1.Rahuldada Credit.ee OÜ hagi Sirje Prantsi (Prants) vastu osaliselt.
2.Välja mõista Sirje Prantsilt 10.06.2014 OÜ Credit.ee ja Sirje Prantsi vahel sõlmitud laenulepingu nr 20140609/17 alusel põhivõlgnevus summas 300 eurot; intress 15 senti ja viivis 13,43 eurot OÜ Credit.ee OÜ kasuks.
3.Välja mõista Sirje Prantsilt OÜ Credit.ee OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (300 eurot) alates 01.05.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
8.toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.
9.Selgitada: 9.1 arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2000 € ning koos kõrvalnõuetega 4000 €, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud;
9.2 menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1) so 50 eurot; menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu 125 eurot, kokku summas 175 €; 9.3 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2); 9.4 TsMS § 444 lg 4 esimese lause kohaselt võib kohus TsMS § 444 lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses; 9.5 TsMS § 448 lg 41 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates; 9.6 TsMS § 444 lg 1 ning 2 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 9.7 Riigikohtu praktika (lahendid nr 3-2-1-56-08 ja 3-2-1-125-08) kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud; 9.8 VÕS § 1131 lg 4 kohaselt ei kohaldata VÕS § 1131 sätestatut tarbijast võlgnikule; 9.9 Intresside ja viiviste ja arvestamisel on kohaldatud seadusjärgset intressimäära VÕS § 94 lg 1 alusel (10.06.2014-08.10.2014 15 senti) ja viivist VÕS § 113 lg 1 ja § 94 alusel (09.10.201430.04.2015 13,43 eurot); 9.10 TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 9.11 TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 9.12 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
(TsMS § 444 lg 1 ning lg 2 alusel) Hageja nõue Hagimaterjalide põhjal on pooled sõlminud 10.juunil 2014.a tarbijakrediidilepingu, mille alusel on hageja andnud kostjale laenu 300 eurot 90 päevaks intressimääraga 110,75 % aastas ja krediidikulukuse määr 188,45%. kuna kostja ei suutnud laenu õigeaegselt tagastada, palus ta
maksetähtaja pikendamist, tasudes 10.07.2014 pikendamise tasu 30 eurot. Lepingu muudatuste kohaselt pidi kostja laenu tagastama nelja osamaksena hiljemalt 08.10.2014. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 10.06.2014.a laenulepingu alusel põhivõla 300 eurot, intressi 57 eurot, võla sissenõudega seotud kulud 45 eurot ning viivise 25.10.2014.a kuni 05.02. 2015.a eest 100,62 eurot ja edasi viivist 0,1917% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskuluna on hageja välja toonud riigilõivu summas 125 eurot ja õigusabikulud 50 eurot. Kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud 18.03.2015, vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohtu hinnangul tuleb hagi osaliselt rahuldada.
1.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta ning TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg-t 1 ja § 436 lg-t 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi (edaspidi direktiiv) 93/13/EMÜ artiklis 6. sätestatud eesmärgiga, mis nõuab liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad. Direktiivis sätestatu kohaselt ei oleks seda võimalik saavutada, kui tarbija ise oleks kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.
2.Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Sellele osundab ka asjakohane Riigikohtu praktika (sh RKTKo 08.12.2008 nr 3-2-1-125-08, p 14; RKTKo 15.01.2014 nr 3-2-1-156-13, p 10), mille kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi (RKTK 30. oktoober 2013 lahend nr 3-2-1-106-13).
3.Riigikohus on leidnud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik laenulepingu tühisus tuvastada TsÜS § 86 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 12. november 2014 lahendis nr 3-2-1-108-14 täpsustanud, et vähemalt eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda.
4.Hageja ning kostja vahelises laenulepingus on krediidi kulukuse määraks lisas I märgitud 188,45% (tl 7 pöördel). See määr on 5,88 korda kõrgem selle sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga tarbimislaenude kulukuse määrast (32,03%). Samas on hageja nõudnud kostjalt laenulepingu tähtaja pikendamise eest täiendavat tasu, mis Riigikohtu seisukoha järgi on käsitletav täiendava intressina raha kasutamise eest. Kolleegiumi arvates saab laenu tagastamise tähtaja pikendamist vaadelda põhimõtteliselt laenulepingu muutmisena ja selle eest makstavat tasu täiendava tasuna algsele tasule (intressile) laenu kasutamise eest kogu kokkulepitud tähtaja kestel (RKTKo 05.03.2014 nr 3-2-1-186-13, p 23).
5.Kuivõrd laenulepingut muudeti selle pikendamise tõttu juulis 2014 ja sellele lisandus täiendav intress, muutus kohtu hinnangul ka laenu krediidikulukuse määr, mida tulnuks vastavalt VÕS § 408 lg-le 4 kostjale täiendavalt avaldada. Lisaks nähtub hageja esitatud materjalidest, et krediidi kulukuse määr ületab poolte vahelises muutunud laenulepingus alates juulis 2014 suurenenud täiendava intressi (lepingu pikendamise tasu) tõttu kuuekordselt Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega on kohtu hinnangul kostjaga sõlmitud laenuleping ja selle muudatus TsÜS § 86 lg 1 alusel tühised. Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Seega saab lähtuda sellest, et kostja peab tagastama tühise laenulepingu järgi saadu ja maksma VÕS § 94 lg 1 järgset intressi raha kasutamise eest kogu kokkulepitud tähtaja eest. Kogu tema makstud tasu ( lepingu pikendamise tasu) saab aga arvata selle võla katteks.
6.Sealjuures on kohtu hinnangul tüüptingimusena tühine ka hageja poolt viidatud laenulepingu üldtingimuste p 4.6 (tl 9 pöördel), millega nõutakse kostjalt ebamõistlikult kõrge meeldetuletustasu maksmist ning sissenõudekulude tasumist vastavalt hageja hinnakirjale. Nimelt Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-120-08, p 15 asunud seisukohale, et VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi võib olla tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Riigikohtu eelviidatud seisukohast lähtuvalt kohus leiab, et nn teenustasu, mida laenulepingu üldtingimuste regulatsiooni järgi peab tasuma lepingus fikseeritud juhtudel lepinguga seotud toimingute eest, on ebamõistlikult suur ning põhjendamatu. Teenustasud 15 eurot meeldetuletuskirjade eest ületavad mitmekordselt postiteenuseid osutavate ettevõtete tariife ning ei kajasta sooritusega kaasnevat eeldatavat mõistlikku ja põhjendatud kulutust. Ei ole põhjendatud pidada nimetatud teenustasu krediidiandja mõistlikuks võla sissenõudmiskulutuseks VÕS § 415 lg 2 p 1 mõistes ning nimetatud tingimusi, mis sisalduvad ka hageja üldtingimuste ps 4.6 peab pidama laenusaajat ebamõistlikult kahjustavateks ja tühisteks.
7.Kuivõrd kostja pidanuks tagastama tühise laenulepingu järgi saadu ja maksma VÕS § 94 lg 1 järgset intressi raha kasutamise eest kogu kokkulepitud tähtaja eest tuli laenu muutmise järgselt kostjal tasuda põhivõlg hiljemalt 08.10.2014. Seadusjärgne intress perioodi eest 10.06.2014 kuni 08.10.2014 on kohtu arvutuste järgi 15 senti
8.Kostjal tuleb hagejale tagasi maksta seega põhivõlg 300 eurot ning seadusjärgne intress 15 senti eurot, viivis 13,43 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt (300 eurot) alates 01.05.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
9.Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).
10.TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja on esitanud menetluskuludena riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulud 50 eurot. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõuete olemust ning menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses on põhjendatud.
11.Hagiavalduse hagihinnaks on märgitud 709,62 eurot. Kohus rahuldab hagi põhivõlgnevuse osas 300 eurot, intressi 15 senti ja viivise osas alates 09.10.2014-30.04.2015 eurot tasumata põhisummalt (300 eurot )13,43 eurot ja ühe aasta lisanduv viivis 12,12 eurot, kokku 325,70 eurot. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatuses 45% so 78,75 eurot.
12.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada kuna kaebuse hind ei ületa 200 eurot.
13.Täisotsuse avalikult teatavaks tegemise päev on 12.juuni 2015.