Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.02.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-51842
Tsiviilasi
TL hagi XXXXXXXX XXXXXXXXXXX vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.07.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TL apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27.01.2015
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TL (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X XXXXXX), lepinguline esindaja Olesja Polehhina Kostja XXXXXXXX XXXXX (XXXXXXXX
XXXXXXXXXXX
kaudu) (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXX XX XXXXXXX), lepinguline esindaja Jüri Asari
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 28.07.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta TL kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.TL esitas 25.02.2014 töövaidluskomisjonile XXXXXXXX XXXXX vastu avalduse, milles palus tunnistada töölepingu ülesütlemise avalduse tühiseks, ennistada hageja tööle XXXXXXX lasteaia XXXXXX direktori ametikohale ja välja mõista kostjalt hageja kasuks töölt sunnitult puudutud aja eest keskmine töötasu. Töövaidluskomisjon jättis 08.04.2014 otsusega nr 4-1/418 hageja avalduse rahuldamata.
2.TL esitas 07.05.2014 Harju Maakohtule hagi XXXXXXXX XXXXX vastu. Hageja palus tuvastada TL töölepingu ülesütlemise tühisuse ja mõista kostjalt välja töölt sunnitult puudutud aja eest keskmine töötasu alates 03.02.2014.
3.Pooled sõlmisid 28.06.2010 töölepingu, mille järgi asus hageja alates 01.07.2010 tööle XXXXXXX lasteaia XXXXXX juhataja kohusetäitja ametikohale. 05.12.2013 tegi kostja hagejale kirjaliku hoiatuse, milles kohustas hagejat viivitamatult täitma vahetu juhi poolt esitatud korraldusi, ülesandeid ja nõudmisi, informeerima varakult oma vahetut juhti EV töölt äraolekute kohta, esitama ainult õiget informatsiooni, mitte takistama EV-l lasteaia ükskõik millise dokumentatsiooni saamist ja töötajate üldise töö kontrollimist.
4.29.01.2014 ütles kostja hageja töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Hageja leidis, et töölepingu ülesütlemine on õigusvastane, kuna hageja ei ole töölepingut rikkunud, kostja 05.12.2013 hoiatuses hagejale pandud kohustused on ebaseaduslikud ning seega puudus kostjal alus töölepingu lõpetamiseks.
5.XXXXXXX abilinnapea EV pöördus 08.01.2014 (kolmapäev) hageja poole nõudega väljastada lasteaia töötajate haridust tõendavad dokumendid. Hageja täitis abilinnapea korralduse esmaspäeval 13.01.2014. Kõik haridust tõendavad dokumendid on kättesaadavad riiklikus registris EHIS. Arvestades sellega, et hageja esmaseks tööülesandeks on lasteasutuse juhtimine ja töö korraldamine, vastas ta EV-i arusaamatule ja põhjendamatule palvele vaid kahe tööpäeva pärast. Nimetatud asjaolu ei saa käsitleda töölepingu olulise rikkumisena ning töölepingu ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks. Kostja väide, et hageja keeldus 13.01.2014 ebaviisakas vormis kahe sekretäri juuresolekul täitmast tööalast korraldust, on väär. Samuti on hagejale jäänud arusaamatuks, millise tööalasest kohustuse täitmisest keeldus hageja XXXXXXXX XXXXXXXXXXX. Hageja tuli 13.01.2014 linnavalitsusesse eesmärgiga saada abilinnapealt tagasi hagejalt äravõetud lasteaia töötajate töölepingute originaalid. EV hakkas kahe sekretäri juures viskama hageja näkku lasteaia töötajate töölepinguid. Seega käitus ebaviisakalt kostja, mitte hageja.
6.Hageja sai lasteaia raamatupidamise kontrollimisest teada alles töölepingu ülesütlemise avalduses.
XXXXXXXX
XXXXXXXXXXX
raamatupidamist korraldab
XXXXXXXX XXXXXXXXXXX raamatupidamisosakond. Kõik hageja poolt koostatud tööajaarvestuse tabelid on saanud heakskiidu.
7.Töölepingu ülesütlemise avaldus sisaldab asjaolusid, mida tööandja TLS järgi peab hindama katseaja jooksul. Kuni töölepingu ülesütlemiseni töötas hageja üle kolme aasta ilma mingisuguste etteheideteta.
8.EV-il puudusid volitused hageja tegevuse kontrollimiseks ning kui lähtuda abilinnapea ametijuhendist, siis seal ei ole sõnagi sellest, et abilinnapea pädevusse kuulub lasteasutuse juhi tegevuse kontrollimine. Kostja vastuväited
9.Hageja ei viibinud tööl 19.11.2013 alates kella 15.00. Lisaks ülaltoodule hagejalt nõuti seletust selle kohta, kus ta viibis 06.11.2013. 29.11 ja 02.12.2013 keeldus hageja esitamast tööandjale lasteaia töötajate töölepingute kausta ja käitus seejuures ebaviisakalt. Pärast pikka vaidlust 29.11.2013 dokumentide kaust oli siiski EV-ile antud ja tagastatud samal päeval. Teisel korral dokumentide kaust samuti oli üle antud, kuid sellele eelnesid solvangud tööandja esindaja aadressil, keda aeti kabinetist välja. Seejuures pöördusid ka hoiatuse tegemise päeval kostja poole avaldusega lasteaia viie lapse vanemad, kes märkisid, et hageja ei juhindu oma töös laste huvidest, käitub vanematega ebakorrektselt, kasutab kõnekeeles sõimu ja solvanguid, kuid XXXXXXXX XXXXXXXXXXX ei võta midagi ette.
10.Lasteaia külastamisel 29.11.2013 tööandja kontrollis töötajate kohalolekut. Muusikaõpetajat AK kell 15.10 tööl ei olnud, olgugi, et tema töölepingu järgne tööpäev pidi lõppema alles kell 17.00.
11.Eeltoodud asjaolud olid põhjuseks, miks kostja tegi hagejale hoiatuse. Kostja hoiatuses toodud põhjendused on arusaadavad ning hoiatuses oli otsesõnaliselt öeldud, et töötaja vahetuks juhiks on EV. Hoiatus oli allkirjastatud XXXXXXXX linnapea poolt, kelle pädevuses hagejal ei ole kahtlusi.
12.Hageja jätkas tööandja korralduste eiramist.. Nendele lisandusid veel teised rikkumised, mis puudutasid lasteaia töötajate tööaja arvestust ja töö tasustamist.
13.Kui kostja 08.01.2014 külastas lasteaeda ja palus näidata töötajate haridust tõendavaid dokumente, hageja otsesõnaliselt keeldus sellest. Hageja on deklareerinud, et tema ei kavatse täita kostja korraldusi ja alluda tema juhtimisele ning kontrollile. Hageja tasus lasteaia töötajatele märkimisväärseid summasid arusaamatul alusel. Esimese astme kohtu otsus
14.Harju Maakohus jättis 28.07.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.Vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p-le 3 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Seejuures ei näe töölepingu seadus ette protseduurireegleid töötajale hoiatuse tegemiseks. Kohus leidis, et tööandjapoolse hoiatuse tegemise puhul on oluline see, et töötajale saaks teatavaks, milles konkreetselt seisnevad töölepingust tulenevad rikkumised, andes seeläbi töötajale võimaluse oma käitumist parandada.
16.05.12.2013 hoiatuses hagejale on märgitud, et perioodil 06.11. – 03.12.2013 oli hageja poolt mitmekordselt rikutud töölepingu p-e 3.2, 3.3 ja 8.1. Kostjaga sõlmitud töölepingu p 3.2 sätestab, et töötaja töö sisuks on XXXXXXXX XXXXXXXXXXX hallatava
asutuse, XXXXXXX lasteaed „XXXXXX“, töö juhtimine ja korraldamine lähtuvalt koolieelse lasteasutuse töökorraldusele sätestatud õigusaktidest, sh XXXXXXXX Linnavolikogu ja Linnavalitsuse õigusaktidest, linnapea ning vastava ala abilinnapea korraldustest. P 3.3 kohaselt töö eritingimusteks on lähetused tööülesannete täitmiseks Eesti Vabariigis; linnapea ja vastava valdkonna abilinnapea poolt antud ühekordsete ülesannete (korralduste) täitmine. Vastavalt p-le 8.1 töötaja kohustub töötama tööandja juures käesolevas lepingus sätestatud tingimustel, alluma tööandja juhtimisele ning kontrollile, täitma Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja tööandja poolt asutusesiseste aktidega sätestatud tingimusi ja nõudeid. Kohus leidis, et kostja on hagejale tehtud hoiatuses selgelt viidanud, milliseid lepingupunkte on hageja rikkunud. Seejuures on kostja hoiatuses juhtinud hageja tähelepanu asjaoludele, et töölepingus ei ole ettenähtud viisi (kirjalik või suuline), kuidas tööandja töötajale korraldusi annab, see on tööandja otsustada; et 06.11.2013 valiti XXXXXXXX XXXXXX uus abilinnapea EV, kelle volitused sellest momendist ka hakkasid ning kelle volituste algusest oli hageja teadlik. Ühtlasi juhtis kostja hageja tähelepanu asjaolule, et tööandja seaduslik esindaja ei pea hagejat oma visiitidest eelnevalt teatama ning et ebaviisakas käitumine on keelatud. Lisaks kohustati hagejat viivitamatult täitma hageja vahetu juhi pool esitatud korraldusi, ülesandeid ja nõudmisi; informeerima varakult oma vahetut juhti EV töölt äraolekute kohta; esitama ainult õiget informatsiooni (seletuskirjades 21.11., 29.11.2013; avaldustes 02.12. ja 03.12.2013 oli hageja poolt esitatud vale või mitteusaldusväärset informatsiooni); mitte takistama EV-il lastead „XXXXXX“ ükskõik, millise dokumentatsiooni saamist ning töötajate ja üldise töö kontrollimist. Ühtlasi hoiatas kostja hagejat, et vähemalt ühe hoiatuses nimetatud rikkumise kordumise korral võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda ning viitas TLS § 88 lg 1 p-le 3.
17.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja juhtis 05.12.2013 kirjalikus hoiatuses hageja tähelepanu konkreetsetele asjaoludele, milles hageja rikkumised seisnevad ning ühtlasi, mida on hagejal vajalik järgida töölepingu korrektseks täitmiseks. Samuti on asja materjalist tulenevalt tõendatud, et hagejale hoiatuse tegemiseks esines põhjendatud alus. Töövaidluskomisjoni protokollist nähtuvalt esitati hageja peale lapsevanemate poolt korduvalt kaebusi. Hoiatuse tegemise päeval pöördusid kostja poole viie lapse vanemad, kes avaldasid, et hageja ei juhindu oma töös laste huvidest, käitub lastevanematega ebakorrektselt ning kasutab kõnekeeles sõimu ja solvanguid. Nimetatud avaldusega on tõendatud ka asjaolu, et hageja käitus ebaviisakalt, samuti kinnitas tunnistaja XXXXXXX abilinnapea ET, et ka temal on hagejaga negatiivsed kokkupuuted ning et hageja kohta olid kaebused. Lisaks on 02.12.2013 hageja seletuskirjaga tõendatud asjaolu, et hageja keeldus esitamast tööandja esindajale lasteaia töötajate töölepingute kausta ning et hageja kehtestas korra, mille kohaselt hageja suhtleb EV-iga eelnevalt kokkulepitud ajal, ainult kirjalikult ning suulisi korraldusi tema ei aktsepteeri. Asja materjalist nähtus, et kostjal esines alus hoiatuse tegemiseks põhjusel, et lasteaias esinesid kostjale arusaamatud töötajate töölt eemal viibimised, mille kohta hagejapoolsed selgitused kostjale olid kohati vastukäivad. Näiteks märgib hageja vastuseks kostja esindaja 21.11.2013 nõudmisele, et lasteaia majandusjuhataja murdis 05.11.2013 oma käeluu, on haiguselehel ning et hageja pidi täima tema töökohustusi ning ostma kaupu ja toitu lasteaia jaoks. Seejuures määras aga hageja 29.11.2013 korraldusega nr 3-10/72 lisatasu lasteaia töötajale SG-le majandusjuhataja asendamise eest. Hageja märkis vastuseks 20.11.2013 nõudmisele, et ta viibis abilinnapea KV juures töökoosolekul, kuid 28.11.2013 EP seletuskirjaga on tõendatud, et telefonikõnes ei olnud juttu töökoosoleku toimumisest. Veel märkis hageja 29.11.2013 seletuskirjas, et muusikaõpetaja AK koormus lõppes kell 15.00 ja see vastab töölepingu p-le 3.1. Vastavalt töölepingule nr 142 lõppes aga tööpäev reedesel päeval
kell 17.00. Kohus leidis, et hoiatuses on õigustatult pööratud hageja tähelepanu ka asjaolule, et töölepingu p 3.1 kohaselt hageja asus tööle mitte direktori, vaid juhataja kohusetäitja ametikohale, kuivõrd hageja korduvalt esitles ennast lasteaia direktorina. Töölepingu muutmisega nr 7-17/24 leppisid XXXXXXXX linnapea ST ja TL kokku üksnes lepingu p-de 3.4 ja 5.1, mitte aga p 3.1 muutmises, mille kohaselt asus hageja tööle lasteaed „XXXXXX“ juhataja kohusetäitja ametikohale. Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt on alusetu hageja seisukoht, justkui oleks 05.12.2013 hoiatus hagejale tehtud põhjendamatult.
18.Kohus leidis, et XXXXXXX Linnvalitsus on korrektselt täitnud TLS § 88 lg-s 3 sätestatud hoiatamiskohustuse. Hagejal oli võimalik hoiatuses toodut järgides töölepingut korrektselt täita ning oma käitumist, vastavalt hoiatuses välja toodud punktidele, parandada. Kuigi töölepinguseadus ei reguleeri hoiatuse vaidlustamist, siis on töötajal võimalik hoiatuse saamisel esitada tööandjale omapoolsed vastuväited. Kohus märgib, et kui hageja mõistliku isikuna sai tööandjalt hoiatuse, mille sisu oli talle mingil moel küsitav või millega hageja ei nõustunud, siis pidanuks hageja esimesel võimalusel kostja poole pöörduma ning paluma selgitada, milles täpsemalt seisnevad hageja rikkumised, et oma käitumist parandada või teisalt, esitada tööandjale hoiatust puudutavad vastuväited. Asja materjalist nähtuvalt ei ole aga hageja hoiatusele ühelgi adekvaatsel moel reageerinud.
19.Töölepingu ülesütlemise avalduses nr 6-16/344 on nimetatud, et XXXXXXX abilinnapea EV, külastades 08.01.2014 lasteaeda, soovis kontrollida lasteaia töötajate kohalolekut ja nende haridust tõendavaid dokumente, kuid hageja keeldus dokumentide esitamisest. Hageja lubas dokumendid saata e-postiga, kuid tegi seda osaliselt ja alles 13.01.2014 kell 19:38. TL eiras seega hoiatust ja rikkus uuesti töölepingu p-e 3.2, 3.3 ja 8.1 ning TLS § 15, mille alusel töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt, teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi, teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal, täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. Kirjalikus hoiatuses, mille on allkirjastanud XXXXXXXX linnapea JI, on selgelt nimetatud, et hageja vahetuks juhiks on EV ning et hagejal tuleb viivitamatult täita vahetu juhi poolt esitatud korraldusi, ülesandeid ja nõudmisi. Vastavalt kostjaga sõlmitud töölepingu p-le 3.2 tuleb töö juhtimisel ja korraldamisel lähtuda muu hulgas vastava ala abilinnapea, aga ka linnapea korraldustest. Lepingu p 3.3 kohaselt on töö eritingimusteks linnapea ja vastava valdkonna abilinnapea poolt antud ühekordsete ülesannete (korralduste) täitmine. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul väita, et EV-l puudusid volitused hagejale korralduste andmiseks, kuivõrd 05.12.2013 hoiatuse allkirjastas XXXXXXXX linnapea, kes oli selgelt pädevaks isikuks hagejale korralduste andmiseks. 06.11.2013 XXXXXXXX Linnavolikogu otsuse nr 4 kohaselt oli EV kinnitatud abilinnapeaks sotsiaalvaldkonna alal, kelle kohustuste ringi kinnitab XXXXXXXX Linnapea 02.03.2011 käskkiri nr 19. Lisaks vastas tunnistajana 18.06.2014 toimunud kohtuistungil kohtu küsimusele, kas mõni XXXXXXXX XXXXX haridusasutus, kaasaarvatud lasteaed, on kunagi olnud kellegi muu kui sotsiaalvaldkonna abilinnapea haldusalas, XXXXXXXX XXXXX abilinnapea ET, et ei ole. Tuginedes eeltoodule leidis kohus, et hageja oli kohustatud täitma abilinnapea EV korraldusi.
20.Pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et abilinnapea EV pöördus 08.01.2014 hageja poole nõudega väljastada lasteaia töötajate haridust tõendavad dokumendid. Asja materjalist nähtuvalt keeldus hageja tööandjale vastavaid dokumente esitamast, mis on tõendatud abilinnapea ET-i töövaidluskomisjonis antud ütlustega, 08.01.2014 seletuskirjaga ning 18.06.2014 kohtuistungil tunnistajana antud ütlustega, mille kohaselt käis ET 08.01.2014 kell 15:00 koos abilinnapea EV-ga kontrollimas lasteaia töötajate
kohalolekut ning abilinnapea palus hagejal esitada lasteaia töötajate haridust tõendavaid dokumente, kuid TL keeldus dokumente näitamast. Dokumentide väljaandmisest keeldumist on hageja selgelt kinnitanud ka 25.02.2014 töövaidluskomisjonile esitatud avalduses, milles hageja selgitas, et keeldus abilinnapea nõudmisel dokumente väljastamast, kuna lasteaia töötajad alluvad lasteaia direktorile, mitte XXXXXXXX XXXXX abilinnapeale ning töölepingud ja sinna juurde kuuluvad dokumendid (välja arvatud haridust tõendavad dokumendid) on tööandja ja töövõtja vahelised konfidentsiaalsed dokumendid. Vastavalt hoiatuse punktile 4 a) ja b) kohustati hagejat mitte takistama vahetul juhil EV-l lasteaia ükskõik millise dokumentatsiooni saamist ning töötajate töö ja üldise töö kontrollimist. Eeltoodust tulenevalt keeldus hageja tööandja seaduslike korralduste täitmisest ning ignoreeris talle 05.12.2013 tehtud hoiatuse sisu.
21.ET-i ütlustega on tõendatud hageja hoiatusele järgnev ebaviisakas käitumine. Tunnistaja avaldas, et 08.01.2014 palus EV, et hageja esitaks talle kausta töötajate haridust tõendavate dokumentidega, kuid hageja üksnes näitas seda kausta ja ütles EVile, et ei anna seda ning seda vaatamata asjaolule, et EV ütles hagejale, et tema suhtes kehtib hoiatus ja hageja peab ta korraldustele alluma. Hageja seevastu ütles ET-ile ja EV-ile, et uks on seal ja palus neil lahkuda. Seega oli hageja käitumine jätkuvalt ebaviisakas ning hageja pole järginud tööandja poolt tehtud hoiatuse sisu.
22.Ülesütlemise avalduses on märgitud, et lasteaia raamatupidamise kontrollimisel 2014.a jaanuaris XXXXXXXX XXXXXXXXXXX tegi kindlaks mitmeid olulisi rikkumisi lasteaia töötajate tööaja arvestuses ja nende töö tasustamises. Vastav asjaolu on kohtu hinnangul mh tõendatud kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud lasteaia töötajate tööaja arvestusega, millest nähtus, et hageja poolt korraldustes toodud töötajad hageja viidatud ületunnitööd ei teinud. Kostja selgitas, et tööaja arvestuse tabeleid ning töö tasustamisega seotud korraldusi kontrolliti seoses sellega, et kostja tuvastas töötajate puudumise töökohadelt tööajal, sai kaebusi lastevanematelt ning teistelt töötajatelt, kelle arvates osadele töötajatele loodi alusetult soodustusi. Kontrolli arvestatavaks põhjuseks oli ka hagejale tehtud hoiatus ja töötajate koormuse ja haridusega seotud küsimused. Kohtu hinnangul ei takista see, et hoiatuses ei ole nimetatud veel ühte asjaolu, millest tulenevalt tööandja lepingu üles ütles, ülesütlemise avalduses endas selle asjaolu välja toomist, sest vastavast hoiatusest hoolimata on hageja toime pannud vähemalt ühe hoiatuses nimetatud korduva töölepingu rikkumise. Kohus leidis, et töölepingu ülesütlemiseks ei ole alati ilmtingimata nõutav, et töötaja rikuks ühte korraldust või tööülesannet korduvalt. Erinevate tõendatud rikkumiste esinemine viitab pigem sellele, et töötaja ei saa hakkama suurema hulga tööülesannetega.
23.Kohus leidis, et eeltoodu on piisav, et hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda. Kohtu hinnangul on tööleping üles öeldud põhjendatult ning mõistliku aja jooksul. Kohus leidis, et kuivõrd hageja ei suutnud täita temale pandud ülesandeid nõuetekohaselt, puudus kostjal huvi töösuhte edasiseks jätkamiseks ning TLS § 88 lg 1 p 3 järgi oli kostjal alus leping hagejaga erakorraliselt üles öelda. Kuivõrd hagejaga töölepingu ülesütlemine oli seaduslik, siis jättis kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja töölt sunnitult puudutud aja ees keskmine töötasu.
Apellatsioonkaebus
24.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta vastustaja kanda.
25.Maakohus rikkus asja läbivaatamise korda. Kohus ei tuvastanud ühtegi asjaolu, vaid tugines üksnes kostja menetlusdokumentides toodud väidetele. Seega ei ole kohtuotsus seaduslik ega põhjendatud.
26.Apellant leiab, et 18.06.2014 maakohtus toimunud kohtuistung ei vastanud eelistungi ega põhiistungi pidamise nõuetele, mis omakorda tõi kaasa hageja menetluslike õiguste rikkumise. Nii esitas hageja 06.06.2014 taotluse tunnistajate EP ja HA ülekuulamiseks vande all. Kohus vaatas nimetatud taotluse 18.06.2014 toimunud kohtuistungil läbi, kuid tunnistajate istungile ilmumata jäämise tõttu jättis taotluse rahuldamata. Samas viitab kohus oma lahendis EP seletuskirjale, mis oli kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud arusaamatutel asjaoludel, kuigi kohtul oli võimalus kuuluta isik vande all üle, mh seletuskirjas toodud asjaolude osas, kui kohus pidas nimetatud seletuskirja oluliseks.
27.Hageja esitas korduvalt tõendeid ja faktiväiteid selle kohta, et kostja 05.12.2013 hoiatus ei olnud põhjendatud. Kohus asus aga seisukohale, et hoiatuse tegemiseks esines põhjendatud alus. Siinjuures juhib kohus tähelepanu töövaidluskomisjoni protokollile. Samas ei ole kohus selgitanud, millist õigusliku tähendust nimetatud protokoll omab. Kohtumenetlust ei saa samastada asja menetlusega töövaidluskomisjonis, kuna neid käsitlevad erinevad normid.
28.Kohus viitas ka lapsevanemate avaldusele, samas jättis kohus avalduse põhjendatuse analüüsimata, kuigi hageja esitas sellele töövaidluskomisjonis vastuväite. Nimelt, osa avaldusele allakirjutanud isikutel puudub igasugune kokkupuute lasteaiaga XXXXXX. Ülaltoodud arusaamatu avalduse põhjal jõudis kohus järeldusele, et avaldusega on tõendatud hageja ebaviisakas käitumine. Samuti kohtu hinnangul kinnitavad nimetatud asjaolu ET-i ütlused, kes mainis, et ka temal olid negatiivsed kokkupuuted hagejaga ning et hageja kohta olid kaebused. Milles seisnesid need kokkupuuted ja milliseid kaebusi hageja suhtes esitati, ei ole kohus uurinud. Kohus ei hinnanud hageja vastuväited ning rajas otsuse huvitatud isiku ütlustel. Samas soovis hageja tunnistaja EP ütlustega tõendada vastupidist. Nimelt abilinnapea EV äärmiselt ebaviisakat käitumist hageja suhtes, kuid kohus ei andnud hagejale sellist võimalust.
29.Kohus asus seisukohale, et hageja seletuskirjaga on tõendatud asjaolu, et hageja keeldus esitamast tööandja esindajale lasteaia töötajate töölepingute kausta. Samas jättis kohus analüüsimata TLS § § 15 lg 2 p 3, mille järgi täidab töötaja õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. Samuti ei ole kohus hinnanud abilinnapea EV pädevust korralduste andmisel. XXXXXXXX Linnapea 02.03.2011 käskkirja nr 19 “Ametijuhendi kinnitamine” lisa “XXXXXXXX XXXXXXXXXXX palgalise liikme abilinnapea sotsiaalvaldkonna alal ametijuhendi” p 5 sätestab abilinnapea õigusi teenistusülesannete täitmisel. Nimelt ametijuhendi p 5.2 järgi on abilinnapea EV-l õigus anda korraldusi linnavalitsuse ja hallatavate asutuste töötajatele oma pädevuse piires. Ametijuhendi p 3 kohaselt kuulub abilinnapea pädevusse haridus-, kultuuri-, spordi- ja sotsiaalalase tegevuse suunamine ja koordineerimine. Seega pidi kohus andma hinnangu, kas abilinnapea korraldused olid tema pädevuses või ta ületas oma pädevuse piire.
30.Kohus leidis, et lasteaias esinesid kostjale arusaamatud töötajate töölt eemal viibimised. Kohtu põhjendus baseerub vaid kostja menetlusdokumentides kirjutatu tsiteerimisel. Majandusjuhataja ülesanded ei seisne vaid sisseostu tegemises, vaid ta täidab rida teist ülesandeid. Asjaolu, et hageja aitas majandusjuhataja asendajat, ei anna alust töölepingu ülesütlemiseks. Hageja kui lasteaia juhataja ülesandeks on lasteaia töö juhtimine ja korraldamine. Samuti asus kohus seisukohale, et hageja töölt eemalviibimine mittetööalasel põhjusel on tõendatud EP 28.11.2013 seletuskirjaga, mis oli esitatud töövaidluskomisjonile. Juhul, kui kohus asus seisukohale, et 28.11.2013 seletus omab mingisugust tähendust asja õigeks lahendamiseks, pidi ta isiku kohtusse kutsuma, et isik
saaks oma ütlusi kinnitada vande all. Seoses muusikaõpetaja AK-i koormusega soovib hageja märkida, et kohtu poolt viidatud tööleping oli allkirjastatud 2007.aastal. Sellest ajast on seadusandlus oluliselt muutunud. Vastavuses muudetud seadusandlusele oli muudetud ka muusikaõpetaja koormus. Ametijuhend oli kohtule esitatud, kuid kohus hageja poolt esitatud tõendeid ei analüüsinud. Vastavalt AK 03.12.2013 kinnitatud ametijuhendi p-le 5.2 kestab õpetaja tööpäev 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Seega reedel kell 15:00 täitus õpetaja 35 tunnine koormus (arvestusega, et õpetaja alustab tööd kell 8:00). Eeltoodu alusel jääb hagejale arusamatuks, kuidas kohus sai otsuse tegemisel tugineda vaid ühe menetlusosalise väidetele ja tõenditele, samuti dokumentidele, mida ei saa kohtumenetluses tõenditeks pidada. Vastustaja seisukoht
31.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
32.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
33.Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
34.Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus rikkunud TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesandeid ja TsMS §-s 399 toodud asja läbivaatamise korda. Kohtu poolt olid välja selgitatud hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes. Istungil olid läbi vaadatud poolte taotlused, ära kuulatud poolte seisukohad ja põhjendused, analüüsitud tõendeid. Samuti kohus selgitas pooltele vaidluses rakendatavat õigust. Hageja ei ole esitanud ka vastuväidet kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, mistõttu ei saa ta tugineda asja läbivaatamise korra rikkumisele ka kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 333 lg 3).
35.Õige ei ole hageja väide, et maakohus jättis taotluse tunnistajate EP ja HA ülekuulamiseks rahuldamata tunnistajate istungile ilmumata jäämise tõttu. Tunnistajate ülekuulamise taotluses taotles hageja EP ülekuulamist põhjusel, et EP teab anda ütlusi selle kohta, et abilinnapea EV käitus hageja suhtes äärmiselt ebaviisakalt. HA ülekuulamist taotles hageja põhjusel, et HA saab anda ütlusi selle kohta, kuidas toimus lasteaia tööajatabelite pidamine enne hageja tööle asumist lasteaia juhataja ametikohale (I kd, lk 67). 18.06.2014 kohtuistungi protokolli kohaselt jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse HA ülekuulamiseks, kuna tunnistaja võimalikud ütlused ei ole käesoleva asja õigeks lahendamiseks olulised ega asjassepuutuvad (I kd, lk 100). Tunnistaja EP ülekuulamistaotluse eelpoolnimetatud asjaolu osas jättis maakohus rahuldamata samal põhjusel. Kohtuistungil esitatud laiendatud taotluse, et EP võiks veel mingite asjaolude kohta ütlusi anda, jättis kohus rahuldamata kui hilinenult esitatud taotluse ((I kd, lk 103).
36.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Töövaidluse lahendamisel kohtus omavad tähtsust kõik TVK toimikus olevad dokumendid. Töövaidluskomosjoni toimik on
käesoleval juhul võetud tsiviilasja materjali juurde. Seega on ka töövaidluskomisjoni istungi protokoll kirjalik tõend, millele maakohus sai otsuse tegemisel tugineda.
37.Asjaolu, et maakohus ei ole täpsemalt uurinud, millised olid ET-i negatiivsed kokkupuuted hagejaga ning milliseid kaebusi lastevanemate poolt hageja suhtes esitati, ei tähenda, et kohus ei oleks pidanud ET-i ütlustega arvestama. Tunnistaja ülekuulamisel oli ka hagejal võimalus esitada tunnistajale küsimusi ja selgitada välja tema arvates vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid.
38.Maakohus käsitles põhjalikult tööandja poolt hagejale antud korraldusi ja luges need seaduslikeks. Hageja on küll korduvalt väitnud, et tööandja korraldused olid ebaseaduslikud, kuid pole oma väiteid põhjendanud. Ebaõige on hageja arusaam, et EVl ei olnud õigust tutvuda lasteaia töötajate töölepingute kaustaga, kuna töötajad alluvad talle, mitte abilinnapeale ning tegemist on konfidentsiaalsete dokumentidega. Tegemist on munitsipaallasteaiaga, mitte hagejale kuuluva eralasteaiaga. Lasteaia töötajad alluvad vahetult küll lasteaia juhatajale, kuid juhataja omakorda linnavalitsusele, kelle esindajaks oli abilinnapea ning kellel oli õigus nii hageja enda kui talle alluvate töötajate tööd kontrollida. Kostja on kohtule esitanud 06.11.2013 XXXXXXXX Linnavolikogu otsuse nr 4, mille kohaselt EV oli kinnitatud abilinnapeaks sotsiaalvaldkonna alal (I kd, lk 48). Sotsiaalvaldkonna ala abilinnapea kohustuste ringi kinnitab XXXXXXXX Linnapea 02.03.2011 käskkiri nr 19 (I kd. lk 49), millega kinnitati ametijuhendid, sh abilinnapea ametijuhend hariduse, kultuuri ja sotsiaalvaldkonnas. Hagejale tehtud hoiatuses, mille oli allkirjastanud linnapea, kohustati hagejat otseselt mitte takistama vahetul juhil EV-l lasteaia „XXXXXX“ ükskõik millise dokumentatsiooni saamist ning „XXXXXXX“ töötajate töö ja üldise töö kontrollimist. Seega oli hageja teadlik sellest et just EV on pädev isik tema töö kontrollimiseks.
39.Maakohus ei tuginenud otsuses pelgalt kostja väidetele, vaid kostja seisukohti kinnitasid asjas kogutud tõendid, millele maakohus on ka otsuses viidanud.
40.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et maakohus on tõendeid õigesti hinnanud ja jõudnud põhjendatud järeldusele. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti, kui seda tegi maakohus. Menetluskulude jaotus ja selgitus
41.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Alates 01.01.2015 kehtiva protsessiõiguse kohaselt saab menetlusosaline taotleda menetluskulude summaarset kindlaksmääramist nende menetluskulude osas, mis tsiviilasja toimikust ei kajastu, üksnes siis, kui menetlusosaline on esitanud igas kohtuastmes kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohase menetluskulude nimekirja. Käesolevas tsiviilasjas tegi maakohus lõpplahendi enne 2014 lõppu ning lähtudes kehtivast menetlusseadustikust ei küsinud menetlusosaliste käest menetluskulude nimekirja ning märkis kohtuotsusesse, et menetlusosalistel on õigus esitada menetluskulude summaarse kindlaksmääramise taotlus asjas lõpplahendi teinud maakohtule 30 päeva jooksul asjas tehtud lõpplahendi jõustumisest alates.
42.Arvestades seda, et isikutele tuleb tagada õigus nõuda enne 01.01.2015 tehtud kohtuotsuste puhul menetluskulude hüvitamine ja tagada ka see, et ühe ja sama tsiviilasja puhul toimuks erinevate kohtuastmete menetluskulude kindlaksmääramine samade põhimõtete järgi , leiab ringkonnakohus, et kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 lauset 1 ja TsMS §-i 6 tuleb tõlgendada selliselt, et nendes tsiviilasjades, kus esimene lõpplahend tehakse enne 01.01.2015, tuleb kõikide menetluskulude osas kohaldada TsMS-i kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsiooni. Sellisel juhul on tagatud menetlusosalisele põhiseadusega kaitstud õigus nõuda kahju hüvitamist.
43.Eespool toodust tulenevalt ei määranud ringkonnakohus käesolevas tsiviilasjas menetlusosalistele apellatsioonimenetluse kulude nimekirjade esitamiseks tähtpäeva ning määrab käesolevas kohtuotsuses kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse ning selgitab menetluskulude summaarse kindlaksmääramise korda selliselt nagu seda nägi ette kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS-i redaktsioon. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 (kuni 31.12.2014.a kehtinud redaktsioonis) järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 (kuni 31.12.2014.a kehtinud redaktsioonis) kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.