kohustus 15.07.2013 tasuma hagejale 220 eurot, millest 200 eurot põhiosa ja 20 eurot intress (t. lk. 42, 43).
24.29.07.2013 sõlmisid pooled 01.04.2013 laenulepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt samast päevast alates muudetakse intressimäära ja uueks intressimääraks loetakse 60% uuelt laenusummalt aastas ja krediidi kulukuse määraks 79.62% aastas. Kokkuleppe kohaselt laenusaajal on täitmata rahalised kohustused kokku 229.90 eurot, mis on kokkuleppe allkirjastamisest alates uueks laenusummaks. Kostja kohustus maksma hagejale kokkuleppe muutmise tasu 20 eurot ja tasuma laenu põhiosa 221.32 eurot ning intressi 35.19 eurot alates 15.08.2013 kuni 13.12.2013 igakuiselt summas 50 eurot ja 12.01.2014 summas 6.51 eurot (t.lk. 44-47). 05.08.2013 kostja tasus hagejale 20 eurot ja 28.08.2013 50.66 eurot (t. lk. 48, 56 ).
25.15.10.2013 sõlmisid pooled laenulepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt samast päevast alates muudetakse intressimäära ja uueks intressimääraks loetakse 60% uuelt laenusummalt aastas ja krediidi kulukuse määraks 79.60% aastas. Selle kokkuleppe kohaselt laenusaajal on täitmata rahalised kohustused kokku 218.72 eurot, mis on kokkuleppe allkirjastamisest uueks laenusummaks. Kostja 5 (6)
2-14-35870 kohustus maksma hagejale laenu põhiosa 219.16 eurot ning intressi 97.54 eurot alates 16.11.2013 kuni 10.01.2015 igakuiselt summas 21.12 euro, v.a viimane makse summas 21.02 euro (t. lk. 49-52).
26.Pooltel ei ole vastuväited eeltoodud asjaolude üle. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et kuna laenulepingu muutmise kokkulepetel puuduvad andmed kostja kui tarbija võlgnetavate muude kulude kohta, siis võlgneb kostja hagejale laenu põhiosa ning seaduses sätestatud intressi. Samuti väidab kostja, et hageja nõude arvestus ei ole kontrollitav ja kuna kostja on saanud laenu 200 eurot ja tasunud hagejale laenulepingust tulenevate kohustuste katteks 286.26 eurot, siis puudub alus hagi rahuldamiseks.
27.TsMS § 396 alusel kohus nõuab hagejalt hagi vastuse kohta kirjalikku arvamust ja annab selleks mõistliku tähtaja, kui see on vajalik asja kiirema ja õigema lahendamise huvides. Hageja, kohtu 09.03.2015 ja 24.03.2015 korduvatele nõudmistele vaatamata, ei esitanud arvamust kostja vastuse kohta. TsMS § 231 lg 4 tulenevalt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuna hagejal ei ole vastuväiteid kostja vastuses toodule, asub kohus seisukohale, et hageja on kostja vastuses toodud faktilised asjaolud omaks võtnud. Kostja on võtnud intressivaba laenu 200 eurot. Käesoleva otsuse põhjenduste punktides 23 ja 24 on tuvastatud, et kostja on tasunud hagejale 180.66 eurot (40 + 30 + 40 + 20 + 50.66). Hagiavalduse kohaselt lepingu 15.10.2013 lisa täitis kostja korralikult kuni 16.03.2014. Seega lisaks on kostja tasunud 15.10.2013 kokkuleppe järgi 5 osamakset summas 105.60 eurot. Olukorras, kus kostja on tasunud hagejale 286.26 eurot (180.66 + 105.60), ei pea kohus hagi põhjendatuks. TsMS 405 lg 1 p 9 alusel kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
29.TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesolevas asjas esindab kostjat TsMS § 218 lg 1 p 2 nõutele vastav lepinguline esindaja. TsMS § 176 lg 2 alusel, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja esindaja ei ole kirjaliku menetluse teates määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja esitanud. Menetluskulude üle tulevikus vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
30.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.