AS Eesti Telekom (endine Elion Ettevõtted AS) hagi Miika Plankeni vastu 3103.44 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3041.48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Elion Ettevõtted AS (rk10234957; Valge 16 Tallinn; postiaadress AS Eesti Telekom, Lai 29 Tartu); esindaja Monika Paade ([email protected]) Kostja Miika Planken (ik 34705112728; XXXX)
Menetlus
Kohtuistung 04.05.2015
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Miika Plankenilt 3041.48 eurot (sellest põhivõlg 2926.49 eurot ja 114.99 viivised) AS Eesti Telekom kasuks.
3.Välja mõista Miika Plankenilt võla sissenõudmise kulu 40 eurot AS Eesti Telekom kasuks
Menetluskulud jaotada järgmiselt: jätta menetluskulud kostja Miika Plankeni kanda. Välja mõista Miika Plankenilt riigilõiv 300 eurot AS Eesti Telekom kasuks.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD
Hageja seisukoht
1.AS Eesti Telekom on Elion Ettevõtted AS (edaspidi nimetatud Elion) üldõigusjärglane alates 01.09.2014. Kostja on Elioni e-poe vahendusel esitanud tellimuse ning seejärel sõlminud arvutivõrgu vahendusel alljärgnevad järelmaksu müügilepingud:
1.1.Leping nr 16839202. Lepingu kohaselt ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 502.50 eurot. Hagiavaldusele on lisatud e-poe logi väljavõte,
milles on fikseeritud, et kostja on aktsepteerinud eelnimetatud lepingu tingimused (sõlminud lepingu) 2.05.2011 kell 23:43:10; Leping nr 18887535. Lepingu kohaselt ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 552.50 eurot. Hagiavaldusele on lisatud e-poe logi väljavõte, milles on fikseeritud, et kostja on aktsepteerinud eelnimetatud lepingu tingimused (sõlminud lepingu) 22.03.2012 kell 18:07:05; Leping nr 110665. Lepingu kohaselt ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 852.50 eurot. Hagiavaldusele on lisatud e-poe logi väljavõte, milles on fikseeritud, et kostja on aktsepteerinud eelnimetatud lepingu tingimused (sõlminud lepingu) 13.06.2012 kell 20:47:53; Leping nr 112002. Lepingu kohaselt ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 902.50 eurot. Hagiavaldusele on lisatud e-poe logi väljavõte, milles on fikseeritud, et kostja on aktsepteerinud eelnimetatud lepingu tingimused (sõlminud lepingu) 19.06.2012 kell 16:54:23; Leping nr 117265. Lepingu kohaselt ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 402.50 eurot. Hagiavaldusele on lisatud e-poe logi väljavõte, milles on fikseeritud, et kostja on aktsepteerinud eelnimetatud lepingu tingimused (sõlminud lepingu) 9.07.2012 kell 16:09:40; Leping nr 148353. Lepingu kohaselt ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 162.50 eurot. Hagiavaldusele on lisatud e-poe logi väljavõte, milles on fikseeritud, et kostja on aktsepteerinud eelnimetatud lepingu tingimused (sõlminud lepingu) 3.09.2012 kell 21:27:26; Leping nr 198161. Lepingu kohaselt ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 162.50 eurot. Hagiavaldusele on lisatud e-poe logi väljavõte, milles on fikseeritud, et kostja on aktsepteerinud eelnimetatud lepingu tingimused (sõlminud lepingu) 6.10.2012 kell 10:58:27; Leping nr 368228. Lepingu kohaselt ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 220.88 eurot. Hagiavaldusele on lisatud e-poe logi väljavõte, milles on fikseeritud, et kostja on aktsepteerinud eelnimetatud lepingu tingimused (sõlminud lepingu) 3.12.2012 kell, 19:40:31; Leping nr 376120. Lepingu kohaselt ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 80.99 eurot. Hagiavaldusele on lisatud e-poe logi väljavõte, milles on fikseeritud, et kostja on aktsepteerinud eelnimetatud lepingu tingimused (sõlminud lepingu) 22.12.2012 kell 17:36:32; Leping nr 393466. Lepingu kohaselt ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 160.99 eurot. Hagiavaldusele on lisatud e-poe logi väljavõte, milles on fikseeritud, et kostja on aktsepteerinud eelnimetatud lepingu tingimused (sõlminud lepingu) 25.02.2013 kell 19:23:26; Leping nr 398904. Lepingu kohaselt ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 90.99 eurot. Hagiavaldusele on lisatud e-poe logi väljavõte, milles on fikseeritud, et kostja on aktsepteerinud eelnimetatud lepingu tingimused (sõlminud lepingu) 15.03.2013 kell 16:18:53; Leping nr 409683. Lepingu kohaselt ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 230.99 eurot. Hagiavaldusele on lisatud e-poe logi väljavõte, milles on fikseeritud, et kostja on aktsepteerinud eelnimetatud lepingu tingimused (sõlminud lepingu) 1.05.2013 kell 9:57:58; Leping nr 421061. Lepingu kohaselt ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 70.99 eurot. Hagiavaldusele on lisatud e-poe logi väljavõte, milles on fikseeritud, et kostja on aktsepteerinud eelnimetatud lepingu tingimused (sõlminud lepingu) 8.06.2013 kell 19:58:13; Leping nr 456521. Lepingu kohaselt ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 250.99 eurot. Hagiavaldusele on lisatud e-poe logi väljavõte, milles on fikseeritud, et kostja on aktsepteerinud eelnimetatud lepingu tingimused (sõlminud lepingu) 5.08.2013 18:33:28; Leping nr 530400. Lepingu kohaselt ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 130.99 eurot. Hagiavaldusele on lisatud e-poe logi väljavõte, milles on
fikseeritud, et kostja on aktsepteerinud eelnimetatud lepingu tingimused (sõlminud lepingu) 9.09.2013 kell 20:14:20; Leping nr 733980. Lepingu kohaselt ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 250.99 eurot. Hagiavaldusele on lisatud e-poe logi väljavõte, milles on fikseeritud, et kostja on aktsepteerinud eelnimetatud lepingu tingimused (sõlminud lepingu) 5.11.2013 kell 8:11:57.
2.Hageja ja kostja (esindaja volituse alusel Eerik Planken) vahel oli 04.02.2009 sõlmitud kliendileping nr 9290374 (tl 19), mille punkt 2 kohaselt oli kliendil võimalus sõlmida lepinguid Elioni poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kliendilepingu punkt 3 kohaselt pooled kohustusid järgima lepingulistes suhetes muu hulgas ka Elioni Üldtingimusi.
3.Kostja ei tasunud hageja poolt esitatud arveid ning kostja jäi hagejale võlgu alljärgmiste arvete järgi: 02201400831309; 03201401352784; 04201401849004; 05201402347295; 04201402081064; 04201402081065, 04201402081066; 04201402081067; 04201402081068; 04201402081069; 04201402081070; 04201402081071; 04201402081072, 04201402081073; 04201402081074; 04201402081075; 04201402081076; 04201402081077; 04201402081078; 04201402081079.
4.Hageja ütles järelmaksu müügilepingud üles makseviivituse tõttu 24.04.2014 vastavalt lepingu punktile 15. Lepingu ülesütlemisel kuulub tasumisele kauba kogumaksumuse jääk koos intresside ja viivistega ning lisaks on õigus nõuda lepingu ülesütlemisega kaasnevate kulude hüvitamist. Hageja saatis kostjale võlanõuded koos lepingu ülesütlemise hoiatusega 31.01.2014, 28.02.2014, 31.03.2014 kuid kostja võlanõuetele ei reageerinud ning võlgnevus on tasumata kuni käesoleva ajani.
5.Hageja nõue (ilma kohtukuludeta) on 3103.44 eurot. Võlgnetav summa sisaldab: võlga järelmaksu eest 3041.48 eurot ja viivist summas 21.96 eurot. Järelmaksu müügilepingu kohaselt on makse mittetähtaegse tasumise korral viivis 0,15% tähtaegselt tasumata summalt igas kalendripäevas. Elioni Üldtingimuste p 5.11. on viivis 0,15% tähtaegselt tasumata summalt igas kalendripäevas.
6.Lepinguline tasu, s.o. võla sissenõudmiskulu 40 eurot vastavalt Elioni hinnakirja punktile 2.8. Võla sissenõudmiskulu nõude aluseks on Elioni Üldtingimuste p. 5.10, mille kohaselt on klient kohustatud Elioni nõudmisel hüvitama Elionile seoses Elioni ja/või kolmanda isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud. Lõppkasutaja on kohustatud hüvitama eelnimetatud kulud vastavalt hinnakirjas sätestatule.
7.Hageja esitas kostja suhtes maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse 24.07.2014. Hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (TsMS § 486 lg 2). Seega kuulub tasumisele riigilõiv alates 01.07.2014 kehtinud määrade järgi ja hagisummalt 3103.44 eurot tuleb tasuda riigilõivu kokku 300 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 93.10 eurot ning juurde on tasutud 206.90 eurot.
8.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks järelmaksu võlgnevus 3041.48 eurot ning hinnakirjajärgne võla sissenõudmise kulu 40 eurot, samuti viivis 21.96 eurot. Kokku nõude suurus 3103.44 eurot. Samuti palub hageja kasuks kostjalt välja nõuda kohtukulud, s.o riigilõiv hagilt 300 eurot. Aluseks võttes TsMS § 147 lg 5 maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud
riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 93.10 eurot ning täiendavalt juurde tasunud 206.90 eurot (maksekorraldus lisatud).
9.Hageja on esitanud tõenditena: koopiad järelmaksu müügilepingutest nr 16839202, nr 18887535, nr 110665, nr 112002, nr 117265, nr 148353, nr 198161, nr 368228, nr 376120, nr 393466, nr 398904, nr 409683, nr 421061, nr 456521, nr 530400, nr 733980 ja e-poe logide väljavõtted ja hinnakirja p. 2.8. väljavõtte ning väljavõtte Üldtingimuste p. 5.10; 5.11, nimetatud arved, võlanõuded, viivise arvutuse, maksekorraldus riigilõivu tasumisest, kliendilepingu.
10.Hageja esitas 8.10.2014 kohtu 26.09.2014 hagi käiguta jätmise määruse kohaselt täiendava täpsustuse järelmaksuvõla arvestuses, sh võlaarvestuse põhivõla ja intressi kujunemise kohta (tl 151-155). Täienduste kohaselt on võlg kokku 3041.48 eurot. Põhiosamaksete kogusumma on 2930.77 eurot, intress 114.99 eurot, kokku 3045.76 eurot. Arve nr 02201400831309 sisaldab eelmiste perioodide võlga 170.72 eurot. Kostja on tasunud 05.02.2014 175 eurot ning see summa sisaldub arvel nr 03201401352784 tasutud real ning sellega loeb hageja kaetuks eelmiste perioodide võlgnevuse (võlgnevus oli 170.72): 175-170.72 = 4.28 eurot ning selle loeb hageja kaetuks põhiosamaksete võla katteks. Põhiosamaksed tabeli järgi olid 2930.77 eurot, millest arvestatakse maha 4.28 eurot ning järgi jääb 2926.49 eurot. Seega on järelmaksuvõlg kokku 2926.49 (põhivõlg) + 114.99 (intress) = 3041.48 eurot. Menetluslikud küsimused
11.Kostja esitas 23.10.2014 taotluse menetlusabiks, mille kohus lahendas pärast kontrolli teostamist 12.11.2014 määrusega, jättes kostja riigiõigusabi ja menetlusabi taotluse rahuldamata ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. 02.12.2014 esitas kostja kohtu 12.11.2014 määruse peale osaliselt määruskaebuse, mille aga kohus jättis 15.12.2014 menetlusse võtmata, kuna see oli esitatud hilinemisega. Kostja seisukoht
12.Kostja esitas 17.12.2014 kirjaliku vastuse. Selle kohaselt ei tunnista ta nõudeid ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
13.Kirjaliku vastuse kohaselt ei ole kostja hagejaga mingeid lepinguid sõlminud. Seda on teinud kostja sugulased, kasutades tema internetipanga paroole ja paroolikaarti, seda ka muudel juhtudel. Kostja on pöördunud politsei poole kriminaalasja algatamiseks arvutikelmuse ning võltsimise tunnustel.
14.Vastuväidetena on kostja esitanud järgmised väited. Kõigepealt tuleks hagi esitada tarbijakrediidilepingute tegelike sõlmijate ning kasusaajate vastu. Nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd sõlmitud lepingud on tühised TsÜS § 129 lg. 1 kohaselt. Kostja Miika Planken ei ole sõlminud hagi aluseks olevaid lepinguid ega andnud kellelegi volitust selliste lepingute sõlmimiseks tema nimel. Toime on pandud kuritegu, kus M. Plankenile väljastatud internetipanga kasutajatunnust, paroole ning pangakaarti on kasutanud kolmandad isikud. Varalise kasu saamise eesmärgil on hagejale loodud tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus. Tarbijakrediidilepingud sõlminud isikutel puudus lepingute sõlmimisel kavatsus täita lepingulisi kohustusi. Riigikohus on 22.02.2013 aasta otsuses 3-1-1-106-12 leidnud, et laenuandjal ei ole õigust nõuda laenusumma tagastamist ega intresse isikult, kes ei teadnud tema nimel laenulepingu sõlmimisest ja kellel puudus ka reaalne võimalus otsustada laenuandja poolt tema pangakontole üle kantud raha kasutamise üle. Laenuandja saab nõuda üksnes kahju hüvitamist isikult, kes võõraid isikuandmeid kasutades laenulepingu sõlmis.
15.Kostja nimel sõlmitud lepingud olid sõlmitud Miika Plankeni nimel eelneva nõusoleku ja hilisema heakskiiduta. Vastavalt TsÜS § 129 lg 1 on need lepingud tühised. TsÜS §
130 lg 2 sätestab, et kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole, peab ta lisaks sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahjule hüvitama teisele poolele ka tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju. Kostja nimel lepinguid sõlminud isikud peab välja selgitama kriminaalmenetlus. On ilmne, et Miika Planken on käesolevas asjas kannatanuks. Lepinguid sõlmides olid kurjategijad teadlikud, et kostja pole selleks oma nõusolekut andnud. Seega vastutavad hagis märgitud nõuete rahuldamise eest isikud, kes faktiliselt sõlmisid hagejaga lepinguid ning said enda valdusesse e-kauplusest ostetud kaubad.
16.Hagi tuleb jätta rahuldamata ka seetõttu, et M. Plankeni nimel sõlmitud lepingud on tühised veel ka TsÜS § 86 lg 2 p 2 järgi. TsÜS § 86 lg 2 p 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Heade kommete vastaseks saab lugeda ka sellist tehingut, milline muude sätete alusel oleks kehtiv, kuid kehtivust ei saa lubada, kuivõrd tehing on vastuolus ühiskonna liikmete enamuse õiglustunde ja väärtushinnangutega. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-49-11 otsuse ps 8 märkinud, et tõendamiskohustus lasub üldjuhul TsMS § 230 lg 1 järgi poolel, kes tehingu tühisusele tugineb. Eelnimetatud Riigikohtu otsuses on selgitatud, et tarbijakrediidilepingutes on tõendamiskohustus ümber pööratud tühisusele tugineva isiku kasuks (3-2-1-49-11 p 8) TsÜS § 86 redaktsiooni alusel. Kostja nimel on sõlmitud kümneid tarbijakrediidilepinguid väga lühikese ajavahemiku vältel (lepingud AS-iga Elion Ettevõtted ca 1 kuu vältel, lepingud Omaraha OÜ-ga kuuel korral kümnepäevase perioodi vältel jne). Saab asuda seisukohale, et hageja pidanuks mõistma taolise praktika ebaharilikkust ning tehingupoole tausta ja eesmärke põhjalikumalt uurima. On ilmne, et kurjategijad püüdsid enne esimeste maksehäirete ilmnemist sõlmida maksimaalsel võimalikul hulgal tarbijakrediidilepinguid. Võlausaldajad olid lepingute sõlmimise ebaharilikust sagedusest teadlikud, kuid jätkasid krediidi võimaldamist, avaldamata kahtlusi lepinguid sõlmiva isiku küllaldastes kogemustes ning tegelikus tahtes. Selline käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõtetega. Hageja peab ilmselgelt kandma ka ise vastutust oma hooletusest ning hoolimatusest tekkinud kahjude eest.
17.Hageja vastutus tuleneb ka KAS (krediidiasutuste seadus) § 83 rikkumisest. Eesti pangandusõiguses kehtib alates 01.01.2007 vastutustundliku laenamise põhimõte, mis on sätestatud KAS § 83 lõikes 3. Tarbijakrediidi kohta on vastav põhimõte sõnaselgelt ette nähtud alates 1. juulist 2011 kehtivas VÕS §-s 4032 ning kehtib seejuures igas vormis tegutsevatele krediidiandjatele. Laenuandjal on kohustus veenduda, et laenu võttev inimene on võimeline laenu ka tagasi maksma. Selleks peab võlausaldaja koguma kõikvõimalikku infot laenuvõtja kohta, et veenduda, kas ta suudab võetavat laenu koos intressidega probleemidega tagasi maksta või mitte. Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist tõendama laenuandja, mitte laenu võtja. Käesoleval juhtumil on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtteid tõlgendades Miika Plankeni maksevõimelisust liiga pinnapealselt uurinud.
18.Kostja ainsaks regulaarseks sissetulekuks on pension, samas lasub tal pikaajalise laenukohustusena elamistingimuste parendamiseks võetud kohustus. On ilmne, et täiendavaid krediite ei oleks hageja tohtinud Miika Plankeni nimele väljastada. Tõsiasi, et isikul puuduvad maksehäired ning ta on eelnevaid varalisi kohustusi korrektselt täitnud, ei ole piisav tuvastamaks tema võimekust uute laenukohustuste suhtes. Hageja on jätnud kostja krediidivõimelisuse sisuliselt hindamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel võib krediidisaaja nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist. Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud. Teisisõnu tähendaks see viivise, leppetrahvi või vara vähenemise, rahalist hüvitamist, mida saab tasaarvestada võlausaldaja nõude arvelt ja on võimalik,
et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt tagastama. Kostja leiab, et hageja on tekitanud kostjale kahju, mille tasaarveldamisel tuleb jätta hagi rahuldamata. Kohtuistungid
19.Kohtuistungil 04.03.2015 selgus, et isikud, kes väidetavalt pannuid toime kuriteod, oli kostja abikaasa ja poeg. Vastuseks kohtu küsimusele, kuidas sellised võlgnevused tekkida siiski said, oli kostja vastus protokolli kohaselt järgmine: „Ma ei ole midagi lohakile jätnud. Asi oli sedasi, et mina olen nende hooldaja ja nemad ei saanud poest muidu osta, kui andsin nendele oma arve ja koodid. Nojaa, aga ma ei jõua nende järgi iga suitsupaki jaoks minna. Nad aastaid kasutasid minu arvet ja nüüd lõi neile kilk pähe ja hakkasid lollust tegema.“ Kostja väidab, et tema pole andnud volitust, kuid ta saab aru, et kasutati tema pangakontosid.
20.Kohtuistungil 04.05.2015 selgitas hageja, kuidas tehinguid sooritati. Kostja ärritus ning tormas kohtusaalist, vaatamata kohtuniku tagasikutsetele, minema. Kohus selgitas ühtlasi, et ei pea õigeks menetluse peatamist käesolevas asjas seoses asjaoluga, et kostja 12.12.2014 avalduse/süüteoteate alusel on Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlusteenistuse menetluses kriminaalasi nr 14278000708. Menetlust on alustatud KarS § 344 lg 1 järgi, kuid menetluse lõppkuupäeva prognoosida ei osata (vastu kohtu järelpäringule tl 41). Kohus leiab, et juhul, kui kriminaalmenetluses, mis kestab eelduslikult aastaid, siiski jõutakse lahendini ning isikud süüdi tunnistatakse, siis on kostjal alati õigus pöörduda nende isikute vastu kahju hüvitamise nõudega, kui tema vastu hagi rahuldatakse tsiviilkorras.
KOHTU SEISUKOHT
21.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja poolt nimetatud tehingud on tehtud kostja nimelt ning kostja tunnistab, et andis ise oma lähedastele nii internetipanga koodid, kui ka paroolikaardid. Hagi kuulub rahuldamisele eelkõige seetõttu, et kostja pole suutnud kohtule veenvalt ning faktidele tuginedes tõendada, et tema poolt või tema nimelt sooritatud tehingud oleksid kuidagi seadusega (VÕS § 87) või heade kommetega (VÕS § 86) vastuolus või et hageja ei ole kinni pidanud nn vastutustundliku laenamise põhimõttest (VÕS § 4032). Kohus on andnud kostjale võimalused selleks ning kohus on ka korduvalt selgitanud tegelikku õiguslikku olukorda ning tõendamiskoormust. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi taotlust peale menetluse peatamise taotluse. Samuti pole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tema eelnevaid väiteid. Kostja ei ole esitanud ka vastuväiteid konkreetselt võlanõude arvestusele.
22.Hageja poolt esitatud tõenditega on leidnud tõendamist ning kostja enda sõnade kohaselt on kindlaks tehtud, et kostja andis oma lähedastele isikutele – abikaasale ja pojale – internetipanga koodid ja paroolikaardid. Sellega ehk sellise käitumisega, s.o on oma vara üleandmisega kolmandatele isikutele, on kostja kohtu arvates aktsepteerinud nende isikute poolt tehtavaid või tehtud tehinguid. Kostja väited selle kohta, et kuigi ta on andnud ise ja vabatahtlikult nii koodid kui paroolid lähedastele kasutamiseks, kuid ta pole andnud luba sellistes ulatustest tehingute tegemiseks, mistõttu need on tühised TsÜS § 129 lg 1 järgi, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja väide, et ta pole andnud volitust selliste tehingute tegemiseks, on samuti tõendamata. Nagu on tõendamata ka asjaolu, et ta ei teadnud, mis tehinguid lähedased võisid teha. Kohus märgib, et kostja on ise andnud oma lähedastele võimaluse ja loonud ka vastavad tingimused taoliste tehingute tegemiseks, st andnud ühtlasi volituse, mistõttu polnud neil lähedastel isikutel vaja eraldi üle küsida nõusolekut. Kui kostja leiab, et tema poleks neid tehinguid tagantjärele heaks kiitnud, siis on tal õigus ja võimalus pöörduda oma lähedaste poole vastavas ulatuses tekitatud kahju sissenõudmiseks. Kostjal on aga iseenda käitumise tõttu tekkinud vastutus hageja kui kolmanda isiku suhtes, kellega tema poolt antud volituse alusel lähedased isikud sõlmisid tehinguid. Seepärast on alusetu ka vastuväide, et hagi on
justkui esitatud vale isiku vastu ning tegelikult peaks kostjateks olema lepingute tegelikud sõlmijad.
23.Asjaolu, et kostja nimel on sõlmitud kümneid tarbijakrediidilepinguid väga lühikese asja jooksul (ca 1 kuu vältel), ei saa iseenesest olla tehingu tühisuse aluseks TsÜS § 86 lg 2 p 2 järgi, s.o heade kommete vastased. Kohtule jääb arusaamatuks kostja poolt esile toodud asjaolu, et hageja oleks pidanud mõistma taolise praktika ebaharilikkust ning tehingupoole tausta ja eesmärke põhjalikumalt uurima. Eelduslikult (seda pole vaidlustatud) on kostja maksevõimet uuritud ning selle tõenduseks on hageja poolt esitatud vastav kliendileping 04.02.2009. Seda lepingut pole vaidlustatud, mis tähendab, et see oli kehtiv ka tehingute sooritamise ajal. Kohus, kontrollinud konkreetseid tehingute kuupäevi, leiab, et hageja taoline väide, et kümneid tarbijakrediidilepinguid on tehtud väga lühikese ajaperioodi kestel, ei vasta tõele. Tehingutest, mida käesoleval juhul on kokku 16, on ainult 2 tehtud ühes kalendrikuus (3.12.2012 ja 22.12.12 – lepingud vastavalt 368228 ja 376120). Ülejäänud tehingud on tehtud alates 02.05.2011 kuni 5.11.2013, s.t kas siis vähem kui aasta aega hiljem eelmisest tehingust, või siis igakuuliselt või iga paari kuu järelt. Seega ei saa väita, et tehingute tegemine on toimunud lühikese aja kestel.
24.Kohus on seisukohal, et tõendamata on ka kostja väide selle kohta, et tarbijakrediidi osas tuleb laenuandjal kohustuslikult veenduda, et laenu võttev inimene on võimeline ka laenu tagasi maksma, milleks tuleb koguda kõikvõimalikku infot laenuvõtja kohta. Kohus leiab, et kui kostja esitas taolise vastuväite, siis tuleb ka temal tõendada, et hageja seda teinud ei ole. Ainuüksi viide sellele, et kostja on pensionär ja et tal on võetud laenukohustus elamistingimuste parendamiseks, ei saa olla aluseks nimetatud sätte kohaldamisele. Kostja ei ole välja toonud arvestuslikult, milles tema tasaarveldus hageja vastu seisneb, mistõttu pole kohtul olnud ka võimalik sellele oma seisukohta anda. Kohus on samuti eelnevalt maininud, et kostjaga kliendilepingut sõlmides oli eeldatavalt juba tehtud isiku suhtes vastav eelkontroll tema majandusliku võimekuse kohta.
25.VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 80 kohaselt loetakse tehingu kirjaliku vormiga võrdseks tehinguks ka tehingu elektrooniline vorm, kui seadusega pole sätestatud teisiti. Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Nii on ka kõik tehingud tehtud ning seda kinnitavad ka kohtule hageja poolt esitatud tõendid.
26.VÕS § 3 kohaselt tekib võlasuhe muu hulgas lepingust. Hageja ja kostja vahel tekkis võlasuhe eelnimetatud lepingute alusel. Müügilepingule kohaldatakse VÕS 11. peatüki sätteid. Vastavalt VÕS § 208 lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva asja, tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
27.Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 52 sätestab sidevahendi abil sõlmitud lepingu mõiste. VÕS § 52 lg 2 kohaselt sidevahendi kasutamiseks loetakse iga viisi, mis võimaldab teineteisest eemalviibival tarbijal ja pakkujal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud järelmaksu müügilepingud arvutivõrgu vahendusel.
28.VÕS § 621 sätestab arvutivõrgu abil lepingu sõlmimise erisused. Lõike 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, kes kasutab oma kaupade müümisel või
teenuse osutamisel lepingu sõlmimist arvutivõrgu abil, annab oma klientide kasutusse sobivad ja tõhusad tehnilised vahendid, millele on juurdepääs ja mille abil saab enne tellimuse edastamist tuvastada ja parandada sisestusvead. Hageja on loonud oma klientidele arvutivõrgu abil sisenemiseks e-keskkonna (e-teeninduse ja e-poe), mille abil on võimalik klientidel osta kaupu. Kostja sisenes arvutivõrgu abil autoriseeritud isikuna Elioni e-teenindusse ja e-poodi ning andis tellimuse kaupade ostmiseks ning aktsepteeris sidevahendi abil võimaldataval viisil järelmaksu müügilepingu tingimused.
29.Hageja nõuab tasumata põhivõlga summas 2930.77 eurot. Arve nr 02201400831309 sisaldab eelmiste perioodide võlga 170.72 eurot. Kostja on tasunud 05.02.2014 175 eurot ning see summa sisaldub arvel nr 03201401352784 tasutud real ning sellega loeb hageja kaetuks eelmiste perioodide võlgnevuse (võlgnevus oli 170.72): 175170.72 = 4.28 eurot ning selle loeb hageja kaetuks põhiosamaksete võla katteks. Põhiosamaksed hageja poolt täiendustega koos esitatud tabeli järgi olid 2930.77 eurot, millest arvestatakse maha 4.28 eurot ning järgi jääb 2926.49 eurot. Kuna kostja pole esitanud vastuväidet põhivõla arvestusele, siis hageja poolt esitatud tõendite alusel loeb kohus nimetatud osas põhivõlgnevuse tõendatuks ning rahuldab selle väljamõistmise hageja kasuks kostjalt.
30.Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p.6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist kõigi tehingute pealt kokku summas 114.99 eurot ning kuna kostja ei ole viivisearvestusele vastu vaielnud ega muid taotlusi kohtule esitanud, siis kuulub nimetatud nõue rahuldamisele.
31.Seega on järelmaksuvõlg kokku: 2926.49 (põhivõlg) + 114.99 (intress) = 3041.48 eurot ning see kulub rahuldamisele.
32.Hageja on esitanud nõude ka lepingulise tasu osas, s.o. võla sissenõudmiskulu 40 eurot vastavalt Elioni hinnakirja punktile 2.8. Võla sissenõudmiskulu nõude aluseks on Elioni Üldtingimuste p. 5.10, mille kohaselt on klient kohustatud Elioni nõudmisel hüvitama Elionile seoses Elioni ja/või kolmanda isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud. Lõppkasutaja on kohustatud hüvitama eelnimetatud kulud vastavalt hinnakirjas sätestatule. Tulenevalt VÕS § 1131 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult võla sissenõudmise kulude hüvitamist summas 40 eurot ning lg 4 kohaselt ei kohaldata seda tarbijast võlgnikule. See tähendab, et kõnealune regulatsioon kohaldub üksnes ettevõtjatevahelises ning ettevõtja ja avaliku sektori vahelistes suhetes ning tarbijast võlgnike puhul tuleb jätkuvalt lähtuda VÕS § 113 lg-st 5, mille kohaselt võib võlausaldaja sõltumata viivise maksmisest nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus leiab, et hageja poolt märgitud summa 40 eurot on mõistlik hüvitis võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks, arvestades võlgade kujunemist pikema aja vältel ning kostja vastuseisu võlgade tasumisele. Seega rahuldab kohus ka selle nõude.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
33.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määratakse
menetluskulude rahaline suurus kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
34.Hageja on esitanud menetluskuluna riigilõivu summas 300 eurot, mille ta on tasunud kahes osas: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasuti riigilõivu 93.10 eurot (24.07.2014) ning täiendavalt tasuti juurde 206.90 eurot (24.09.2014). Kuigi TsMS § 176 kohaselt tuleb hagejal esitada eraldi kohtukulude nimekiri enne kohtuvaidlusi, siis kohus loeb selle hageja poolt esitatuks juba hagiavaldusega ning teadaolevaks tehtuks kostjale koos hagiavalduse kättetoimetamisega ja sellele vastamisega.
35.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kostja. Kostja pole esitanud eraldi oma seisukohta menetluskulude kohta ning kuna see koosneb vaid riigilõivust, siis peab kohus tuvastatuks ja kostjale teadaolevaks (TsMS § 176), et menetluskulu on riigilõiv summas 300 eurot. Kohus määrab seega menetluskulude rahaliseks suuruseks TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi 300 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.