lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-14-51842/25

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 30.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-51842/25
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
30.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1698
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Määruse tegemise aeg ja koht

30.04.2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Kohtujurist

Enely Sepp

Tsiviilasja number

2-14-2708

Tsiviilasi

XXX hagi Paldiski Linnavalitsuse vastu töövaidluses

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Olesja Polehhina (Iuris Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]) Kostja: Paldiski Linnavalitsus (registrikood 75021126, Rae 38, 76806 Paldiski, e-post: [email protected]) seaduslik esindaja: Elena XXX Kostja lepinguline esindaja: Jüri Asari (Õigusbüroo Invictus, e-post: [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada kostja Paldiski Linnavalitsuse avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt XXX välja kostja Paldiski Linnavalitsuse kasuks menetluskulud summas 2826 (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend kuus) eurot.
2.Jätta rahuldamata Paldiski Linnavalitsuse avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks summas 1440 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud ja kostja taotlus Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-14-51842 XXXhagi Paldiski Linnavalitsuse vastu töövaidluses. Harju Maakohus jättis 28.07.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsused jõustusid 14.04.2015. 20.04.2015 esitas kostja esindaja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Kokku on kostja kandnud seoses tsiviilasja nr 2-14-51842 menetlemisega õigusabikulu kogusummas 4266 eurot (käibemaksuga), mille palub hagejalt välja mõista. Kostja menetluskulude nimekiri tsiviilasjas nr 2-14-51842 on alljärgnev:

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

nr.

teenus

osutamise aeg

Tutvumine hagi menetlusse võtmise määrusega

Tutvumine hagiga (5 lk ja lisad)

Vastuse koostamine hagile (10 lk) Tutvumine hageja arvamusega (5lk ja 9 lisa)

Ettevalmistus istungiks

Esindus kohtus

Tutvumine istungi protokolliga

Tutvumine otsusega

.

.

.

.

.

.

.

.

Tutvumine Ringkonnakohtu määrusega

6.06.2014 18.06.201

18.06.201

19.06.201

28.07.201

29.08.201

Tutvumine kaebusega (5 lk)

9.09.2014

Kaebuse selgitamine volitajale

9.09.2014 15.09.201

26.01.201

26.01.201

26.01.201

27.01.201

12.02.201

Vastuse koostamine kaebusele (6 lk) Istungiks ettevalmistumine Konsultatsioonid volitajaga Teeside koostamine Esindus Ringkonnakohtus Otsusega tutvumine

19.05.201

20.05.201

21.05.201

ühik

tun d tun d tun d tun d tun d tun d tun d tun d tun d tun d tun d tun d tun d tun d tun d tun d tun d

kogu s*

ühiku hind

kokku

0,25

100,00

25,00

100,00

300,00

100,00

800,00

100,00

300,00

0,5

100,00

50,00

3,25

100,00

325,00

100,00

100,00

100,00

200,00

0,25

100,00

25,00

100,00

200,00

100,00

100,00

100,00

600,00

100,00

100,00

0,5

100,00

50,00

100,00

200,00

0,8

100,00

80,00

100,00

100,00 0,00 3555,00

KM 20%

711,00 SUMMA KÄIBEMAKSUGA 4266,00

Kostja märkis, et vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2015 otsusele tsiviilasjas nr 2-1451842 leidis ringkonnakohus, et kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 lauset 1 ja TsMS §-i 6 tuleb tõlgendada selliselt, et nendes tsiviilasjades, kus esimene lõpplahend tehakse enne 01.01.2015, tuleb kõikide menetluskulude osas kohaldada TsMS-i kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsiooni. Sellisel juhul on tagatud menetlusosalisele põhiseadusega kaitstud õigus nõuda kahju hüvitamist. Nii esimese, kui ka teise astme kohtud jätsid kohtu- ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, kinnitades, et kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasja raames (mõlemad kohtuastmed) ja tema ei ole käibemaksukohustuslane. Tulenevalt ülaltoodust palus kostja määrata kindlaks kostja hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks

eurot, kostja palub kanda menetluskulud kontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXX.

Hageja ei esitanud kostja avaldusele menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tähtaegset vastuväidet.

Kohtumääruse põhjendused Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt. Kohtul on kostja esitatud avalduse alusel võimalik hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtub kohus selles, et menetluskulud on jäetud hageja kanda (vt tl 110, tl 164). Hinnates kostja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust vastavalt tl 173 esitatud menetluskulude nimekirjale, leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu 11.02.2015 määruses nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Riigikohus täpsustas, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Riigikohus märkis, et kohtul on võimalik hinnata kulude nimekirja, kuhu on lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg märgitud ajavahemikuna. Kohus peab osaliselt põhjendamatuks kostja esindaja ajakulu seoses hagi ja selle lisadega tutvumisega mahus 3 h. Käesolev vaidlus oli läbinud kostja esindaja osavõtul ka töövaidluskomisjoni (tl 12-17) ning arvestades hagi sisu ja mahtu (sama töövaidluse kohtus uuesti läbivaatamine) on kohtu hinnangul kostja esindaja poolt hagi ja selle lisadega tutvumise ajakulu mahus 3 h ülemäärane. Kohus leiab, et kostja esindaja mõistlik ajakulu hagi ja selle lisadega tutvumiseks ei ületa käesoleval juhul 1 h, mistõttu kohus vähendab selles osas kostja esindaja ajakulu 2 h võrra.

Juba mainitud põhjustel (käesolev vaidlus oli läbinud kostja esindaja osavõtul ka töövaidluskomisjoni ning kohtumenetluses toimus sama töövaidluse uuesti läbivaatamine) on kohtu hinnangul ülemäärane ka kostja esindaja poolt hagile vastuse koostamiseks näidatud ajakulu mahus 8 h. Kohus leiab, et kostja esindaja mõistlik ajakulu hagile vastamiseks ei ületa vastuse sisu ja mahtu arvestades (tl 37-46) 6 h, mistõttu kohus vähendab selles osas kostja esindaja ajakulu 2 h võrra. Samuti leiab kohus, et osaliselt põhjendamatu on kostja esindaja ajakulu hageja 06.06.2014 seisukohaga tutvumiseks. Nimetatud dokument ja selle lisad ei saanud sisaldada kostja jaoks midagi põhimõtteliselt uut, kuivõrd suures osas on dokumendis refereeritud seaduse teksti ja viidatud otseselt kostjaga seotud dokumentidele ning aktidele. Samuti ei kohustanud kohus kostjat nimetatud hageja seisukohale vastama, vaid saatis selle kostjale üksnes teadmiseks (tl 85). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja esindaja mõistlik ajakulu hageja 06.06.2014 seisukohaga tutvumiseks ei saanud ületada 1 h, mistõttu kohus vähendab selles osas kostja esindaja ajakulu 2 h võrra. Samuti leiab kohus, et kostja professionaalse esindaja ajakulu kohtuistungi protokolliga tutvumiseks ei pidanuks ületama 0,5 ha ja ajakulu kostja kasuks tehtud kohtuotsusega tutvumiseks 1 h. Seega vähendab kohus ka nimetatud osas kostja esindaja ajakulu kokku 1,5 h võrra. Lisaks ei peaks kohtu hinnangul kostja professionaalse esindaja ajakulu hagi menetlusse võtmise määrusega ja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega (mis sisaldavad peamiselt igale esindajale teada olevaid tüüpsõnastusi) tutvumiseks ületama kokku 0,25 h, mistõttu kohus vähendab kohus nimetatud osas kostja esindaja ajakulu kokku 0,25 h võrra. Kohus leiab, et ülemäärane on ka kostja esindaja ajakulu apellatsioonkaebusega (tl 127-132) tutvumiseks mahus 2 h. Apellatsioonimenetluses toimub eelkõige esimese astme kohtu otsuse kontroll, mitte uus ja iseseisev menetlus. Seega ei pea kohus põhjendatuks, et kostja esindaja tutvus 2 h kestel ca 4 lehel esitatud apellatsioonkaebusega, milles on suurest refereeritud varasemat menetlust ja seaduse teksti. Kohus leiab, et kostja esindaja mõistlik ajakulu hageja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ei saanud ületada 0,75 h, mistõttu kohus vähendab selles osas kostja esindaja ajakulu 1,25 h võrra. Osaliselt põhjendamatu on ka kostja esindaja ajakulu apellatsioonkaebuse volitajale selgitamiseks (1h) ja konsultatsioonid volitajaga (0,5 h). Kohtule ei ole teada ja kohtutoimiku alusel kontrollitav nimetatud kliendisuhtluse ajakulu põhjendatus ja vajalikkus käesoleva tsiviilasja lahendamiseks (nt ei ole kostja põhjendanud, miks oli vajalik just apellatsioonkaebust volitajale selgitada, aga mitte hagi või muid dokumente). Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hagejale ei olnud täiel määral ettenähtav, millises mahus kostja oma kliendiga suhtleb ning milline on sellise suhtluse põhjendatus ning vajalikkus käesoleva tsiviilasja raames. Siiski leiab kohus, et kliendisuhtlus on osaks isiku esindamisest kohtumenetluses, mistõttu ei pea kohus õigeks kliendisuhtlusega seotud õigusabikulud täiel määral välja mõistmata jätta. Kohus leiab, et käesoleva menetluse jaoks vajalik ja põhjendatud aeg apellatsioonkaebuse volitajale selgitamiseks ja konsultatsioonideks volitajaga ei ületa kokku 1 h, mistõttu kohus vähendab selles osas kostja esindaja ajakulu kokku 0,5 h võrra.

Kohus leiab, et kostja esindaja vastus apellatsioonkaebusele (mahus 6 h, tl 138-143) ) ja lisaks sellele kohtukõne teeside koostamine (mahus 2 h, tl 160-163) on samuti esitatud kokku põhjendamatus ajamahus 8 h. Kohtukõne teesid on suures osas kostja vastusega kattuvad, pealegi ei tulenenud kohtu hinnangul ei seadusest ega ka käesoleva menetluse sisust kostjale vajadust kohtukõne teeside esitamiseks. Kohus leiab, et kostja esindaja vastuseks apellatsioonkaebusele ja kohtukõne teeside koostamiseks kuluv mõistlik ajaline maht ei ületa antud juhul kokku 6 h. Seetõttu kohus vähendab selles osas kostja esindaja ajakulu kokku 2 h võrra. Samuti leiab kohus, et kostja professionaalse esindaja ajakulu kostja kasuks tehtud ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks ei saanud antud juhul ületada 0,5 h (arvestades mh seda, et ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse, millega kostja esindaja oli juba pikalt tutvunud). Seega vähendab kohus ka nimetatud osas kostja esindaja ajakulu 0,5 h võrra. Muus osas leiab kohus arvestades ka hageja omaksvõttu (kohus selgitas 22.04.2015 määruses hagejale, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete tähtaegsel esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks), et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud kokku ajalises mahus 23,55 h (kostja poolt näidatud ajaline maht 35,55 h miinus põhjendamatu ajakulu 12 tundi). Kohus leiab, et kostjale osutatud õigusabi tunnihind 120 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja sellise tasumääraga õigusabikulude hüvitamine on kooskõlas kohtupraktikaga. Võttes aluseks asjaolu, et kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on mahus 23,55 h, siis kostja esindajatasu tunnihinda 120 eurot/h arvestades tuleb hagejalt kostja lepingulise esindaja õigusabi eest välja mõista kokku 2826 eurot (23,55 x 120). Ülejäänud osas ehk summas 1440 eurot (taotletud summa 4266 eurot – taotluse rahuldatud osa 2826 eurot) jääb kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks rahuldamata. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna kostja on käesolevas asjas vastava kinnituse esitanud, siis mõistab kohus menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja koos käibemaksuga. Kohus märgib, et ei pea põhjendatuks sekkuda seadusega kindlaksmääratud kohtulahendi täitmise korda ja piirata väljamõistetud menetluskulude tasumist konkreetse kontoga. Seetõttu ei rahulda kohus kostja taotlust kanda menetluskulud kontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXX.

TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.