Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Kirjeldav ja põhjendav osa

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes hagihinna väljatoomisega ning menetluskulude osas antava põhjendusega. 1) Hageja on kohtule 03.03.2015. a esitatud hagiavalduses märkinud hagihinnaks 1140,23 eurot. Hageja poolt on kohtule esitatud nõue kostja vastu kogusummas 981,16 eurot (põhinõue koos kõrvalnõuetega) ning ühe aasta viivise summaks on hageja arvestanud 159,07 eurot (põhivõlgnevus * 365 päeva * seadusejärgne viivisemäär päevas). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja hinnaks on 1045,53 eurot. Hageja poolt on kohtule esitatud nõue kostja vastu kogusummas 981,16 eurot (põhinõue koos kõrvalnõuetega). Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista viivised alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni vastavalt seadusjärgse viivisemääraga päevas tasumata põhivõla summalt (TsMS §-s 367 alusel). TsMS § 133 lg 1 ja 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Seega tuleb hageja poolt esitatud põhi- ja kõrvalnõuetele kogusummas 981,16 eurot liita ühe aasta eest arvestatud viivise summa. Kuna hageja taotleb seadusjärgse viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt, siis kohaldub VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud intressimäär (VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas). Eesti Pank teatab võlaõigusseaduse § 94 lg 2 alusel, et võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2015 oli 0,05%. Seega on käesoleval ajal kehtivaks seadusjärgseks viivisemääraks 8,05% aastas (0,05% + 8%), millest tulenevalt on ühe aasta viivise summaks arvestatuna põhivõlgnevuselt 64,37 eurot (799,67 * 8,05%). Eeltoodust tulenevalt on hagihinnaks 1045,53 eurot (981,16 + 64,37). 2) Pärnu Maakohtule 03.03.2015. a hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja kantud menetluskulud, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot, hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 155 eurot ja õigusabikulud summas 415,43 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 163 lg 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu summas 155 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Julianus Inkasso OÜ ning Julianus Inkasso OÜ on volitanud OÜ Julianuse Õigusbüroo juristi Kadri Timuska't esindama Julianus Inkasso OÜ-d ja selle klienti Osaühingut Aktiva Finants. Hageja esindamise eest on OÜ Julianuse Õigusbüroo esitanud hagejale arve esindamise eest kohtumenetluses summas 415,43 eurot /tlk 28/. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 415,43 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Arvestades, et tegemist ei ole keeruka tsiviilasjaga (tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse nõue) ning mahtu (asjas on hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse), peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid õigusabile summas 150 eurot. TsMS § 172 lg 9 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Käesolev tsiviilasi on üle antud maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 155 eurot ning põhjendatud õigusabikulud summas 150 eurot, kokku 350 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt (345,52 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.